Sõja 858. päev: Ukraina korraldas küberrünnaku Vene kaitsetööstusega seotud ettevõtete vastu | Välismaa

Sõja 858. päev: Ukraina küberrünnak Vene kaitsetööstusele

Ukraina on küberrünnakuga sügavale Vene kaitsetööstusesse tunginud. 858. sõja päeval tabas Ukraina küberrünnak Vene ettevõtete vastu, kes on seotud riigi kaitsevaldkonnaga.

Rünnak on olnud üks suurimaid ja kõige julgemaid Ukraina poolt toime pandud küberoperatsioone.
Selle tagajärjed Vene kaitse- ja relvastuskompleksile on veel teadmata, kuid seda olukorda peetakse oluliseks sammuks Ukraina vastuvõttes.

Oluline pühapäeval, 20. juunil kell 22.06:

– Ukraina korraldas küberrünnaku Venemaa kaitsetööstusega seotud ettevõtete vastu;

– Zelenski: Vene sõjalised kaotused Harkivi ja Donetski suunal on kuus ühele;

– Juhitav pomm tappis Harkivis ühe ja vigastas üheksat inimest;

– Ombudsman: rohkem kui 14 000 tsiviilisikut on Venemaa käes vangis;

– Kiievit tabasid raketijäänukid;

– Vene kaitseministeeriumi sõnul lasi Venemaa alla 36 Ukraina drooni;

– Zelenski: Venemaa kasutas ründamiseks nädalaga üle 800 juhitava pommi;

– Ukraina on alustanud kaugmaa ründedroonide masstootmist;

– Ukrainas on miinidest puhastatud 30 000 ruutkilomeetrit maad;

– Poola välisminister tegi ettepaneku konfiskeerida 300 miljardit eurot külmutatud Venemaa varasid;

– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1140 sõjaväelast.

Ukraina korraldas küberrünnaku Venemaa kaitsetööstusega seotud ettevõtete vastu

Ukraina häkkerid koostöös Ukraina kaitseministeeriumiga korraldasid viimase nädala jooksul küberrünnaku Venemaa kaitsetööstusega seotud ettevõtete vastu.

Ukraina kaitseministeeriumi teatel hävitasid häkkerid viimase nädala jooksul üle 100 terabaidi Vene sõjaväega koostööd tegeva tarkvaraarendaja Orbitsofti andmeid. Samuti kustutasid häkkerid navigatsiooniseadmete tarnija Orient Systemsi andmed kaheksast serverist.

Lisaks ründasid häkkerid 19 internetipakkuja servereid Nižni Novgorodis, kustutades kõik andmed ja saates kõigile tellijatele sõnumi “vältimatu kättemaksu” kohta seoses sõjaga Ukrainas.

Küberrünnak leidis aset pärast seda, kui Ukraina vabatahtlik kübersõjarühmitus IT Army teatas 20. juunil, et oli rünnanud Venemaa pankasid ja maksesüsteemi Mir.

Maksesüsteem Mir loodi pärast Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist Venemaa poolt 2014. aastal pärast seda, kui Venemaale seatud sanktsioonid hakkasid piirama rahvusvaheliste pangakaartide kasutamist.

Rünnaku korraldanud häkkerite rühmituse sõnul oli rünnakuga Mir maksesüsteemi vastu tegemist “tõenäoliselt suurima DDoS (ummistusrünnakuga – toim) läbi aegade”.

Juhitav pomm tappis Harkivis ühe ja vigastas üheksat inimest

Vene vägede pommirünnakus Harkivi linnale hukkus üks inimene ning üheksa sai vigastada, ütles Harkivi linnapea Ihor Terehhov.

Juhitav pomm süütas elumajad ning autod, lisas ta. Pomm tabas linna keskuse lähipiirkonda.

Zelenski: Vene sõjalised kaotused Harkivi ja Donetski suunal on kuus ühele

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul vastavad Venemaa sõjalised kaotused rinde kuumimates sektorites, eriti Harkivi ja Donetski oblasti suunal, suhtarvule kuus venelast ühe ukrainlase kohta.

“Tõepoolest, neil on palju rohkem inimesi. Tõepoolest, me hoolime oma inimestest rohkem. Ja tõepoolest, meil ei tule rohkem inimesi kui venelastel. Aga kõige selle juures tuleb vaadata tõsiasja, et täna hukkub meil üks ukrainlane kuue venelase kohta. Praegu Harkivi suunal, Pokrovski suunal – praegu on arvud üks kuuele,” ütles Zelenski usutluses USA päevalehele The Philadelphia Inquirer, mis avaldati pühapäeval tema Telegrami kanalil.

Mai lõpus ütles Zelenski, et venelaste kaotused ulatusid toona Harkivi oblasti ründamisel kaheksa vaenlase sõdurini ühe ukrainlase kohta.

Ombudsman: rohkem kui 14 000 tsiviilisikut on Venemaa käes vangis

Venemaa hoiab rohkem kui 14 000 tsiviilisikust ukrainlast vangistuses, ütles Ukraina peaombudsman Dmõtro Lubinets.

Venemaa käes on lapsi, sõjavange ja tsiviilisikuid ning viimaste tagasitoomine on kõige keerulisem, sest Ukrainal pole võimalust nendega vahetust teha ja nende tagasitoomiseks pole ka juriidilisi võimalusi, lausus Lubinets.

Ukraina lapsi on Venemaa käes veelgi rohkem, 20 000, ning töö nende tagasitoomiseks käib, lisas ta.

Kiievit tabasid raketijäänukid

Jäänukid raketist kukkusid pühapäeval Kiievi eeslinnas kortermajale, inimkannatanuid siiski ei olnud, teatasid kohalikud võimud.

Kiievi võimude teatel kukkusid tükid majale ja süütasid ühe rõdu.

Venemaa väitel hõivati kaks Ida-Ukraina küla

Venemaa väitis pühapäeval, et hõivas kaks Ida-Ukraina küla.

Viimastel kuudel on Vene okupatsiooniväge saatnud teatav edu rindejoone nihutamisel riigi idaosas.

Mitme nädala jooksul on Moskva regulaarselt teatanud üha uute külade hõivamisest Ukraina idaosas, kuna nii relvastuse kui isikkooseisu arvestuses on Ukraina väeüksused vähemuses ega suuda okupante tõhusalt tagasi lüüa.

Venemaa kaitseministeerium teatas. et sõdurid vallutasid Novooleksandrõvka küla okupeeritud Luhanski oblastis, kust venelased suruvad üha rohkem lääne suunas, okupeeritud Donetski oblasti poole.

Okupeeritud Otšeretõne külast loodesse jääv küla on nüüd kõige läänepoolsem punkt oblastis, mis on Moskva kontrolli all.

Samuti teatas Moskva, et nende üksused hõivasid kaugemal põhja pool Donetski oblastis väikese Spirne küla, mis asub naaberoblasti Luhanski piirialal.

Zelenski: Venemaa kasutas ründamiseks nädalaga üle 800 juhitava pommi

Venemaa kasutas viimase nädala jooksul Ukraina ründamiseks üle 800 juhitava pommi, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski pühapäeval.

Juhitavad õhupommid on väiksema laskeulatusega kui raketid, kuid neid on odavam toota. Juhitavad pommid lastakse Ukraina poole teele lennukitelt, mis asuvad Venemaa territooriumil, kuhu Ukraina õhukaitse ei ulatu.

“Ukrainal on vaja vahendeid, et hävitada nende pommide kandjad, täpsemalt Venemaa ründelennukid,” ütles Zelenski.

Vene kaitseministeeriumi sõnul lasi Venemaa alla 36 Ukraina drooni

Venemaa kaitseministeerium teatas pühapäeval, et Vene väed hävitasid öö jooksul piirilähedastel aladel 36 Ukraina drooni.

Valves olnud õhutõrjesüsteemid hävitasid 15 drooni Kurski oblasti kohal, üheksa drooni Lipetski oblasti kohal, neli drooni nii Voroneži kui ka Brjanski oblasti kohal ning kaks nii Orjoli kui ka Belgorodi oblastis, väitis ministeeriumi postitus Telegramis.

Ukraina on sel aastal hoogustanud rünnakuid Venemaa territooriumile, võttes sihikule energiaobjekte, mis väidetavalt varustavad Venemaa sõjaväge, aga ka otse piiri taga asuvaid linnu ja külasid.

Ukraina on alustanud kaugmaa ründedroonide masstootmist

Ukraina riigikaitse alase ettevõtte Ukroboronpromi peadirektor Herman Smetanini rääkis, et Ukraina on alustanud kaugmaa ründedroonide masstootmist

Smetanin märkis intervjuus, et kaugmaa ründedroone kasutatakse vaenlase strateegiliste sihtmärkide tabamiseks tuhande või enama kilomeetri kaugusel, vahendas Unian.

“Oleme muutunud mittelineaarsemaks ja uuenduslikumaks. Venemaal on tohutud ressursid ja ülivõimas tööstus, mistõttu pole mõtet tema lähenemist pimesi kopeerida. Oleme sunnitud olema paindlikumad ja leidlikumad /…/ Olulise panuse andsid meie ettevõtted tihedas koostöös erafirmadega, aidates neil tootmist suurendada,” ütles riigikontserni direktor.

Samas hoiatas Smetanin Venemaa alahindamise eest.

Unian on varem kirjutanud, et Türgi droon Bayraktar on kaotanud oma tõhususe ründedroonina rindel. Sõjaväeekspertide hinnangul on põhjus selles, et Venemaal on õnnestunud luua kihiline õhutõrjesüsteem. Eksperdid märkisid, et see droon oli tegelikult mõeldud kasutamiseks kas arengumaades või seal, kus puudub kihiline õhutõrje.

Ukrainas on miinidest puhastatud 30 000 ruutkilomeetrit maad

Ukraina kaitseministeeriumi keskkonnaohutuse ja miinitõrjeosakonna juhataja kolonel Ruslan Berehulia teatas, et kaitseministeeriumi spetsialistid on viimase kahe aasta jooksul puhastanud Ukrainas miinidest 30 000 ruutkilomeetrit maad – see maa-ala on võrreldav Belgia pindala suurusega.

Alates 2022. aastast on Ukrainas umbes 174 000 ruutkilomeetrit maad lõhkeainetega saastunud. Berehulia märkis, et sellest alast 144 000 ruutkilomeetrit on veel endiselt ohtlik.

2022. aasta aprillis asutas Ukraina demineerijate üksuse. 2024. aastaks olid organisatsiooniga liitunud kaitseministeeriumi ja Ukraina relvajõudude üksused, et töötada Venemaa käest vabastatud aladel.

Demineerijate üksused tegutsevad Mykolaivi, Hersoni ja Harkivi piirkonnas ning koosnevad ligi 5000 spetsialistist.

Ukraina valitsus teatas 4. aprillil, et miiniplahvatuste tagajärjel on Ukrainas hukkunud 296 tsiviilisikut ja viga saanud veel 665 inimest.

Mitmed riigid on aidanud Ukrainat demineerimistöödel ning pakkunud väljaõpet ja varustust.

USA annetas veebruaris Ukrainale üle miljoni dollari eest demineerimisvarustust.

Poola välisminister tegi ettepaneku konfiskeerida 300 miljardit eurot külmutatud Venemaa varasid

Poola välisminister Radoslaw Sikorski tegi 29. juunil ettepaneku konfiskeerida 300 miljardit külmutatud Venemaa varasid, et võita “eskalatsioonimäng” Venemaaga.

“Peame uuesti õppima, kuidas eskalatsioonimängus võidelda,” ütles Sikorsky Ühendkuningriigis Ditchley Fondis peetud loengus. “Putin on need [külmutatud varad] juba maha kandnud, ta ei oota neid tagasi saada, kuid ta ei usu, et meil on ka julgust need endale võtta. Siiani on tal selles õigus olnud.”

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1140 sõjaväelast

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 542 700 (võrdlus eelmise päevaga +1140);

– tankid 8080 (+7);

– jalaväe lahingumasinad 15 524 (+19);

– suurtükisüsteemid 14 533 (+53);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1110 (+1);

– õhutõrjesüsteemid 873 (+2);

– lennukid 360 (+0);

– kopterid 326 (+0);

– strateegilised ja taktikalised droonid 11 584 (+46);

– tiibraketid 2331 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 19 643 (+75);

– laevad / paadid 28 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 2448 (+12).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Ukraina küberrünnak Vene kaitsetööstusega seotud ettevõtetele näitab, et Ukraina on endiselt agressiivne ja valmis kaitsemeedeid rakendama küberruumis. See juhtum on märk sellest, et sõda ei piirdu ainult maapealsete lahingutega, vaid küberrünnakud on nüüdseks oluliseks sündmuseks.

Eestis, kes on NATO liige ja küberjulgeoleku osas tundlik, tuleb see juhtum tõsisemalt võtta ja enda küberkaitset tugevdada. Sõja küberruumis arenev olukord on meile kõikidele ohutusnäitaja ja tuleb sellest lähtudes koostööd teha ja ettevalmistusi teha.