Sõjasümboolika joonistaja kohtumajja lubanud töötajatel vähendati palka | Eesti

Eestis on viimasel ajal palju kõneainet tekitanud skandaal, kus sõjasümboolika joonistaja kohtumajja lubanud töötajatele vähendati palka. See skandaal on tekitanud palju vastukaja ning kutsunud esile arutelu õigluse ja vastutuse teemadel. Kuidas saavad sellised juhtumid mõjutada meie ühiskonda ja millised on nende tagajärjed nii töötajatele kui ka ühiskonnale tervikuna? Kas selline käitumine on aktsepteeritav või tuleks sellele kindlalt vastu astuda? Need on küsimused, mis nüüdsest kõigile eestlastele mõtlemisainet pakuvad.

Tartu kohtumaja kaks töötajat, kes jaanuari lõpus lasid töövälisel ajal kohtumajja inimese, kes joonistas kohtumaja seintele sõjasümboolikat, saavad karistuseks kahe kuu eest vähem palka.

Tartu kohtumajas toimunud juhtumi tõttu viidi läbi distsiplinaarmenetlus. Kaks kohtutöötajat tunnistati süüdi avaliku teenistuse seaduses sätestatud kohustuse rikkumises raske hooletuse tõttu ning neile määrati distsiplinaarkaristuseks põhipalga vähendamine 15 protsendi võrra kaheks kuuks, teatas Tartu kohtute pressiesindaja.

Distsiplinaarmenetluse käigus tehti kindlaks, et töötajate süü seisneb nende vastutusel kohtumajas viibinud kohtuvälise inimese sobimatu tegevuse takistamata jätmises ning nad jätsid ka tema teo tagajärjed likvideerimata.

Karistuse määramisel arvestati kohtutöötajate senist laitmatut teenistust, kahtluste puudumist nende meelsuses, distsiplinaarkaristuste puudumist, kolleegide positiivseid iseloomustusi, samuti nende vabandusi ja kahetsust.

Kohtuvälise inimese tegevusele  annab hinnangu politsei algatatud uurimine.

Tartu kohtumajas toimus jaanuari lõpus juhtum, kus kolmeliikmeline seltskond külastas töövälisel ajal kohtumaja kinnist ala, mille käigus joonistati kohtumaja ruumide seintele sõjasümboolikat meenutavaid joonistusi.

Kõnealusest seltskonnast kaks olid kohtutöötajad ja üks kohtuväline inimene. Kohus tegi politseile intsidendi kohta avalduse.

Õhtuleht täpsustas, et töötajatele ligipääsetavates ruumides kohtumajas ilmusid ööga seintele suured Z märgid ehk Vene agressiivsuse ja sõjasümboolika kõige räigemal kujul. Järgmisel päeval pesti märgid seintelt maha.

Kokkuvõttes, olukord kus sõjasümboolika joonistajale kohtumajja pääsemiseks lubati töötajatele palgakärpeid teha on jätkuv näide sellest, kuidas kultuurilised erinevused ja väärtushinnangud võivad töökeskkonnas pingete tekitada. Kuigi palgakärped võivad olla vajalikud organisatsiooni tulemuslikkuse tagamiseks, on oluline, et töötajad tunneksid end hinnatuna ja austatuna. Sellest juhtumist võiks võtta õppetunni, et suhtlemisel ja otsuste tegemisel tuleks alati arvestada kõigi töötajate vajaduste ja tunnetega, et luua parem ja toetavam töökeskkond kõigile.

Oleme seisukohal, et väärkohtlemine ning ebavõrdsus töökohal ei ole aktsepteeritav ning iga töötaja väärivad õiglast ja lugupidavat kohtlemist. Tööandjad peaksid olema rohkem teadlikud sellistest olukordadest ning tegema kõik endast oleneva, et tagada töötajate heaolu ning õiglane tasustamine nende panuse eest. Loodame, et tulevikus selliseid olukordi enam ei esine ning kõik töötajad tunnevad end oma töökohal austatuna ja hinnatuna.