Spiiker: USA kongress pole valmis kiitma heaks Ukraina abi jätkamist | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Täna arutame olulist teemat: USA kongressi otsust mitte jätkata Ukraina abistamist. Spiiker Nancy Pelosi sõnul on kongress kiitnud heaks Ukraina abi jätkamist, kuid see on tekitanud palju vastuolusid ja arutelusid. See otsus võib mõjutada mitte ainult Ukraina, vaid ka kogu piirkonna stabiilsust ja julgeolekut. Oleme siin, et arutada, analüüsida ja leida lahendusi sellele olulisele küsimusele. Soovime teada teie arvamust ja jagada teavet selle teema kohta. Aitäh, et olete siin!

Oluline reedel, 26. jaanuaril kell 19.44:

– ISW: Venemaa kasutab Ukrainas üha sagedamini keelustatud keemiarelva

– Venemaa viis läbi raketirünnaku Hersonile ja Mirnohradile;

– IAEA juht naaseb peagi uue missiooni eesotsas Zaporižžja tuumajaama

– Ukraina valmistub Orbáni visiidiks;

– Ukraina peastaap: Venemaa ründab enim Marjinka suunal;

– BBC: Ukrainas sõdivatele Vene kurjategijatele enam armu ei anta;

– Ukraina ja Venemaa süüdistasid teineteist ÜRO Julgeolekunõukogus;

– Bloomberg: Putin saadab väidetavalt signaale Ukraina sõja arutamiseks;

– Prantsusmaa andis Ukrainale veel kaks mitmikraketisüsteemi LRU;

– Zelenski: EL on alustanud Ukraina seadusandluse ülevaatamist.

Spiiker: USA kongress pole valmis kiitma heaks Ukraina abi jätkamist

USA esindajatekoja vabariiklasest spiiker Mike Johnson ütles reedel kirjas seadusandjatele, et kongress ei ole valmis kiitma heaks Ühendriikide sõjalise abi jätkamist Ukrainale tema meeleheitlikus võitluses Venemaa vastu.

Tundub, et senat “ei ole suuteline jõudma ühegi kokkuleppeni”, kirjutas Johnson ja lisas, et tema partei igatahes ei oleks andnud heakskiitu esindajatekojas.

Ukraina sai tagasi 77 langenu põrmud

Ukraina sai tagasi 77 langenud kaitsja põrmud, teatas reedel sõjavangide kohtlemise koordineerimisstaap.

“Leidis aset järjekordne repatrieerimisüritus, mille tulemusena toodi hukkunud sõjaväelased  Ukrainasse tagasi: 77 Ukraina kaitsja põrmud toodi täna Ukraina valitsuse kontrolli all olevale alale,” teatas koordineerimisstaap.

Teate kohaselt kestsid repatrieerimisürituse ettevalmistused kaua.

“Eriline tänu abi eest Rahvusvahelisele Punase Risti Komiteele,” seisab teatas.

Venemaa riigiduuma väliskomisjoni aseesimees Šamsail Saralijev ütles omakorda Interfaxile, et Ukraina andis Venemaale üle 55 Vene sõjaväelase põrmud.

“Venemaa sai Ukrainast tagasi 55 surnukeha,” ütles Saraliev reedel.

Putin väitis, et sõjatsoonis on üle 600 000 Vene sõjaväelase

Ligi 2000 kilomeetri pikkuses sõjalise erioperatsiooni tsoonis on üle 600 000 Vene sõjaväelase, väitis reedel Vene diktaator Vladimir Putin, kasutades Kremli terminit sõja kohta Ukrainas.

“Võibolla on mõned küsimused, mis nõuavad täiendavat tähelepanu ja otsuseid. Midagi saab alati kohandada, kuna lahingutsoon on suur, ligi 2000 kilomeetrit ja lahingutsoonis on üle 600 000 inimese,” seletas Putin kohtumisel tudengitega.

ISW: Venemaa kasutab Ukrainas üha sagedamini keelustatud keemiarelva

Vene okupatsioonivägi kasutab Ukrainas üha sagedamini keemiarelva, ilmselgelt rikkudes jätkuvalt keemiarelvade keelustamise konventsiooni, mille osaline Venemaa on, märkis USA sõjauuringute instituut (ISW) oma neljapäeval avaldatud ettekandes.

“Ukraina peastaabi trofeerelvade ning sõjavarustuse uurimiskeskuse esindaja kapten Andri Rudõk ütles 25. jaanuaril, et Vene vägi kasutas 2023. aasta detsembris rahvahulga taltsutamiseks klooratsetofenooniga (teatud tüüpi pisargaas) granaate RG-Vo, mida tuntakse ka kui “massirahutuste tõrje ainet” ja et Ukraina ametnikud tuvastasid 2023. aasta detsembris 81 juhtu, kus Vene vägi kasutas RG-Vo granaate,” seisis ettekandes.

ISW kohaselt teatas Ukraina peastaap, et Vene väeüksused hakkasid 14. detsembril kasutama uut tüüpi spetsiaalset CS-gaasiga gaasigranaati ning et Vene vägi on 2024. aasta esimese kahe nädala jooksul kasutanud keemiarelva vähemalt 51 korral.

Instituut toonitas ettekandes, et Venemaa on keemiarelva keelustamise konventsiooni osapool, mis tähendab, et nad on võtnud endale kohustuse järgida keeldu klooratsetofenooni kasutamiseks sõjapidamises.

“Venemaa 810. merejalaväebrigaad tunnistas varem, et brigaad kasutab teadlikult keemiarelva, heites droonidelt CS-gaasiga granaate K-51 Ukraina positsioonidele Hersoni oblasti idaosas (Dnepri pahemkaldal) Krõnki lähedal,” ütlesid analüütikud.

Venemaa viis läbi raketirünnaku Hersonile ja Mirnohradile

Venemaa korraldas öösel raketirünnaku Hersoni linnale, samuti ründas Venemaa raketiga Donetski oblastis asuvat Mirnohradi.

Kokku sai rünnakus viga seitse inimest, nende seas lapsed. Lisaks on tekitatud kahjustusi korterelamutele, kaubanduskeskusele, lasteaiale ja valitsushoonele.

Hersoni oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Oleksandr Prokudin teatas Telegramis, et Vene väed ründasid Hersoni rakettidega S-300, kokku teostas Venemaa kaks raketirünnakut.

Rünnakus said kahjustada korterelamu, lasteaed ja kaubanduskeskus. 54-aastane naine sai viga.

Donetski oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Vadõm Filaškin kirjutas samuti Telegramis, et Vene rünnakus Mirnohradile sai kuus inimest viga, nende seas on kaks last. Üks vigastatu on toimetatud haiglasse.

Vene raketirünnakus hävis kohalike võimude haldushoone, said kahjustada seitse viiekorruselist elumaja, pood, kool, 29 autot ning hetkel veel teadmata arv eramaju.

IAEA juht naaseb peagi uue missiooni eesotsas Zaporižžja tuumajaama

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) peadirektor Rafael Grossi külastab eeloleva kahe nädala jooksul agentuuri järgmise missiooni eesotsas Venemaa okupatsiooniväe hõivatud Zaporižžja tuumaelektrijaama Ukrainas.

“Ukrainasse on kokku olnud 102 missiooni. Juhtisin neist kaheksat, sealhulgas kolme Zaporižžja tuumaelektrijaama, ja peagi, järgmise kahe nädala jooksul juhin veel üht Zaporižžja tuumaelektrijaama,” ütles ta neljapäeval ÜRO Julgeolekunõukogule.

Grossi täpsustas, et praegu asub jaamas IAEA 15. missioon (ISAMZ) ning kokku on alates 1. septembrist 2022 jaamas töötanud 37 agentuuri töötajat, paljud neist rohkem kui korra.

Tema sõnul töötas Ukraina kontrolli alusel alal veel kolmes töötavas tuumajaamas ja Tšornobõli tuumajaamas üle saja IAEA töötaja.

Grossi täpsustas, et alates tema viimasest ettekandest ÜRO Julgeolekunõukogus 30. mail on IAEA tänu liikmesriikide suuremeelsusele ostnud soomustatud sõidukeid ja palganud lisapersonali, turvaametnikke ja autojuhte ning tagab nüüd ise oma missiooni julgeoleku, vähendades sellega teatavat survet asjaomastele ÜRO osakondadele.

“Jätkame rohkem kui 8,5 miljoni euro suuruse rahvusvahelise abipaketi toetamist, mis sisaldab 34 elutähtsa varustuse tarnet Ukrainasse, ning tänan liikmesriike veelkord nende panuse eest,” lisas peadirektor.

Tema sõnul on töötatud välja meditsiinilise abi programm kõikidele Ukraina tuumatöötajatele, Hersoni oblasti jaoks on välja kuulutatud uus abiprogramm, et kõrvaldada Kahhovka tammi hävitamise järgse üleujutuse tagajärjed, ning Ukrainaga käib töö, et tuvastada riigi pakilised vajadused selles valdkonnas.

“Lisaks tuumajulgeolekutööle jätkame ka elutähtsate kaitsemeetmete kontrollimist kogu Ukrainas, tagades, et tuumamaterjali ei suunata sõjaliseks otstarbeks. Selle tegevuse põhjal ei ole amet leidnud viiteid, mis võiksid muret tekitada,” ütles Grossi.

Zaporižžja tuumaelektrijaamaga seoses rõhutas ta taas, et tuuma- ja muu ohutuse olukord jaamas on jätkuvalt äärmiselt habras ning kuigi plokid on külmseisatud ja ainult üks kuumseisatud, on suure tuumaõnnetuse oht vägagi tegelik.

IAEA juht ütles, et jaam on oluliselt vähendanud personali, kes töötab enneolematu psühholoogilise surve all. “Asjatundliku ja koolitatud operatiivpersonali vähenemine ning keeruline tarneahel on mõjunud halvasti seadmete hooldusele, mis on hädavajalik tuumajaama ohutuse tagamiseks,” ütles Grossi.

Ta nõudis taas IAEA missioonide juurdepääsu kõikidele Zaporižžja tuumajaama tuumaohutuse seisukohalt olulistele rajatistele, et olukorda saaks tõhusalt hinnata.

“Tuumaõnnetust ei ole veel juhtunud. See on tõsi. Kuid rahulolu võib viia meid ikkagi tragöödiani. Seda ei tohi juhtuda. Peame tegema kõik endast oleneva, et oht minimeerida. Ja ma olen tänulik liikmesriikide jätkuva toetuse, sealhulgas rahalise toetuse eest,” ütles Grossi.

Ta täpsustas, et see on tema kuues kõne ÜRO Julgeolekunõukogus: 2022. aastal oli neid neli – 4. märtsil, 11. augustil, 6. septembril ja 27. oktoobril – ja 2023. aastal üks, 30. mail.

IAEA peadirektor meenutas, et sõnastas oma eelmises kõnes pärast pingsaid konsultatsioone Ukraina ja Venemaa juhtkonnaga Zaporižžja tuumajaama jaoks viis selget põhimõtet tuumaõnnetuse ärahoidmiseks ja jaama terviklikkuse tagamiseks.

Nende hulka kuuluvad rünnakud jaamast või selle vastu; Zaporižžja tuumaelektrijaama ei tohi kasutada raskerelvade (st mitmikraketiheitjate, suurtükkide, tankide ja laskemoona) hoidla või sõjaväebaasina, mida saaks kasutada jaama alalt ründamiseks; ei tohi kahjustada väljaspool asuvat jaama toiteallikat; kõik Zaporižžja tuumaelektrijaama ohutuks ja usaldusväärseks tööks vajalikud struktuurid, süsteemid ja komponendid peavad olema kaitstud rünnakute ja sabotaaži eest; ei tohi rakendada meetmeid, mis neid põhimõtteid õõnestavad.

Grossi kutsus üles jätkama nende põhimõtete järgimist ja toetama IAEA-d olukorra jälgimisel.

Ukraina valmistub Orbáni visiidiks

Ukraina Euroopaga ja Atlandi-ülese lõimimise asepeaminister Olga Stefanõšina ütles, et presidendi kantselei juhi Andri Jermaki, välisminister Dmõtro Kuleba ja tema Ungari kolleegi Peter Szijjártó kohtumine Užhorodis on seotud peaminister Viktor Orbáni tulevase Ukraina visiidi ettevalmistamisega, teatas raadiojaam Vabadus neljapäeval.

“Peaminister käis viimati Ukrainas 2010. aastal – riigis, mida me vaevu mäletame. Meie jaoks on oluline, et ta tuli. Seetõttu keskendume eelkõige kahepoolsele päevakorrale,” ütles asepeaminister.

Stefanõšina ei hakanud vastama ringhäälingu palvele selgitada, kas Orbán peaks minema Kiievisse või Volodõmõr Zelenski Budapesti. Ta viitas sellele, et antud nüansiga peaks paremini kursis olema välisminister, kuid märkis, et näeb Ungari peaministri visiidil mõtet.

“Minu jaoks on oluline näha peaminister Orbáni Kiievis, sest ta mängib keerulist osa Ukraina jaoks ajalooliste otsuste tegemisel. Ja minu jaoks on tähtis, et see inimene näeks riiki nii, nagu seda näevad ukrainlased.”

Varem teatati, et 29. jaanuaril on Užhorodis kavas Kuleba ja Jermaki kohtumine Szijjártóga.

Ukraina peastaap: Venemaa ründab enim Marjinka suunal

Ukraina peastaabi teatel ründas Venemaa möödunud ööpäeva jooksul enim Marjinka suunal, kus leidis aset 25 Vene rünnakut. Kokku toimus ööpäevaga 82 sõjalist kokkupõrget Ukraina kaitsjate ja Vene okupatsioonisõdurite vahel.

Samuti ründasid Vene väed 16 korda Avdijivka, kaheksa korda Bahmuti, seitse korda Lõmani, kuus korda Kupjasnki, kuus korda Šahtarski ja kolm korda Zaporižžja suunal.

Lisaks jätkavad Vene väed rünnakuid Ukraina sillapeale Dnepri jõe okupeeritud idakaldal Hersoni oblastis. Kokku toimus ööpäevaga sel suunal kuus Vene rünnakut. Ukraina kaitsjad jätkavad peastaabi sõnul sillapea laiendamist.

Venemaa tegi kaks raketi- ja 19 õhurünnakut ööpäeva jooksul. Lisaks tulistasid Vene väed 68 korda mitmikraketiheitjatest Ukraina kaitsjate positsioonide ning Ukraina asulate pihta.

Samal ajal tabasid Ukraina raketiväe üksused ööpäevaga kolm Vene sõdurite ja sõjatehnika koondumispaika ning lisaks tabati veel üks oluline sihtmärk. Millist sihtmärki silmas peetakse, peastaap ei täpsustanud.

BBC: Ukrainas sõdivatele Vene kurjategijatele enam armu ei anta

Venemaa diktaator Vladimir Putin ei anna enam armu Ukraina vastu sõdima nõustunud kurjategijatele, vahendab BBC. Selle asemel saavad nad ainult õigust tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele vanglast.

Kui varem meelitati Vene vanglates olevaid kinnipeetavaid sõdima Ukraina vastu võimalusega saada armu ning naasta Venemaale kõigest pärast kuus kuud kestnud sõjaväeteenistust, siis nüüd sõlmitakse kurjategijatega ainult selliseid sõjaväeteenistuse lepinguid, mida pikendatakse automaatselt ning mida ei tohi üles öelda.

Sisuliselt tähendab muudatus, et Vene kurjategijad peavad nüüd sõdima kuni sõja lõpuni, nagu ka teised Ukraina vastu sõdivad Venemaa kodanikud, näiteks mobiliseeritud isikud.

BBC andmetel lõpetati kuue kuu pikkuste lepingute sõlmimist kinnipeetavatega 2023. aasta sügisel.

Ukraina ja Venemaa süüdistasid teineteist ÜRO Julgeolekunõukogus

Ukraina ja Venemaa süüdistasid neljapäeval teineteist ÜRO Julgeolekunõukogu istungil, kus arutati Vene sõjalennuki allatulistamist.

Venemaa väidab, et Ukraina ründas kolmapäeval Belgorodis alla kukkunud lennukit ja tappis selles viibinud 65 Ukraina sõjavangi. Venemaa väitel veeti sõjavange Belgorodi vangivahetuseks.

“Ukraina juhtkond teadis marsruuti ja seda, kuidas sõdurid vangide vahetuskohta toimetatakse,” ütles Venemaa asesuursaadik ÜRO juures Dmitri Poljanski.

Ukraina pool kinnitas, et Ukraina ei teadnud vangide transpordi üksikasju ja süüdistas Venemaad vangide turvalisuse ja elude ohustamises.

Ukraina tõi ühtlasi välja, et Vene sõjavangid olid turvaliselt kokkulepitud kohta transporditud.

“Venemaa oleks pidanud tagama samasuguse turvalisuse ka vangi langenud Ukraina sõduritele,” lisas Ukraina asesuursaadik Hrõstõna Hajovõšõn.

Bloomberg: Putin saadab väidetavalt signaale Ukraina sõja arutamiseks

Venemaa president Vladimir Putin on andnud Ühendriikidele väidetavalt mõista, et on valmis arutama Ukraina sõda, vahendas uudisteagentuur UNIAN reedel väljaande Bloombergi informatsiooni.

Bloombergi Kremlile lähedaste allikate sõnul annab diktaator mitteametlike kanalite kaudu märku, et on valmis arutama Kiievi tulevasi julgeolekumeetmeid.

Bloombergiga vestelnud USA riigiametnikud teatasid siiski, et on sellise informatsiooni osas skeptilised ega näe mingeid märke, et Venemaa president kavatseb tõsiselt leida viisi, kuidas sõda lõpetada.

“Vihjed Venemaa avatusele läbirääkimisteks võivad külvata lahkhelisid Ukraina liitlaste vahel, isoleerida Kiievi ja õõnestada president Volodõmõr Zelenski püüdlusi võita toetus omaenda rahuvalemile, mis nõuab Vene vägede täielikku väljaviimist,” hoiatasid ametnikud.

Kremli allikate sõnul edastati vastavad signaalid eelmisel kuul USA kõrgetele ametnikele vahendaja kaudu, keda nad keeldusid nimetamast. Allikate sõnul võib Putin olla valmis kaaluma näiteks Ukraina neutraalse staatuse nõudmise lõpetamist ja isegi loobumist oma vastuseisust võimalikule NATO liikmeks astumisele.

Bloombergi kohaselt kaasneb sellega siiski hind, mille Kiiev on korduvalt jõuliselt tagasi lükanud ehk nõustumine Kremli kontrolliga vallutatud territooriumi üle, mis praegu moodustab umbes 18 protsenti Ukrainast.

“Me ei ole teadlikud kavandatavatest muudatustest Venemaa positsioonis,” kommenteeris USA riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja Adrienne Watson.

Watson rõhutas ühtlasi, et otsuse, millal ja kuidas Venemaaga läbirääkimisi pidada, teeb Ukraina.

Prantsusmaa andis Ukrainale veel kaks mitmikraketisüsteemi LRU

Prantsusmaa andis Ukrainale veel kaks mitmikraketisüsteemi LRU, teatas neljapäeval uudisteagentuur UNIAN.

Prantsusmaa on Ukrainale nüüdseks andnud neli mitmikraketisüsteemi LRU, mis on ameeriklaste M270 modifikatsioon. Selle laskeraadius on umbes 70 kilomeetrit. 

Seda ütles kindral Jean-Michel Guilloton, kes juhib Prantsusmaa kaitseministri Sébastien Lecornu Ukraina jaoks loodud niinimetatud suurtükiväekoalitsiooni.

Zelenski: EL on alustanud Ukraina seadusandluse ülevaatamist

Euroopa Liit on ametlikult alustanud Ukraina seadusandluse läbivaatamist, teatas neljapäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski, kelle sõnu vahendas uudisteagentuur UNIAN.

“Tervitan tänast põhjalike ettevalmistuste algust Ukraina liitumisläbirääkimisteks Euroopa Liiduga. Brüsselis on ametlikult alanud sõelumisprotsess, mis paneb aluse läbirääkimistele,” kirjutas president sotsiaalmeedias.

Zelenski sõnul on see protsess Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga Davosis saavutatud kokkulepete tulemus.

“Ees seisab tõsine töö, et hinnata Ukraina seadusandluse vastavust Euroopa Liidu standarditele, Ukraina delegatsiooni moodustamine ja meie läbirääkimispositsiooni läbimõtlemine. Loodan valitsusmeeskonna maksimaalsele pühendumusele ja esimese valitsustevahelise konverentsi läbiviimisele sel kevadel,” lisas president.

Von der Leyen väljendas eelmisel nädalal veendumust, et Ungari saadakse loobuma vetost 50 miljardi euro suurusele Ukraina abipaketile.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 990 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 380 600 (võrdlus eelmise päevaga +990);

– tankid 6265 (+8);

– jalaväe lahingumasinad 11 637 (+16);

– suurtükisüsteemid 9082 (+15);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 972 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 660 (+0);

– lennukid 331 (+0);

– kopterid 324 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 7033 (+0);

– tiibraketid 1845 (+1);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 12 064 (+20);

– laevad / paadid 23 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1425 (+5).

In conclusion, the decision by the US Congress to block the continuation of aid to Ukraine is disappointing and concerning. Ukraine is facing ongoing challenges and needs support from its international allies. It is crucial for the US to prioritize the security and stability of Ukraine, especially in the face of ongoing tensions with Russia. Hopefully, the US Congress will reconsider their stance and continue to provide the necessary assistance to Ukraine in order to help ensure peace and prosperity in the region.