Sõja 755. päev: Saksamaa lubas Ukrainale veel 500 miljoni euro ulatuses sõjalist abi | Välismaa

Tere tulemast Eesti! Sõja 755. päev on toonud kaasa uudise, et Saksamaa on lubanud Ukrainale veel 500 miljoni euro ulatuses sõjalist abi. See otsus on tekitanud tugevaid reaktsioone nii siin kui ka mujal maailmas ning tekitanud küsimusi tuleviku suhtes. Kas see aidata piirkonnas rahu taastada või tekitada veelgi suuremaid pingeid? Kuidas see mõjutab Eesti ja teiste naaberriikide julgeolekut? Astume koos sellesse pingelisse olukorda ja uurime, milles seisneb Saksamaa ja Ukraina vaheline sõjaline liit ning milliseid tagajärgi see võib kaasa tuua.

Oluline teisipäeval, 19. märtsil 19.30:

– USA kaitseminister: Washington ei lase Ukrainal ebaõnnestuda;

– Ukraina peastaap: Vene vägi korraldas ööpäevaga seitse raketi- ja 70 õhurünnakut;

– Poola ja Saksamaa käivitavad sel kuul Ukraina jaoks soomuskoalitsiooni;

– Tšehhi president: Euroopa suudab varsti toota ise piisavalt laskemoona;

– Micheli veendumusel ei peatu Venemaa Ukrainas;

– USA: täiendav abi võimaldab Ukraina relvajõududel venelasi tõrjuda;

 – USA ootab Ukrainas uue mobilisatsiooniseaduse vastuvõtmist.

Saksamaa lubas Ukrainale veel 500 miljoni euro ulatuses sõjalist abi

Saksa kaitseminister Boris Pistorius lubas teisipäeval nn Ramsteini formaadi 20. kohtumisel Ukrainale uut, 500 miljoni eurost sõjalise abi paketti, edastas ajaleht Tageschau.

Saksamaa toetab Ukrainat ka lähemas perspektiivis uute laskemoonatarnetega. Ukraina peaks saama 10 000 suurtükimürsku Bundeswehri varudest.

Uus abipakett sisaldab muu hulgas ka 100 jalaväe soomusmasinat.

Euroopa liidrid asuvad Churchilli sünnikohas arutama Ukraina toetamist

Suurbritannia teatas teisipäeval, et korraldab 18. juulil Euroopa liidrite tippkohtumise, kus üks tähtsamaid teemasid arutamisel on Ukraina toetamine sõjas Venemaa vastu.

Peaminister Rishi Sunaki büroo Downing Street ütles, et Euroopa poliitiline kogukond (EPC) kohtub Blenheimi palees, mis on Teise maailmasõja aegse Suurbritannia valitsusjuhi Winston Churchilli sünnipaik.

Aastal 2022 Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni käivitatud EPC nüüdseks juba neljas kohtumine peaks tooma kokku 50 riigi- ja valitsusjuhti, seisis avalduses.

Downing Street lisas, et eelmised EPC tippkohtumised on olnud “instrumentaalsed Euroopa ühendamisel Putini agressiooni vastu” ning on loonud koostöö Euroopas energiajulgeoleku ja sisserändajate kuritegevuse teemadel.

EPC on mitteametlik ühendus, kuhu kuuluvad 27 Euroopa Liidu riiki ja mitu NATO liikmesriiki, aga ka teised Euroopa riigid, välja arvatud Venemaa.

USA kaitseminister: Washington ei lase Ukrainal ebaõnnestuda

USA kaitseminister Lloyd Austin lubas teisipäeval, et Ühendriigid ei lase Ukrainal ebaõnnestuda, seda vaatamata isegi tõsiasjale, et täiendav abi toppab jätkuvalt kongressis ning Kiiev seisab silmitsi laskemoona puudusega. 

“Ühendriigid ei lase Ukrainal ebaõnnestuda,” ütles Austin ajakirjanikele Saksamaal peetava Ukraina rahvusvaheliste toetajate kohtumise alguses.

Ukraina peastaap: Vene vägi korraldas ööpäevaga seitse raketi- ja 70 õhurünnakut

Venemaa korraldas viimase ööpäevaga seitse raketi- ja 70 õhurünnakut, teatas Ukraina peastaap teisipäeva hommikul.

Vaenlane tulistas ka 110 korda mitmikraketiheitjatest. 

Suurtüki- ja miinipildujatule all oli umbes 120 asustatud punkti Tšernihivi, Sumõ, Harkivi, Luhanski, Donetski, Zaporižžja, Dnipropetrovski, Hersoni ja Mõkolajivi oblastis.

“Vene terrorirünnakute tagajärjel on kahjuks hukkunuid ja haavatuid tsiviilelanikkonna seas,” lisas peastaap.

Poola ja Saksamaa käivitavad sel kuul Ukraina jaoks soomuskoalitsiooni

Varssavi ja Berliin käivitavad selle kuu lõpus Ukraina toetuseks soomusvõimekuse koalitsiooni, teatas esmaspäeval Poola kaitseminister Wladyslaw Kosiniak-Kamysz pärast kõnelusi oma Saksa kolleegi Boris Pistoriusega.

“26. märtsil aktiveerime kaasliidritena, Poola ja Saksamaa, soomusvõimekuse koalitsiooni Ukraina toetuseks,” ütles ta Varssavi lähedal ühisel pressikonverentsil Pistoriusega.

“See on üks kõige tähtsamatest koalitsioonidest, mida me oleme loonud. Me oleme kaks juhtivat riiki selles projektis, sellega on ühinenud teised partnerid nagu Suurbritannia, Rootsi ja Itaalia.”

Kosiniak-Kamysz ütles, et Pistoriuse isiklik osalemine Poolaga koos töötamises on märk sõprusest, partnerlusest ning “mõtlemisest sellest, mida me saame täna teha Ukraina aitamiseks”.

See on tegutsemine Euroopa, NATO riikide ning “meie tsivilisatsiooni ja meie tuleviku” julgeoleku heaks, lisas ta.

Tšehhi president: Euroopa suudab varsti toota ise piisavalt laskemoona

Tšehhi president Petr Pavel ütles esmaspäeval, et Euroopa ettevõtted suudavad lähiajal toota ise piisavalt laskemoona enda ja Ukraina vajaduste katmiseks.

Samas toonitas ta, et laskemoona tootmine nõuab aega, samas kui Ukraina vajab mürske juba praegu. Seetõttu algataski Tšehhi presidendi sõnul laskemoona soetamise programmi väljastpoolt Euroopa Liitu Ukraina tarbeks, kuid samal ajal kasvatab Euroopa oma laskemoona tootmisvõimet.

“Lähitulevikus suudavad Euroopa ettevõtted toota vajaliku koguse laskemoona, et täiendada Euroopa varusid, aga ka tagada Ukrainale mürske, kui see veel neid vajab,” ütles Pavel.

Micheli veendumusel ei peatu Venemaa Ukrainas

Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Charles Michel on kindel, et Venemaa ei peatu Ukrainas ning et selle ohu vastu võitlemiseks vajab Euroopa uut julgeoleku- ja kaitsevaimu, vahendas esmaspäeval uudisteagentuur UNIAN.

Michel kirjutas väljaande Der Spiegeli arvamusloos, et on kaks aastat pärast sõja algust veendunud, et Venemaa ei peatu Ukrainas. Nii nagu Venemaa ei peatunud ka kümme aastat tagasi Krimmis.

Micheli sõnul jätkab Venemaa samal ajal oma destabiliseerivat taktikat – Moldovas, Gruusias, Lõuna-Kaukaasias, Lääne-Balkanil ja veelgi kaugemal Aafrika mandril.

“Venemaa kujutab endast tõsist sõjalist ohtu meie Euroopa mandrile ja ülemaailmsele julgeolekule. Kui me ei leia õiget Euroopa Liidu vastust ega anna Ukrainale piisavalt tuge Venemaa peatamiseks, siis oleme järgmised. Seetõttu peame olema valmis end kaitsma ja üle liikuma sõjamajandusele,” seletas poliitik.

“On aeg võtta vastutus oma julgeoleku eest. Me ei saa enam loota teistele ega olla USA või teiste riikide valimistsüklite meelevallas,” jätkas Michel.

Poliitiku sõnul peab Euroopa tugevdama oma võimet kaitsta demokraatlikku maailma.

“Tugevam Euroopa tugevdab ka NATO allianssi ja tugevdab meie kollektiivkaitset. Võime olla uhked selle üle, kui kaugele oleme jõudnud, kuid saame ja peame tegema palju rohkem,” kirjutas Michel.

Poliitik väitis ühtlasi, et Euroopa seisab silmitsi oma suurima julgeolekuprobleemiga pärast Teist maailmasõda ja peab arendama oma kaitsevalmidust.

“See toob kaasa radikaalse ja pöördumatu muutuse meie mõtlemises strateegilise julgeoleku mõtteviisi suunas. Peame seadma prioriteediks Ukraina ning meie kulutused peavad olema olulisemad, targemad ja vähem killustatud. Tugevdades oma kaitsevõimet, peame tagama Ukrainale kõik, mida ta vajab lahinguväljal,” toonitas Michel.

USA senaator: täiendav abi võimaldab Ukraina relvajõududel venelasi tõrjuda

USA lisarahastamine Ukrainale ei taga Ukraina relvajõudude põhjapanevat läbimurret rindel, kuid aitab vaenlast tagasi tõrjuda, avaldas arvamust USA senati relvateenistuste komitee demokraadist liige senaator Jack Reed, vahendas teisipäeval väljaannet Ameerika Hääl uudisteagentuur UNIAN. 

Reed ütles, et kui USA seadusandjad kiidavad heaks lisaabi Ukrainale, siis Ukraina relvajõud ilmselt tõrjuvad vaenlase ülejäänud aasta jooksul aeglaselt tagasi.

Samas oli Reed veendunud, et Washingtoni lisaabiga saavad Ukraina relvajõud 2025. aastal rünnakule minna.

“Järgmisel aastal peaks toimuma uus pealetungioperatsioon, mis loodetavasti võimaldab neil kehtestada muu hulgas tulekontrolli Krimmi üle. See teeb venelaste jaoks asja palju keerulisemaks ja sunnib nad loodetavasti läbirääkimiste laua taha,” rääkis Reed.

Senaator kutsus USA seadusandjaid üles kiitma võimalikult kiiresti heaks Ukraina lisarahastamine. 

“Peame vastu võtma lisarahastamise seaduseelnõu. Peame neile sõna otseses mõttes andma relvi, suurtükiväge ja laskemoona, et töö saaks tehtud,” toonitas seadusandja.

Kuuekümne miljardi dollari suurune senati heakskiidu saanud abipakett on takerdunud esindajatekojas, kus spiiker Mike Johnson ei ole seda ajal, mil Ukraina väed on hädas laskemoonanappusega, hääletusele pannud. 

USA ootab Ukrainas uue mobilisatsiooniseaduse vastuvõtmist

USA ootab Ukrainas uue mobilisatsiooniseaduse vastuvõtmist, ütles Kiievi visiidi ajal vabariiklasest senaator Lindsey Graham, kelle sõnu vahendas uudisteagentuur UNIAN.

Graham rääkis pressikonverentsil, et küsimus on keeruline, kuna paljud Ukraina kaitsjad on olnud sõjas alates täismahulise sissetungi esimesest päevast.

Senaator rõhutas, et Ukraina vajab oma armee ridadesse rohkem inimesi ja seetõttu USA ootab liikumist mobilisatsiooniseaduse kohta.

“Enne lahkumist rääkisin USA riikliku julgeoleku nõuniku Jake Sullivaniga ja küsisin temalt, mida saaksin teha USA presidendi administratsiooni abistamiseks? Sullivan vastas, et tõstatada mobilisatsiooniseaduse küsimus,” rääkis Graham.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles varem päeval kohtumisel Grahamiga, et USA kongressi kiire otsus Ukrainale miljardite dollarite suuruse sõjalise abi eraldamiseks on kriitilise tähtsusega.

“Meie jaoks on kriitilise tähtsusega, et kongress viiks peagi lõpule kõik vajalikud protseduurid ja langetaks lõpliku otsuse, mis tugevdaks Ukraina majandust ja meie relvajõude,” edastas presidendikantselei Zelenski sõnu vabariiklasest senaatorile.

Ukraina: ööpäevaga tegime kahjutuks 840 Vene sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 432 390 (võrdlus eelmise päevaga +840);

– tankid 6819 (+10);

– jalaväe lahingumasinad 13 049 (+35);

– suurtükisüsteemid 10 698 (+30);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1017 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 721 (+1);

– lennukid 347 (+0);

– kopterid 325 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 8318 (+10);

– tiibraketid 1922 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 14 191 (+50);

– laevad / paadid 26 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1735 (+4).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. Kiiev on selgitanud, et Vene elavjõu sõjakaotused sisaldavad nii surnuid kui ka haavatuid.

Kuigi 755. päev sõjategevust on möödas, jätkab Saksamaa Ukraina toetamist, lubades veel 500 miljonit eurot sõjalist abi. See on oluline samm Ukraina kaitsmiseks agressiivsete vaenlaste vastu ning tugevdab Euroopa Liidu solidaarsust. Samuti näitab see, et rahvusvaheline kogukond seisab Ukraina kõrval tema territoriaalse terviklikkuse kaitsmisel. Loodame, et see abi aitab olukorda stabiliseerida ning julgustab rahu saavutamiseks pingutama.