Sõja 865. päev: Ukraina väed tulistasid alla järjekordse Venemaa Su-25 ründelennuki | Välismaa

In the shadow of the Baltic Sea, Estonia has long been a sentinel of freedom, vigilant against the encroaching forces of authoritarianism. Yet, as the world watched in horror, Ukraine’s courageous forces struck a devastating blow against the Russian Federation on the 865th day of its brutal invasion. A Su-25 attack jet, a symbol of Moscow’s military might, was shot down in a daring display of bravery. This pivotal moment marks a turning point in the conflict, as Ukraine’s resilience and determination ignite a beacon of hope for a free and independent Europe.

Oluline 7. juulil kell 22.30:

– Ukraina: okupandid kaotasid Ukraina idaosas kolme kuuga 82 000 sõdurit;

-Leht: Ukrainas on hukkunud, viga saanud või kinni võetud 460 000 kuni 728 000 Vene sõdurit;

– Ukraina väed tulistasid Donetski oblastis alla Venemaa Su-25;

– Venemaa teatas järjekordse küla hõivamisest Ida-Ukrainas;

– Novaja Gazeta: Vene sõdurid on hakanud üksteist okupeeritud aladel tapma

– Ukraina droonirünnak süütas Voronežis laskemoonalao;

– Politico: NATO liitlased on Bideni vormi pärast mures;

– Okupeeritud Krimmis Alušta lähedal põles gaasijaotussõlm;

– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1150 sõdurit.

Ukraina: okupandid kaotasid Ukraina idaosas kolme kuuga 82 000 sõdurit

Vaenlase kaotused idasuunas ulatusid kolme kuu jooksul umbes 82 000 inimeseni, sealjuures läks mikrorajooni Kvartal hõivamine Tšassiv Jaris sissetungijatele maksma umbes 5000 hukkunut, ütles Hortõtsja väerühma kõneisik Nazar Vološin pühapäeval.

“Vaenlase kaotused olid meie suunal aprillis üle 24 000, mais üle 25 000 (peaaegu 26 000) ja juunis peaaegu 32 000, see tähendab kolme kuu jooksul toimunud rünnakute kogusumma nii Tšassiv Jari piirkonnas kui ka kogu idasuunalise rindejoone ulatuses on 82 000 okupanti. Kuid on ka teisi suundi. See arv võib ulatuda 90 000-ni,” ütles ta vastuseks meedias ilmunud teatele, et alates aprillist on venelased kaotanud Tšassiv Jari lahingus juba 99 000 inimest hukkunute ja haavatutena.

“Tšassiv Jari kohta on see arv liiga kõrge,” sõnas Vološin.

Samas märkis ta, et pühapäeva, 7. juuli hommikul registreeriti Tšassiv Jari lähistel 280 eri tüüpi relva rünnakut. Suurem osa plahvatustest kärgatas linna lõunaosas.

Sellel suunal, mis hõlmas nii Tšassiv Jari kui ka Toretskit, registreeriti kokku 32 vaenlase rünnakut, ütles ta, lisades, et 103 okupanti hävitati ja 150 sai haavata. Lisaks hävitati ka vähesel määral soomustehnikat, haubitsaid ja muud.

Leht: Ukrainas on hukkunud arvatust rohkem Vene sõdureid

Tänavuse juuni keskpaiga seisuga on Ukrainas hukkunud, vigastada saanud või kinni võetud 462 000 kuni 728 000 Vene sõjaväelast, kirjutas The Economist, viidates USA kaitseministeeriumist lekkinud dokumentidele.

See hulk ületab Vene sõdurite arvu, kes valmistusid 2022. aasta veebruaris täiemahuliseks sissetungiks Ukrainasse, vahendas The Kyiv Independent. Venemaa kaotused Ukrainas alates 2022. aastast ületavad lehe teatel kõik kaotused kokku, millega riik on alates teisest maailmasõjast kokku puutunud.

5. juulil avaldasid Venemaa meediaväljaanded Meduza ja Mediazona raporti, mille järgi on täiemahulise sissetungi järel Ukrainasse saanud surma umbes 120 000 Vene sõdurit.

Ukraina relvajõudude peastaabi hinnangul on Vene armee kaotanud nii hukkunute kui ka haavatute näol mai lõpu seisuga üle 500 000 sõduri.

The Economisti väitel on iga sõjas hukkunud Vene sõduri kohta kolm kuni neli haavatut.

Kõige rohkem on The Economisti arvutuste järgi kannatanud kaotusi venelased vanuses 35 kuni 39 – täiemahulise sissetungi käigus on selles vanusegrupis saanud surma kuni 27 000 inimest. Protsentuaalselt on aga kõige tõsisemad kaotused Vene meeste seas vanuses 45 kuni 49.

“Viimaste hinnangute järgi võivad umbes kaks protsenti kõigist Vene meestest vanuses 20 kuni 50 olla Ukrainas hukkunud või raskelt haavata saanud,” märgib leht.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles veebruaris, et sõjas on hukkunud umbes 31 000 Ukraina sõdurit. See oli esimene kord, kui Zelenski surma saanud Ukraina sõdurite arvust avalikult rääkis. Kuigi Ukraina avaldab iga päev andmeid Venemaa hukkunute ja haavatute kohta, ei tee ta seda regulaarselt enda kaotuste kohta.

The New York Times’i andmetel värbab Venemaa armeesse igas kuus 25 000 kuni 30 000 uut sõdurit, mis on piisav enda võitlejate ridade täiendamiseks.

Ukraina väed tulistasid Donetski oblastis alla Venemaa Su-25

Ukraina vägede 110. eraldiseisva mehhaniseeritud brigaadi õhutõrjujad tulistasid Donetski oblasti kohal alla Vene vägede ründelennuki Su-25.

“Pokrovski suunal tulistas meie Ukraina armee alla Vene Su-25 lennuki, mis tulistas kaitsejõudude üksuste positsioonide suunas,” teatas Ukraina vägede operatiiv-strateegilise väegrupeeringu Hortõtsja esindus sotsiaalmeedias.

Ukraina on viimastel kuudel teatanud mitme Vene Su-25 lennuki allatulistamisest. Näiteks juunis tulistati alla vähemalt kaks sellist lennukit, mais aga väidetavalt kuus.

Ukraina kindralstaap teatas juuni lõpus, et Venemaa on täiemahulise sissetungi algusest kaotanud 360 lennukit.

Venemaa teatas järjekordse küla hõivamisest Ida-Ukrainas

Venemaa kaitseministeerium teatas pühapäeval, et nende sõjaväeüksused hõivasid järjekordse küla Ukraina idaosas okupeeritud Donetski oblastis, laiendades taas vähehaaval kontrollitavat ala.

Ministeeriumi igapäevasest teates sotsiaalmeedias võis lugeda, et okupatsioonivägi oli “vabastanud” Tšigari küla.

Laupäeval teatas Moskva, et sõdurid võtsid kontrolli alla veel ühe väikeküla samas oblastis.

Kiievi sõnul käivad kogu rindelõigu ulatuses kõige ägedamad lahingud just sealkandis.

Alates aasta algusest on Venemaa okupatsioonivägi saavutanud edu pealetungil, nende üks suuremaid niinimetatud võite oli Avdijivka küla hõivamine veebruaris.

Ent edasiliikumine on vaevaline ning konflikt on jõudnud kurnamissõja faasi, kus kumbki vaenupool ei ole võimeline otsustavat murrangut tegema. Mõlemad aga väidavad samas, et tekitavad vaenlasele raskeid kaotusi.

Venemaa režiimi liider Vladimir Putin kordas reedel oma nõudmist, et Ukraina peab täielikult lahkuma nii okupeeritud Donetski oblastist kui ka lisaks veel kolmest riigi ida- ja lõunaosa okupeeritud oblastist, kui tahab rahu.

Novaja Gazeta: Vene sõdurid on hakanud üksteist okupeeritud aladel tapma

Vene sõdurite poolt sooritatud vägivaldsed kuriteod okupeeritud Ukraina aladel sagenevad. Üha rohkem on andmeid sellest, et Vene sõdurid tapavad purjuspäi üksteist ja ka tsiviilisikuid, kirjutas Venemaa opositsioonileht Novaja Gazeta.

Eelmisel aastal jõudis kohtusse 190 juhtumit seoses vägivallakuritegudega okupeeritud alal, kuid leht oletab, et tegelik kuritegude arv on oluliselt suurem.

Ainuüksi jaanuarist oktoobrini oli 135 kohtuasja seoses Vene sõdurite poolt toime pandud mõrvadega.

Lisaks mõrvadele on Venemaa süüdistanud oma sõdureid üksteise ründamises.

Leht tõi mõned näited sellistest juhtumitest koos nimedega.

Ühel juhul tulistas sõdur teist Vene sõdurit, kes oli teda tüli käigus homoseksuaaliks nimetanud.

Teisel juhul jooksis sõdur oma üksuse juurest Ida-Ukrainas minema. Ta plaanis riigist välja hääletada, kuid ohvitser võttis ta auto peale. Kartes, et ta tabatakse, tulistas ta ohvitseri. Ta üritas ka teisi sõdureid tappa, kuid oli juba oma relva ohvitseri peale tühjaks lasknud. Talle määrati karistuseks kaheksa ja poolt aastat vangistust. Kohtuandmeid näitasid, et ta oli kuriteo ajal purjus olnud.

Ajaleht kirjutas ka ohvitserist, kes kutsus oma alluvale enda juurde pärast seda, kui too oli kohvikus kohatud naisele väidetavalt konfidentsiaalset infot rääkinud. Purjus ohvitser tulistas alluvat karistuseks jalga ja seejärel lõi teda relvapäraga kaks korda pähe.

Ohvitser sai teo eest tingimisi karistuse.

Novaja Gazeta andmetel mängis alkohol rolli 83 protsendil Vene sõdurite poolt toime pandud mõrvades.

Lehe andmetel on levinud on ka hirmutamistaktika, mis kujutab endast laetud relva suunamist teise Vene sõduri või tsiviilisiku suunas.

Leht kirjutas juhtumist, kus Vene sõdur suunas autos istudes relva tsiviilisiku poole, et teda hirmutada. Kui auto liikuma hakkas, toimus aga lask ja tsiviilisik suri.

Väljaande sõnul õigustatakse okupeeritud aladel toimunud tsiviilisikute mõrvu sageli väitega, et tsiviilisikud osutasid Vene sõduritele vastupanu.

Novaja Gazeta on varem uurinud juhtumeid, kus Vene sõdur on naasnud kodumaale ja pannud seal toime vägivaldse kuriteo. Nendel juhtudel on ajalehe andmetel karistused sageli oluliselt leebemad kui sõjalise taustata venelastel, kes panevad toime sarnaseid kuritegusid.

Ukraina droonirünnak süütas Voronežis laskemoonalao

Ukraina droonirünnak süütas Venemaal Voroneži oblastis laskemoonalao, teatasid kohalikud võimud pühapäeval.

“Meie õhukaitseväed tuvastasid ja hävitasid öö jooksul Voroneži oblasti kohal mitu mehitamata õhusõidukit. Kukkuvad rusud süütasid ühe laohoone. Podgorenski rajoonis algas lõhkekehade detoneerimine,” ütles kuberner Aleksander Gussev Telegramis ja teatas hädaolukorra väljakuulutamisest.

Esialgsetel andmetel keegi viga ei saanud.

Podgorenski rajooni elupiirkonnas, kuhu droonirusud ja lõhkekehad kukkusid, kuulutati välja hädaolukord, ütles kuberner, kuid kinnitas, et tulekahju on kustutatud.

Osa piirkonda läbivast maanteest suleti ajutiselt liiklusele. Kohalikud elanikud evakeeriti ajutistesse majutuskohtadesse.

Politico: NATO liitlased on Bideni vormi pärast mures

Mitme NATO riigi liidrid ja diplomaadid on väljendanud kulisside taga muret USA presidendi Joe Bideni vormi pärast, kirjutas väljaanne Politico.

“Ei ole vaja geeniust nägemaks, et president on vana,” ütles üks NATO Euroopa riigi ametnik. “Me ei ole kindlad, et isegi kui ta võidab, suudab ta veel neli aastat elus püsida.”

Biden on juba eelseisval NATO tippkohtumisel silmitsi keerulise ülesandega, kus ta peab tegelema liitlaste murega seoses Ameerika toetusega Ukrainale. Kuid sooritus debatil on nihutanud tippkohtumise fookuse Bideni füüsilise ja poliitilise vastupidavuse hindamisele.

NATO liitlased tunnevad üha enam muret selle pärast, kui kaua suudab Biden säilitada Ameerika toetust Euroopa kaitsele. Eriti seoses tasavägiste valimistega Donald Trumpi vastu, kes on rahvusvaheliste partnerite abistamise suhtes skeptiline.

“Meil on rohkem arutelusid enda kaitsemeetmete üle, sest tundub, et Trump tuleb tagasi,” ütles NATO riigi ametnik pärast arutelu.

Lisaks ei ole mõned NATO liitlased Bideni juhtimisega täielikult rahul, kritiseerides tema järkjärgulist lähenemist relvade tarnimisele ja keeldu Kiievil Venemaal asuvaid sõjalisi sihtmärke rünnata.

Okupeeritud Krimmis Alušta lähedal põles gaasijaotussõlm

Venemaa poolt okupeeritud Krimmis Alušta lähedal põles ööl vastu pühapäeva gaasijaotussõlm. Seoses gaasi magistraaljuhtme purunemisega Vinogradnoje küla piirkonnas peatati Aluštas ja 14 ümberkaudses asulas ja külas gaasivarustus

Veidi enne tulekahju puhkemist oli piirkonnas kuulda plahvatust. Tulekahju kuma oli näha kümnete kilomeetrite kaugusele.

Vene uudisteagentuur RIA Novosti edastas, et tuletõrjujad püüavad takistada põlengu levimist.

Alušta okupatsioonivõimude juht Galina Ogneva teatas Interfaxile, et seoses gaasi magistraaljuhtme purunemisega Vinogradnoje küla piirkonnas peatatakse Aluštas ja 14 ümberkaudses asulas ja külas gaasivarustus.

Sotsiaalmeedias levivad videod põlengust.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1150 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 550 990 (võrdlus eelmise päevaga +1150);

– tankid 8155 (+2);

– jalaväe lahingumasinad 15 645 (+16);

– suurtükisüsteemid 14 937 (+40);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1115 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 879 (+1);

– lennukid 360 (+0);

– kopterid 326 (+0);

– strateegilised ja taktikalised droonid 11 862 (+53);

– tiibraketid 2352 (+1);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 20 103 (+50);

– laevad / paadid 28 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 2495 (+16).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

As Estonia reflects on the 865th day of war, the latest blow struck by Ukraine against Russia’s Su-25 attack plane serves as a poignant reminder of the ongoing conflict. Despite the brutalities of war, Ukraine’s resilience and determination have allowed them to continue fighting against the Russian occupation. Estonia stands in solidarity with Ukraine, acknowledging the devastating impact of the war on innocent civilians and the urgent need for a peaceful resolution. As the world watches, Estonia reaffirms its commitment to supporting Ukraine’s sovereignty and territorial integrity.