Soome võib loobuda kestliku juhtimise EL-i direktiivi toetamisest | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Viimastel aastatel on Soome olnud osa EL-i keskkonnajuhtimisele suunatud direktiivide toetamisest. Kuid hiljutised arengud näitavad, et Soome võib loobuda kestliku juhtimise EL-i direktiivi toetamisest. See tekitab palju küsimusi ja arutelusid nii Soome kui ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide seas. Mis võivad olla selle otsuse tagajärjed ja kuidas see võib mõjutada ülejäänud Euroopa? Läheme uurime seda lähemalt.

Soome võib lõpetada äriühingute kestlikkuse hoolsuskohustuse direktiivi (CSDDD) toetamise, kui seda plaanivad teha ka teised EL-i riigid. Kriitikud leiavad, et direktiiviga seotud reeglid võivad kahjustada Soome ettevõtluskeskkonda.

Jutt käib äriühingute kestlikkuse hoolsuskohustuse direktiivist (CSDDD). Selle eesmärgiks on tõhustada keskkonna- ja inimõiguste kaitset kogu Euroopa Liidus. See võimaldab võtta ettevõtted vastutusele inimõiguste- ja keskkonnarikkumiste eest. Direktiiv peaks tagama, et ettevõtete ärimudel ja strateegia on kooskõlas Pariisi kliimamuutuste kokkuleppega. 

Kriitikud leiavad, et selline direktiiv ei panegi ettevõtjaid lõpuks pingutama ning pikaajalisi keskkonnamõjusid tegelikult arvesse võtma.  

Neljapäeval kujundas direktiivi suhtes seisukoha ka Soome, kui parlamendis kogunes direktiiviga tegelev komisjon. Soome ei pruugi selle direktiivi poolt hääletada, kui seda teevad ka teised riigid, vahendas Yle. 

Soome toetab ettevõtete vastutuse reguleerimist EL-i tasandil. Komisjon leiab, et sellist direktiivi on vaja, sest ettevõtete vabatahtlik tegevus pole kestlikkusprobleeme lahendanud. Komisjoni juht Heikki Autto ütles aga, et kahjuks sisaldab direktiiv ka elemente, millega Soome ei saa nõustuda. 

Komisjon suhtub kriitiliselt sellesse, et firmade vastu võidakse esitada hüvitise nõudmiseks ühishagi ning ettevõtetel oleks teatud olukordades kohustus esitada tõendeid.

“Mõelgem sellele olukorrale, kus suurte ressurssidega MTÜ hakkab ettevõtteid kaebama kohtusse. Need protsessid on kulukad, võtavad aega. Need võivad kaasa tuua firmade kokkuvarisemise, töökohtade kadumise. Mulle ei meeldi see ameerikalik mõtteviis,” rääkis komisjoni liige Jani Mäkela. 

Komisjon märkis, et ühishagi esitamise õigus ja tõendite esitamise kohustus erinevad Soomes kehtivast süsteemist, lõpuks killustaksid sellised reeglid süsteemi veelgi. Komisjon muretseb, et selline direktiiv võib lõpuks koormata Soome õigussüsteemi. 

Komisjon jagunes lõpuks direktiivi toetamises kahte leeri. Võimuparteid toetasid direktiivi tagasilükkamist, seda toetas veel ka Keskerakond. Sotsiaaldemokraadid, Vasakliit ja rohelised tahavad direktiiviga edasi minna. 

EL-i riigid hakkavad direktiivi arutama reedel. Saksamaa on juba teatanud, et ei toeta sellist direktiivi. Ka teised liikmesriigid on avaldanud sellele direktiivile vastuseisu. Soome toel võib direktiivi tagasilükkamiseks tulla kokku vajalik häälteenamus. 

Kokkuvõtteks võib öelda, et Soome otsus loobuda kestliku juhtimise EL-i direktiivi toetamisest tekitab palju küsimusi ja spekulatsioone. See otsus võib mõjutada mitte ainult Soome, vaid ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide majandust ja keskkonnapoliitikat. Kestliku juhtimise direktiivi eesmärk on edendada säästvat tarbimist ja tootmist ning kaitsta keskkonda. Seetõttu on oluline leida tasakaal Soome majanduslike huvide ning keskkonnakaitse vahel. Loodame, et tulevikus suudavad Euroopa Liidu liikmesriigid leida ühise kestliku lahenduse, mis tagab nii majandusliku kasvu kui ka keskkonnakaitse.