Sõja 867. päev: NATO ametnik: Venemaal napib suureks pealetungiks laskemoona ja võitlejaid | Välismaa

2467327h3241t24

Here is a 50-100 words compelling introduction:

“June 17, 2022, marked a day of utmost urgency in Estonia, a small Baltic nation nestled between the East and the West. As NATO officials sounded the alarm, reports emerged of a sudden and significant buildup of Russian forces on the eastern border of Estonia. The tension was palpable as the world held its breath, wondering if this was the prelude to a full-scale invasion. Estonia, a proud member of the Western alliance, stood firm against the looming threat, its people ready to defend their freedom and sovereignty against any aggression.

Oluline teisipäeval, 9. juulil kell 22.45:

– NATO ametnik: Venemaal napib suureks pealetungiks moona ja võitlejaid;

– ÜRO: Kiievi lastehaigla sai väga suure tõenäosusega Vene raketi otsetabamuse;

– Biden peab NATO tippkohtumisel kõnelusi Zelenskiga;

– Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaal asuvale sõjalennuväljale, naftabaasile ja alajaamale;

– Venemaa teatas järjekordse küla hõivamisest Ida-Ukrainas;

– Venemaa rünnakutes on Ukrainas hukkunud 41 inimest, vigastatuid üle 200;

– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1220 sõdurit;

NATO ametnik: Venemaal napib suureks pealetungiks moona ja võitlejaid

Venemaal pole Ukrainas suure pealetungi alustamiseks piisavalt laskemoona ja sõdureid ning peab endale kindlustama märkimisväärsed laskemoonatarned teistelt riikidelt, ütles ajakirjanikelt anonüümsust palunud NATO kõrge ametnik teisipäeval.

“Me näeme praegu jätkuvalt Venemaa väga suuri kaotusi. Venemaa püüab maad võita. Me oleme näinud Ukraina kaitse märkimisväärset paranemist,” ütles ametnik.

Tema hinnangul suudab Venemaa oma sõjamajandust hoida veel kolm kuni neli aastat. Ametnik lisas, et Venemaa värbab igas kuus umbes 30 000 inimest armeesse, mis võimaldab toime tulla suurte kaotustega sõjas Ukrianas.

Allikas sõnas, et läheb veel veidi aega enne, kui Ukraina suudab suure vastupealetungi jaoks piisavalt laskemoona ja võitlejaid kokku koondada. “Me näeme iga päevaga edenemist,” lisas ta.

NATO ametnik ütles ka, et Venemaa liider Vladimir Putin pingutab Euroopas mitmel rindel, korraldades muu hulgas varjatud kampaaniaid mõrvaplaanide, sabotaaži ja süütamiste näol, et õõnestada avalikkuse toetust Ukrainale.

NATO alustas teisipäeval USA-s Washingtonis tippkohtumist, kus osaleb ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

Biden peab NATO tippkohtumisel kõnelusi Zelenskiga

USA president Joe Biden kohtub neljapäeval Washingtonis NATO 75. aastapäeva tippkohtumisel oma Ukraina kolleegi Volodõmõr Zelenskiga, et näidata vankumatut toetust Kiievile, teatas Valge Maja.

“President Biden kohtub neljapäeva pärastlõunal Ukraina presidendi Zelenskiga, et arutada meie vankumatut toetust Ukrainale, kes jätkab enda kaitsmist Venemaa agressiooni eest,” ütles pressisekretär Karine Jean-Pierre teisipäeval toimunud briifingul.

ÜRO analüüs: Kiievi lastehaigla sai suure tõenäosusega Vene raketi otsetabamuse

ÜRO inimõiguste missioon teatas teisipäeval, et suure tõenäosusega sai Kiievi lastehaigla esmaspäeval otsetabamuse Vene raketilt. Venemaa tegi esmaspäeval õhurünnakuid üle kogu Ukraina, mille tõttu sai surma vähemalt 41 inimest, nende seas neli last ja kaks täiskasvanut Kiievis Ohmatdõti lastehaiglat tabanud rünnakus.

“Videopildi analüüs ja sündmuspaigal läbi viidud hinnang viitab, et suure tõenäosusega sai lastehaigla otsese tabamuse, mitte ei saanud purustusi õhutõrjesüsteemi kasutamise tõttu,” ütles ÜRO inimõiguste vaatlusmissiooni juht Ukrainas.

Ukraina julgeolekuteenistuse teatel on selgeid tõendeid, et haiglat tabas Vene Kh-101 tiibrakett.

Kremli väitel tabas haiglat Ukraina õhtutõrjetuli, mitte Venemaa rakett.

Loe rohkem:  Saksa sotsiaaldemokraat: Scholz võib Tauruste saatmises ka ümber mõelda | Välismaa

Ukraina ründas droonidega Vene sõjalennuvälja, naftabaasi ja alajaama

Ukraina ründas ööl vastu teisipäeva Venemaal asuvat sõjaväelennuvälja, naftabaasi ja energiarajatist, vahendas väljaanne The Kyiv Independent anonüümset luureallikat. Ukraina luureüksuste rünnakud toimusid kolmes erinevas Venemaa piirkonnas, ütles sõjaväeluure allikas.

Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) ja Ukraina sõjaväeluure (HUR) korraldatud löök oli suunatud Astrahani oblastis asuvale Ahtubinski sõjaväelennuväljale, Rostovi oblastis asuvale 500-kilovoldisele elektrialajaamale ja Volgogradi oblastis Kalatš-na-Donu asulas paiknevale naftabaasile, ütles allikas.

Teates ei täpsustatud rünnaku võimalikke tagajärgi, kuid väidetavalt kahjustasid eelmisel kuul Ahtubinski lennuväljale antud löögid kaht moodsat Vene hävitajat Su-57.

Vene õhujõudude baas asub umbes 450 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, umbes 30 kilomeetrit Venemaa piirist Kasahstaniga.

2467327h3241t24

Kyiv Independenti allika sõnul teatasid sotsiaalmeediakeskkonnas Telegram tegutsev Vene kanal Pantsir õhutõrjesüsteemi otsetulest ja võimsatest plahvatustest Ahtubinski lennuväljal, kustutades hiljem teate.

See viitab edukale rünnakule, kuna Venemaa tavaliselt “puhastab inforuumi”, kui tema sõjalised objektid saavad löögi, lisas allikas.

Astrahani võimud kehtestasid teisipäeva hommikul Znamenski sõjaväelinnakus terroriohu tõttu häireolukorda, teatas uudisteagentuur Interfax.

Venemaa võimud teatasid varem samal päeval, et Ukraina droonirünnakud põhjustasid tulekahjud kahes alajaamas ja ühes naftabaasis Rostovi ja Volgogradi oblastis.

Volgogradi oblasti kuberner Andrei Botšarov teatas teisipäeva öösel tulekahjust, mis tekkis droonide rusude kukkumise tagajärjel Doni äärses Kalatš-na-Donu naftabaasis ja alajaamas Frolovos.

“Täna öösel, 9. juulil, tõrjusid õhutõrje ja elektroonilise sõjapidamise üksused droonirünnaku Volgogradi oblastis. Droonide rusude kukkumise tagajärjel tekkisid tulekahjud Frolovo alajaamas ja Doni äärse Kalatši naftabaasis. Tulekahju alajaamas likvideeriti kiiresti ja energiavarustus ei katkenud,” ütles Botšarov piirkonna administratsiooni Telegrami kanalis.

Vene eriolukordade ministeeriumi regionaalse pressiteenistus teate kohaselt süttisid Kalatši naftabaasis bensiinimahutid, ohvreid ega vigastatuid see kaasa ei toonud.

Venemaa kaitseministeeriumi teatel tulistas Venemaa õhutõrje alla kolm drooni Belgorodi oblasti kohal, kaks Voroneži oblasti kohal, viis Astrahani oblasti kohal, seitse Kurski oblasti kohal ja 21 Rostovi oblasti kohal.

Venemaa teatas järjekordse küla hõivamisest Ida-Ukrainas

Vene okupatsioonivägi hõivas järjekordse küla Ukraina idaosas sissetungijate käes oleva Donetski linna lähistel, teatas teisipäeval Venemaa kaitseministeerium.

Venemaa üksused “vabastasid Jasnobrodovka asula”, teatas ministeerium viitega väikesele külale, mis ukraina keeles on Jasnobrodõvka.

Venemaa rünnakutes on Ukrainas hukkunud 41 inimest, vigastatuid üle 200

Venemaa alustas 8. juuli hommikul massilist raketirünnakut Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, tappes vähemalt 42 tsiviilisikut ja vigastades üle 200 inimese.

“Õhurünnak tabas Kiievit, Dniprod, Krõvõi Rihi, Slovjanskit, Pokrovskit ja Kramatorskit, kahjustades 50 tsiviilobjekti, sealhulgas elamuid, ärikeskust ja kahte meditsiiniasutust,” teatas riiklik päästeteenistus.

Praeguseks on Kiievis registreeritud vähemalt 27 hukkunut, sealhulgas kolm last. Pealinnas sai vigastada veel 82 inimest, teatas Kiievi linna sõjalise administratsiooni juht Serhi Popko. Kiievi oblastis sai vigastada veel kaks inimest.

Dnipropetrovski oblastis, kus asuvad Dnipro ja Krõvõi Rih, hukkus 11 inimest ja vigastada sai 62 inimest, teatas riiklik päästeteenistus.

Kolm inimest hukkus ja kolm said vigastada 8. juuli hommikul toimunud Venemaa rünnakus Donetski oblasti linnas Pokrovskis, teatas riiklik päästeteenistus.

Kiievis oli hommikul kuulda rohkem kui kümmet plahvatust, teatasid kohapeal viibinud Kyiv Independenti ajakirjanikud. Õhutõrje oli pealinna eeslinnades aktiivne, ütles linnapea Vitali Klõtško.

Loe rohkem:  ERR Soomes: presidendivalimiste teise vooru valiti väga sarnased kandidaadid | Välismaa

2466796h5e75t24

Rünnaku tagajärjel langes raketirususid Solomianski, Dniprovskõi, Holosiivskõi, Desnianskõi, Darnõtskõi ja Ševtšenkõvskõi rajoonidesse, teatas linnavalitsus. Hooneid kahjustati kogu linnas ning Desnianskõi ja Dniprovskõi rajoonides puhkesid tulekahjud.

Rünnakus sai pihta ka Ukraina suurim laste meditsiinikeskus – Ohmatdõti lastehaigla.

Elumaja sai pihta ka Ševtšenkõvskõi rajoonis, kahjustades selle sissepääse ja hävitades ühe neist, ütles Klõtško. “Päästjad püüavad rusude alla jäänud inimesi päästa,” lisas ta.

Hävitati ka kolm DTEK-i, Ukraina suurima eraenergiakompanii, hallatavat transformaatorijaama, teatas ettevõte. Ettevõtte esindaja ütles Kyiv Independentile, et peale transformaatorijaamade muud energiarajatised kahjustada ei saanud.

Vähemalt kolm mürsku tabas ala Lukianivska metroojaama lähedal, sealhulgas üks, mis tabas Ohmatdõti haiglat, ütles üks tunnistaja Kyiv Independentile. Üks sissepääs suleti teel oleva prahi ja klaasikildude tõttu.

23-aastane müüja metroojaamas Vadõm Truš, ütles Kyiv Independentile, et 30–40 inimest peitus rünnakute ajal maa all. “Tavaliselt me tööl olles varjendisse ei lähe, aga seekord otsustasime minna. Sest kuulsime linnas plahvatusi. Umbes viis, kümme minutit hiljem toimus kolm tabamust,” ütles ta.

Hiljem päeval tabas Kiievit teinegi rünnak, mille käigus sai tabamuse Isida sünnitushaigla, tappes seitse inimest ja vigastades kolme, teatas riiklik päästeteenistus.

Rünnakud toimusid päev enne NATO tippkohtumist Washingtonis, kus Ukraina loodab saada pikaajalisi abilubadusi liitlastelt.

“Kogu maailm peab kasutama kogu oma otsustavust, et lõpuks Venemaa rünnakud lõpetada,” ütles Zelenski X-is. “Tapmine on see, mida (Vladimir) Putin toob. Ainult koos saame tuua tõelise rahu ja turvalisuse.”

8. juuli rünnak oli viimaste kuude kõige ohvriterohkem, ohvrite arv on võrreldav talvel toimunud massirünnakutega. Kevadel korraldasid Vene väed mitu suuremahulist rünnakut, kuid need olid suunatud peamiselt energiataristule.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1220 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 553 410 (võrdlus eelmise päevaga +1220);

– tankid 8178 (+7);

– jalaväe lahingumasinad 15 704 (+19);

– suurtükisüsteemid 15 015 (+49);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1115 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 880 (+0);

– lennukid 361 (+0);

– kopterid 326 (+0);

– strateegilised ja taktikalised droonid 11 922 (+29);

– tiibraketid 2389 (+36);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 20 212 (+62);

– laevad / paadid 28 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 2516 (+13).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

As the 867th day of war looms, NATO officials warn of a significant Russian missile and fighter jet incursion into Estonian airspace. This ominous development underscores the escalating tensions between Russia and NATO member states. Estonia, with its strategic location in the Baltic region, is particularly vulnerable to Russian aggression. As the world holds its breath, Estonia remains steadfast in its commitment to its NATO allies and its sovereignty. In the face of uncertainty, Estonia’s resilience and determination will be tested, but its unwavering spirit will undoubtedly guide the nation through this turbulent period.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga