Soomlased kulutavad vähem ja restoranid lähevad üksteise järel pankrotti | Välismaa

Eesti restoranid seisavad silmitsi raske ajaga, sest soomlased käivad vähem Eestis einestamas ning mitmed populaarsed söögikohad on sunnitud sulgema oma uksed majanduslikel põhjustel. See trend on põhjustanud ka kurbust nii restoranide omanike kui ka toiduvalmistajate seas. Kuigi olukord välismaalaste kulutamisharjumustes on murettekitav, on see ka võimalus kohalikele ettevõtjatele mõelda loominguliselt ja leida uusi viise, kuidas meelitada kliente tagasi oma restoranidesse.

Ajaleht Helsingin Sanomat kirjutab, et soomlased käivad üha harvem väljas söömas ning see mõjutab ka kohalikku restoranitööstust ning Helsingi toidukohad lähevad üksteise järel pankrotti.

Restoranitööstuses kasvas mullu pankrottide arv ligi 70 protsenti, kui 2022. aastal läks pankrotti 41 restorani ja kohvikut, siis 2023. aastal oli see arv 71. See aasta on alanud sama keeruliselt ning märtsi keskpaigaks on pankrotti läinud juba 16 restorani ning kohvikut. Pole ka märke selle kohta, et olukord hakkab leevenema. 

Restoraniomanik Leo-Jukka Salonen rääkis, et inimeste tarbimisharjumused on muutunud. Väljas käiakse söömas vähem ja seetõttu kulub restoranides vähem raha. Salonen juhib Helsingis asuvat restorani Meiccu. 

Tema sõnul oli varem restoran reedel ja laupäeval rahvast pungil, nüüd on olukord aga teine. Tähtpäevi, nagu sünnipäevad ja pulmad, tähistatakse nüüd rohkem kodus. Restoranis käijatel kulub aga varasemast vähem raha. 

“Kui varem tellis enamik kliente eel-, pea- ja magustoidu, siis nüüd tellitakse ainult pearooga või võetakse ainult eelroog,” rääkis Salonen. 

Ka alkohoolsete jookide asemel juuakse nüüd pigem vett. See vähendab restoranide sissetulekut veelgi. 

Salonen on restoraniäris olnud ligi 30 aastat, tema sõnul pole ta nii kehva aega veel näinud. 

“See on väga kurb, sellise tempoga pole minusuguseid väikeettevõtjaid enam 20 aasta pärast alles, on ainult ketid,” rääkis Salonen. 

Lisaks tarbimisharjumuste muutumisele pärsib restoranide äritegevust veel inflatsioon. Hinnatõus algas siis, kui Venemaa alustas sõjalist tegevust Ukrainas. Hinnad tõusid, inimeste palgad aga ei tulnud hinnarallile järele. 

Restoranid pole kasvavate kulutuste juures suutnud hindu piisavalt tõsta. Söök on varasemast küll kallim, aga sellest ei piisa suuremate kulutuste katmiseks. Samal ajal on veel tõusnud äripindade üürihinnad. Lisaks pole restoranid veel taastunud pandeemia aegsetest piirangutest. 

Pandeemia ajal tekkis veel uus trend, inimesed hakkasid tellima toitu koju. See vähendas restoranide rahavoogu veelgi. 

Kõigi nende kriiside taustal ei suuda paljud restoranid enam ellu jääda, sarnane olukord valitseb ka Soome naaberriigis. Rootsis on kasvanud pankrottide arv rekordtasemele, kõige halvemini käib hotellide, restoranide ja ehitusfirmade käsi, vahendas HS.   

Kokkuvõttes võib öelda, et soomlaste vähenev kulutamisvõime ja restoranide järjestikused pankrotid on murettekitav nähtus nii Eestile kui ka Soomele. See paneb surve all mitte ainult restoranide omanikke ja töötajaid, vaid võib mõjutada ka kohalikku majandust ja turismisektorit. On oluline leida lahendusi ja toetada neid ettevõtteid, et vältida veelgi suuremaid tagasilööke. Loodame, et olukord paraneb ja et restoranid suudavad end taas jalule seada ning meelitada nii kohalikke kui ka välisüürnike külastajaid.