Sõja 756. päev: Ukraina luure teatas sihtmärkide tabamisest Engelsis | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Viimastel päevadel on maailm jälgimas põnevat arengut, kui Ukraina luure teatas sihtmärkide tabamisest Engelsis. Sõja 756. päeval küsitakse palju küsimusi ja spekuleeritakse võimalike tagajärgede üle. Mis võib see tähendada meie naaberriikidele ja kogu maailmale? Kuidas see mõjutab tulevikku ja rahvusvahelist julgeolekut? Astume sellesse keerulisse sündmuste keerisesse ja avastame koos selle tähenduse ning tagamaad. Ole valmis asmažageerima olukorrale, mis võib muuta meie arusaamu rahvusvahelisest poliitikast ja julgeolekust.

Oluline kolmapäeval, 20. märtsil 23.05:

– Ukraina luure: tabasime Engelsis sihtmärke;

– Hollandi kaitseminister teatas, et tema riik annab Ukrainale 350 miljoni euro eest hävitajate F-16 laskemoona ja täiustatud luuredroone; 

– Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) uus juht ütles, et on kindel, et Venemaa president Vladimir Putin tuuakse Ukrainas toime pandud sõjakuritegude eest kohtu ette;

– Ukraina peastaap: Vene okupatsiooniväed ründavad aktiivselt Kupjanski ja Lõmani suunal;

– Eksperdi sõnul ründavad venelased rakettidega tahtlikult elumaju;

– Zelenski: Venemaa pommitas märtsi jooksul 200 korda Sumõ oblastit;

– Venemaa Belgorodi oblast evakueerib seoses rünnakutega 9000 last;

– Leedu eraldab 35 miljonit eurot laskemoona ostmiseks Ukrainale;

– Briti ekskaitseminister: vägede saatmist Ukrainasse ei tohi välistada;

 – Vene luurejuhi väitel valmistub Prantsusmaa sõdureid Ukrainasse saatma, Pariis nimetas sõnavõttu desinformatsiooniks.

Ukraina luure: tabasime Engelsis sihtmärke

Ukraina väljaande UNIAN-i allikas luure peavalitsuses (HUR) kinnitas, et öösel vastu kolmapäeva Venemaal asuva Engelsi õhuväebaasi vastu toimunud droonirünnaku taga on HUR.

Ühtlasi ütles allikas, et rünnaku käigus tabati sihtmärgid.

“See oli HUR-i plaaniline töö. Sihtmärgid on tabatud. Tulemused on täpsustamisel,” ütles asjaga kursis olev isik.

Vene võimud väidavad, et nad tulistasid Saraatovi oblastis asuva Engelsi linna kohal alla neli Ukraina drooni ning kahjustusi maa peal polevat.

Samas levivad sotsiaalmeedias salvestised, millel on kuulda võimsaid plahvatusi.

Holland lubas Ukrainale 350 miljoni eest F-16 laskemoona ja droone

Holland annab Ukrainale 350 miljonit eurot hävitajate F-16 laskemoona ja täiustatud luuredroonide ostmiseks, teatas Hollandi kaitseminister Kajsa Ollongren kolmapäeval Kiievis. 

Ollongren ütles Reutersile antud intervjuus kahepäevase Ukraina-reisi lõppedes, et ta tuli demonstreerima oma riigi solidaarsust ja kuulutama välja uut abipaketti.

Ukraina liitlaste Ramsteini grupi kohtumisel ütles Ollongren, et 150 miljoni euroga rahastatakse juhitavaid õhk-maa rakette, mida saab tulistada peagi Ukraina relvastusse jõudvate hävitajate F-16 pardalt, samas kui 200 miljonit läheb luure- ja seiredroonidele.

Holland on lubanud Ukrainale 2024. aastal anda kahe miljardit euro ulatuses sõjalist abi. Märkimisväärne osa eraldatakse laskemoona ja droonide soetamiseks, mida on Kiievi sõnul hädasti vaja, et korvata Venemaa vastu lahinguväljal tekkinud kaotused.

Taani, Holland ja Ameerika Ühendriigid loodavad pärast pilootide koolitusprogrammi käivitamist ja lennukite Ukrainale lubamist toimetada sel suvel Ukrainasse esimesed kümnetest hävitajatest F-16.

Ollongren ütles Kiievis, et Taani lennukid saabuvad esimesena, kuid neile järgnevad esimesed Hollandi lennukid hiljem 2024. aastal.

“Ma olen väga kindel, et alustame F-16-de tarnimist sel suvel… kõigepealt Taanist ja meil on ajakava … nii et aasta teisel poolel hakkavad Hollandi F-16-d seda teed minema,” rääkis Hollandi kaitseminister.

Küsimusele USA sõjalise abi peatamise kohta, kuna kongressi vabariiklased blokeerivad Ukraina jaoks üliolulist abiseadust, vastas Ollongren, et kuigi Ukrainal on Euroopas palju sõpru, oleks ilma USA toetuseta jätkamine keeruline. “See poleks lihtne ja ma loodan, et see pole suund, kuhu me liigume,” ütles ta.

Ollongren kinnitas ka, et Euroopa laskemoona tootmist suurendatakse aasta lõpuks oluliselt, et ei korduks praegune Ukraina suurtükiväe laskemoona defitsiit.

“Peame olema realistlikud ja arvestama võimalusega, et see võib olla pikk sõda, ja parem on valmistuda sõja venimiseks,” ütles ta.

ICC kohtunik usub Putini jõudmist kohtu ette

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) uus juht ütles, et on kindel, et Venemaa president Vladimir Putin tuuakse Ukrainas toime pandud sõjakuritegude eest kohtu ette.

Kohtunik Tomoko Akane tsiteeris uudisteagentuurile Kyodo antud intervjuus Hiina vanasõna, kui temalt küsiti, milline saatus ootab Venemaa presidenti. “Taeva kättemaks on aeglane, kuid kindel,” ütles ta.

Rahvusvaheline Kriminaalkohus andis 17. märtsil 2023 välja Putini ja Venemaa lasteõiguste voliniku Maria Lvova-Belova vahistamismääruse enam kui 16 000 Ukraina lapse Venemaale sundküüditamise eest.

Akane oli üks kohtunikest, kes selle otsuse taga oli, ja Venemaa pani ta eelmisel kuul tagaotsitavate nimekirja.

Akane valiti Rahvusvahelise Kriminaalkohtu presidendiks 11. märtsil. Lisaks sõjale Ukrainas tegeleb ta nüüd Lähis-Ida konfliktiga.

Rahvusvaheline Kriminaalkohus andis märtsis välja ka vahistamismääruse kahele Vene kõrgele sõjaväelasele, kes korraldasid talvel 2022–2023 rünnakuid Ukraina elektritaristu vastu.

Kindralleitnant Sergei Kobõlaš ja admiral Viktor Sokolov vastutavad kumbki mitmete sõjakuritegude eest, sealhulgas rünnakute suunamises tsiviilobjektidele, teatas kohus.

Haagis asuva kohtu andmetel töötas Kobõlaš väidetavate kuritegude toimepanemise ajal Vene õhu- ja kosmosejõudude kauglennuväe komandörina ja Sokolov Musta mere laevastiku komandörina.

Ukraina peaministri sõnul võib USA sõjalise abi heakskiit toimuda juba sel kuul

Kuuekümne miljardi dollari suurune senati heakskiidu saanud abipakett on takerdunud esindajatekojas, mille spiiker Mike Johnson ei ole seda ajal, mil Ukraina väed on hädas laskemoonanappusega, hääletusele pannud.

Ukraina peaminister Denõss Šmõgal ütles, et Ukraina ametnikud peavad dialoogi mõlema partei kongressisaadikutega ning andis märku, et ootab positiivseid uudiseid sel kuul või siis vähemalt järgmisel kuul, vahendas Bloomberg. 

Ukraina: Venemaa korraldas ööpäevaga kaks raketi- ja 54 õhurünnakut

Vene vägi korraldas viimase ööpäevaga kaks raketi- ja 54 õhurünnakut, teatas kolmapäeva õhtul Ukraina kindralstaap.

Vaenlane tulistas ka 41 korda mitmikraketiheitjatest.

Suurtüki- ja miinipildujatule all oli üle 120 asustatud punkti Tšernihivi, Sumõ, Harkivi, Luhanski, Donetski, Zaporižžja ja Hersoni oblastis.

Leedu eraldab 35 miljonit eurot laskemoona ostmiseks Ukrainale

Leedu valitsus kiitis kolmapäevasel istungil heaks 35 miljoni euro eraldamise osalemaks Tšehhi rahvusvahelises algatuses osta Ukrainale hädavajalikku laskemoona.

Peaminister Ingrida Šimonyte ütles, et Ukrainal on piisavalt tahet ja võimekust kaitsta oma vabadust ja Euroopa vabadust, kuid tal on märkimisväärne nappus laskemoonast, mistõttu on see algatus väga tähtis.

“Leedu, mis toetab Ukraina abistamise kõiki formaate, aitab samuti sellele kaasa, et Ukraina saaks tõhusalt kaitsta end Vene agressiooni eest,” ütles valitsusjuht.

Leedu kinnitas oma osalemist laskemoonaalgatuses märtsi alguses.

Ukraina peastaap: Vene okupatsiooniväed ründavad aktiivselt Kupjanski ja Lõmani suunal

Ukraina peastaabi teatel sagenesid Vene rünnakud Kupjanski ja Lõmani suunal, kokku toimus ööpäevaga 80 sõjalist kokkupõrget Ukraina kaitsjate ja Vene okupatsioonivägede vahel.

Vene väed ründasid 29 korda Novopavlivka suunal, 14 korda Lõmani suunal, 13 korda Avdijivka suunal, 10 korda Kupjanski suunal, seitse korda Bahmuti suunal, kuus korda Orihhivi suunal Zaporižžja suunal ja üks kord Dnepri jõe idakaldal Hersoni oblastis.

Venemaa tegi ööpäevaga neli raketi- ja 86 õhurünnakut ning tulistas 114 korda mitmikraketiheitjatest Ukraina sõdurite positsioonide ja Ukraina asulate pihta. Rünnakute tagajärjel on tsiviilelanike seas hukkunuid ja vigastatuid.

Vene suurtükitule alla sattus üle 150 asula Tšernihivi, Sumõ, Harkivi, Luhanski, Donetski, Zaporižžja, Dnipropetrovski, Hersoni ja Mõkolajivi oblastis.

Ukraina õhuvägi tabas ööpäeva jooksul kuut vaenlase elavjõu ja sõjatehnika koondumispaika. Ukraina raketiväe üksused tabasid kahte laskemoonaladu, ühte droonide juhtimispunkti ning ühte Vene radarijaama.

Eksperdi sõnul ründavad venelased rakettidega tahtlikult elumaju

Vene Iskanderid on ülitäpsed relvad, nii et kui selline rakett tabab elumaja, siis järelikult seda ka sihiti; seejuures kasutatakse ohvrite arvu maksimeerimiseks taktikat anda teine löök paar minutit pärast esimest, vahendas portaal Unian kolmapäeval sõjaanalüütik Oleh Ždanovi sõnu.

“Eksperdid ütlevad, et statistika järgi väljub esimese kahe minuti jooksul pärast rünnakut varjendist 20-25 protsenti inimestest. Kolmandal minutil juba 70-80 protsenti. Ja kui kolme minuti pärast algab teine ​rünnak, lendab kohale järjekordne rakett, tabab see just ellujäänuid, varjenditest väljunud inimesi,” rääkis Ždanov.

“Kui need on tsiviilobjektid, nagu Mõkolajivis ja Odessas, siis saabuvad päästjad ja kiirabi sireeni ja vilkuvate tuledega. Mida inimesed teevad – püüavad selle signaali peale varjenditest välja tulla. Ja siis jõuabki pärale teine ​​rakett,” märkis ta. 

Ta rõhutas, et rünnakud olidki suunatud elumajade vastu, kuna Iskander on ülitäpne relv, mille kõrvalekalle sihtmärgist on 10-20 meetrit. Tema sõnul on Venemaal praegu laos 60-70 Iskander-raketti ja nad suudavad toota veel 10-20 raketti kuus.

Zelenski: Venemaa pommitas märtsi jooksul 200 korda Sumõ oblastit

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles teisipäeval oma õhtuses telepöördumises, et Venemaa tegi märtsi algusest peaaegu 200 õhurünnakut Kirde-Ukrainas asuvale Sumõ oblastile.

“Alles alates sellest märtsist kuni tänase päevani pommitas Vene õhuvägi Sumõ omavalitsusi juba peaaegu 200 juhitud lennukipommiga. Otse külade, linnade ja tsiviiltaristu pihta. Ukrainal on ilmselge vajadus tugevdada meie õhutõrjet nii, et see terror poleks võimalik,” ütles president.

Zelenski lisas, et Venemaa tulistab pidevalt Sumõ oblasti piiriäärsete asulate pihta suurtükkidest ning Vene diversioonigrupid teevad pidevalt katseid siseneda Ukraina territooriumile.

“Vene armee püüab lihtsalt põletada maatasa meie piiriäärsed külad,” lisas president.

Venemaa Belgorodi oblast evakueerib seoses rünnakutega 9000 last

Ukrainaga külgneva Venemaa Belgorodi oblasti kuberner teatas kolmapäeval, et võimud hakkavad sõjaohu tõttu Ukraina piiri äärsetelt aladelt inimesi evakueerima. Venemaa president Vladimir Putin lubas olukorra lahendada.

“Me evakueerime suure hulga külasid ja nüüd me kavandame umbes 9000 lapse evakueerimist Ukraina relvajõudude mürsurünnakute tõttu,” ütles kuberner Vjatšeslav Gladkov.

“22. märtsil läheb 1200 last Pensasse, Tambovisse ja Kaluugasse. Täna on meil nimekirjad lastest, kes evakueeritakse kõige probleemsematest omavalitsustest, see tähendab Graivoroni, Šebekino, Belgorodi rajoonidest ja Belgorodi linnast. Meil on taotlus üheksa tuhande inimese evakueerimiseks,” rääkis Gladkov.

Kohalike võimude teatel on alates eelmisest nädalast surma saanud vähemalt 16 inimest. Gladkov väitis kolmapäeval, et ööl vastu kolmapäeva oblastis hukkus Ukraina löökides kaks inimest

“Alates hommikust on Graivoroni rajoon olnud massiivsete, seal hulgas mitmikraketiheitjate löökide all. Kaks tsiviilisikut sai surma,” ütles kuberner. Lisaks purustati mitu elumaja ja autot.

Venemaa režiimi juht Vladimir Putin rõhutas kolmapäeval Kremlis aktivistidega kohtudes, et riik tagab piirialade julgeoleku. Putini sõnul on Venemaal olemas on plaan, kuidas praegusele olukorrale reageerida.

“Esmane ülesanne on tagada turvalisus. On erinevaid viise, need ei ole lihtsad, aga me teeme selle ära. Olen sellest juba rääkinud, ma ei taha selles pidulikus õhkkonnas detailidesse laskuda. Aga me jätkame selle kallal tööd,” lubas Putin.

Briti ekskaitseminister: vägede saatmist Ukrainasse ei tohi välistada

Briti endine kaitseminister Ben Wallace kutsus üles tõstma kaitsekulutusi minimaalselt kolme protsendini, välistamata sealjuures, et Briti väed peavad Ukrainas sõdima, kirjutas teisipäeval portaal Unian

“Meil tuleb kasutada väljendit “me ei saa välistada”. Lõpuks on osa heidutusest ebaselgus… jättes vastase oletama, kui kaugele me läheme ja mida teeme. Seda teeb Putin meisterlikult – ta paneb kõiki mõistatama. On tähtis, et me ei sulgeks kunagi ust ja jätaks inimesed mõistatama,” vahendas tema sõnu Daily Mail.

Venemaa libavalimised näitasid, et Putin on selles põlvkonnas Adolf Hitlerile kõige lähedasem, lisas Wallace. “Kõige parem on veenduda, et ta mõistab, et me peame tema tegevust Ukrainas väga-väga tõsiseks,” rõhutas endine kaitseministeeriumi juht.

Pärast seda, kui Prantsuse president Emmanuel Macron ütles, et ei saa välistada lääne sõdurite saatmist Ukrainasse tulevikus, lükkas enamik partnereid selle idee tagasi.

Kanadas öeldakse, et nad on valmis saatma oma sõdureid riiki, kuid ainult instruktoritena. Leedus, Eestis ja Hollandis seda võimalust ei välistata, kuid ei räägita ka valmisolekust seda praegu teha.

Vaatamata kriitikale ei ole Prantsusmaa president oma sõnadest taganenud. Tema hinnangul võib ühel hetkel tekkida olukord, kus Prantsusmaal tuleb kohapeal operatsioone läbi viia.

Vene luurejuhi väitel valmistub Prantsusmaa sõdureid Ukrainasse saatma, Pariis nimetas sõnavõttu desinformatsiooniks

Venemaa välisluureteenistuse (SVR) juht Sergei Narõškin väitis teisipäeval, et Prantsusmaa valmistab juba ette kontingenti Ukrainasse saatmiseks, Pariis nimetab antud väidet Vene infooperatsiooniks, vahendas portaal Unian.

Narõškin rääkis propagandakanalile TASS, et esimene rühm koosnevat umbes 2000 sõdurist.

“Prantsuse üksusest Ukrainas saab Venemaa relvajõudude jaoks legitiimne ja prioriteetne sihtmärk,” ütles SVR-i juht.

Samas pajatas Narõškin, et Prantsuse sõjavägi, mis Ukrainas ei sõdi, olevat juba kandnud suurimaid kaotusi pärast Alžeeria sõda. Prantsusmaa relvajõudude ministeerium vastas Narõškini sõnadele mikroblogis X (endine Twitter).

“Vene välisluure juhi Sergei Narõškini edastatud teave on osa Venemaa süstemaatilisest massilise desinformatsiooni kasutamisest. Kutsume üles olema maksimaalselt valvsad, et vältida igasugust seda laadi manipuleerimist.”

Uniani sõnul on Venemaa propaganda korduvalt väitnud, et Ukrainas pole enam väidetavalt sõjaväelasi alles, mistõttu võitlevat Vene sissetungijad “välismaa palgasõdurite” ja “NATO vägede vastu”.

Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni sõnadele, et tulevikus ei saa välistada lääne vägede saatmist Ukrainasse, vastas Venemaa aga ähvardustega.

Näiteks hoiatas Kremli pealik Vladimir Putin “traagiliste tagajärgede” eest riike, kes saadavad oma sõdureid Ukrainasse.

Ukraina: ööpäevaga tegime kahjutuks 700 Vene sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 433 090 (võrdlus eelmise päevaga +700);

– tankid 6828 (+9);

– jalaväe lahingumasinad 13 058 (+9);

– suurtükisüsteemid 10 714 (+16);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1017 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 721 (+0);

– lennukid 347 (+0);

– kopterid 325 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 8355 (+37);

– tiibraketid 1922 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 14 198 (+7);

– laevad / paadid 26 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1738 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. Kiiev on selgitanud, et Vene elavjõu sõjakaotused sisaldavad nii surnuid kui ka haavatuid.

Estonia continues to monitor and assess the developments in Ukraine with grave concern, as the conflict enters its 756th day. The news of successful strikes by Ukrainian intelligence on targets in Engels is a reminder of the ongoing tensions and violence in the region. Estonia stands in solidarity with Ukraine and calls for a peaceful resolution to the conflict. The people of Estonia urge for a diplomatic solution and the respect for international law to bring an end to the suffering and restore stability in the region.