Sõja 731. päev: Briti luure hinnangul ületavad Vene kaotused Ukrainas algseid ründejõude | Välismaa

Tensions continue to rise in Estonia as the 731st day of the war in Ukraine unfolds. According to British intelligence reports, Russian casualties have surpassed the initial estimates, indicating that the initial assault forces are being overwhelmed. This development is causing concern among Estonian officials, as it signifies a possible escalation of the conflict. With fears of spillover effects on neighboring countries, including Estonia, the situation remains precarious. The question now remains: how will this impact the region and what measures can be taken to prevent further escalation?

Oluline 24. veebruaril kell 22.45:

– Ukraina: Vene väed ründasid Marjinka suunda enam kui 20 korral;

– Zelenski G7-le: Ukraina loodab teilt õigeaegset sõjalist abi;

– Briti luure: Venemaa kaotused Ukrainas ületavad algseid ründejõude;

– Ukraina kinnitas Venemaa ühe suurima metallurgiatehase ründamist;

– Venemaa korraldas Ukraina lõunaoblastitele droonirünnaku;

– Suurbritannia teatas 311 miljoni dollari suurusest abipaketist;

– Hispaania valmistab ette uut sõjalise abi paketti Ukrainale;

– Ukraina ründas Venemaa suurimat terasetehast;

– ÜRO: alates täiemahulise sõja algusest on Ukrainas hukkunud üle 10 500 tsiviilisiku;

– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 770 sõdurit;

– Kiievis on visiidil Ursula von der Leyen ja mitu Lääne riigijuhti

Ukraina: Vene väed ründasid laupäeval Marjinka suunda enam kui 20 korral

Vene väed üritasid laupäeval Marjinka suunal 23 korral Ukraina vägede kaitsest läbi murda, teatas Ukraina kindralstaap oma õhtuses ülevaates.

Avdijivka ja Bahmuti suunal tõrjusid Ukraina väed 11 rünnakut.

Ukraina relvajõudude peastaabi teatel toimus päeva jooksul kokku 69 sõjalist kokkupõrget. Kokku tegid Vene väed seitse raketirünnakut ja 54 õhurünnakut.

77 korda tulistasid Vene väed mitmikraketisüsteemist Ukraina vägede positsioonide ja asustatud alade pihta.

Zelenski G7-le: Ukraina loodab teilt õigeaegset sõjalist abi

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles laupäeval G7 liidritele, et Ukraina loodab, et nad toimetavad sõjalist abi õigeaegselt aitamaks Venemaa rünnakuid tagasi tõrjuda.

Esinedes G7 virtuaalsel tippkohtumisel Venemaa vallandatud täiemahulise sõja teisel aastapäeval, ütles Zelenski: “Te teate väga hästi kõike, mida me vajame, et hoida meie taevas kaitstuna, tugevdada meie sõjaväge maal. Ja teate kõike, mida me vajame meie edu hoidmiseks ja jätkamiseks merel. Ja te teate väga hästi, et me vajame seda kõike õigel ajal, ja me arvestame teiega.”

Briti luure: Venemaa kaotused Ukrainas ületavad algseid ründejõude

Venemaa kaotused Ukrainas on juba suuremad kui need jõud, millega kaks aastat tagasi sõda alustati, teatas laupäeval Briti kaitseministeerium luureandmetele viidates.

Venemaa koondas Ukraina ründamiseks esialgu umbes 130 pataljoni taktikalist rühma. See hõlmas tõenäoliselt umbes 1300 tanki, enam kui 5000 jalaväe lahingumasinat ja soomustransportööri ning vähemalt 100 000 võitlejat.

“Kahe konfliktiaasta jooksul on Venemaa kaotused tohutud ja paljudel juhtudel isegi ületavad algseid jõude. Kinnitatud Venemaa kaotused hõlmavad rohkem kui 2700 tanki ning 5000 jalaväe lahingumasinat ja soomustransportööri. Tapetute ja haavatutena on venelased kaotanud tõenäoliselt umbes 350 000 inimest,” ütles ministeerium.

“Vene väed Ukrainas on praegu suuremad kui sõja alguses. Nüüd saavad nad jätkata rünnakuid piki rindejoont ja tegeleda Ukraina vägede kurnamise strateegiaga,” ütles Briti kaitseministeerium.

Ukraina kinnitas Venemaa ühe suurima metallurgiatehase ründamist

Ukraina kinnitas laupäeval Venemaa ühe suurema metallurgiatehase ründamist, märkides sõja alguse teist aastapäeva.

Ukraina julgeolekuteenistus SBU ütles, et Venemaa Lipetski oblastis asuva Novolipetski tehase vastu korraldati droonirünnak, kuna seal valmistatakse relvi kasutamiseks sõjas Ukraina vastu.

“Droonirünnaku Novolipetski terasetehasele organiseerisid kaks Ukraina eriteenistust: SBU ja GUR (sõjaväeluure),” ütles SBU avalduses.

Lipetski oblasti kuberner Vassili Artamov teatas varem, et metallurgiatehases puhkes tulekahju, mille võis põhjustada alla kukkunud droon.

“Tulekahju on kustutatud, keegi põlengus viga ei saanud,” kirjutas kuberner Telegrami kanalis. “Esialgsete teadete kohaselt, mida julgeolekuteenistused ei ole kinnitanud, põhjustas tulekahju alla kukkunud droon.”

Sotsiaalmeediasse postitatud fotodel on näha suurt põlengut.

Vene relvajõud teatasid varem, et tegid Lipetski oblastis kahjutuks kaks drooni.

Venemaa korraldas Ukraina lõunaoblastitele droonirünnaku

Vene väed võtsid ööl vastu 24. veebruari sihikule Ukraina lõunaoblastid ja ründasid neid Shahed ründedroonidega, samuti lasid Aasovi merelt välja ka kaks raketti Kh-59, vahendas The Kyiv Independent.

Mõkolajivi, Kirovogradi ja Odessa oblasti kohal tulistati alla vähemalt 12 drooni.

Üks allatulistatud droonidest kukkus Odessa elamurajooni, hävitades osa hoonest ja põhjustades tulekahju. Üks korter hävis täielikult.

Rünnakus hukkus mees, tema naine õnnestus päästjatel rusude vahelt välja tuua. Ta viidi raskes seisundis haiglasse.

Kõrvalkorteri veel kaks elanikku viidi põletus- ja muude vigastustega haiglasse.

See on 24-tunni jooksul teine kord, kui Venemaa on linnale droonirünnakuid korraldanud. Varasem rünnak 23. veebruaril nõudis kolme inimese elu.

Ukraina kaitsevägi teatas, et Venemaa raketid Kh-59 likvideeriti Kirovogradi oblasti kohal.

Samuti ründas Venemaa Sumõ oblastis viit asulat kokku 28 korral, kasutades selleks miinipildujaid, granaadiheitjaid, suurtükke, raketiheitjaid ja droone.

Ukraina ründas Venemaa suurimat terasetehast

BBC vahendas, et erinevate allikate kinnitusel korraldasid öösel kaks Ukraina luureteenistust droonirünnaku Venemaa suurimale terasetehasele.

“See on üks suurimaid metallurgiatehaseid Venemaal. Ta töötab Venemaa sõjatööstuskompleksis ja täidab paljusid riigihankelepinguid. Selle ettevõtte toorainet kasutatakse Venemaa rakettide, suurtükiväe, droonide jms tootmiseks. Seetõttu on see Ukraina jaoks legitiimne eesmärk,” märkis allikas.

Allikate sõnul tabasid SBU ja GUR luureteenistuste droonid toorkoksi ahjugaasi esmaseks jahutamiseks mõeldud paigaldisi, mille kahjustamine võib viia kogu metallurgiatehase tootmisprotsessi pikaks ajaks seiskamiseni.

Lipetski oblasti kuberner Igor Artamonov teatas tulekahjust ühes Novolipetski terasetehases, vahendas BBC.

“Tulekahju on kustutatud, kannatanuid pole. Ohtlike ainete eraldumise ohtu ei ole,” kinnitas ta.

Eriteenistuste poolt kinnitamata andmetel oli tulekahju põhjuseks lennuki allakukkumine, lisas Artamonov.

Tema sõnul on see info ja sotsiaalvõrgustikes avaldatud videod nüüd kontrollimisel.

Laupäeval ilmusid Telegrami kanalites videod, mis näitavad väidetavalt “plahvatustest” põhjustatud tulekahju metallurgiatehase piirkonnas. Kanalid kirjutasid kohalikele elanikele viidates, et droonide häält oli linnas varem kuulda olnud.

Suurbritannia teatas 311 miljoni dollari suurusest abipaketist

Ühendkuningriik kuulutas välja 311 miljoni dollari suuruse abipaketi Ukraina suurtükivarude täiendamiseks.

“Nad ei saa seda võitlust võita ilma rahvusvahelise üldsuse toetuseta – ja seepärast teeme jätkuvalt kõik, mis on vajalik, et Ukraina saaks jätkata võitlust võidu nimel,” ütles Briti kaitseminister Grant Shapps avalduses, vahendab Reuters.

Hispaania valmistab ette uut sõjalise abi paketti Ukrainale

Hispaania valmistab ette uut sõjalise abi paketti Ukrainale, teatas reedel välisministeerium.

Seekord keskendutakse Ukraina armee laskemoonaga varustamisele.

“Meie kohtumisel tänasin José Manuel Albaresi Hispaania toetuse ja solidaarsuse eest Ukrainaga,” ütles Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba.

Lisaks arutasid diplomaadid Ukraina rahuvalemit ja ülemaailmset rahutippkohtumist Šveitsis. Samuti jõudsid pooled järeldusele, et Ukraina ühinemine Euroopa Liiduga kulgeb plaanipäraselt.

ÜRO: alates täiemahulise sõja algusest on Ukrainas hukkunud üle 10 500 tsiviilisiku

ÜRO andmetel on Ukrainas alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril hukkunud vähemalt 10 582 tsiviilisikut ja ligi 20 000 on saanud vigastada, teatas ÜRO inimõiguste seiremissioon Ukrainas (HRMMU).

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 770 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 409 010 (võrdlus eelmise päevaga +770);

– tankid 6526 (+8);

– jalaväe lahingumasinad 12 425 (+15);

– suurtükisüsteemid 9952 (+36);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 999 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 684 (+2);

– lennukid 340 (+1);

– kopterid 325 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 7659 (+31);

– tiibraketid 1905 (+2);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 12 988 (+28);

– laevad / paadid 25 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1576 (+1).

Kiievis on visiidil Ursula von der Leyen ja mitu Lääne riigijuhti

Kiievisse visiidile saabunud Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen tunnustas laupäeval Ukraina erakordset vastupanujõudu.

“Olen Kiievis, kui täitub kaks aastat Venemaa sissetungist Ukrainasse, et tähistada ukraina rahva erakordset vastupanu,” kirjutas von der Leyen sotsiaalmeedias.

“Oleme rohkem kui kunagi varem Ukraina kõrval. Rahaliselt, majanduslikult, sõjaliselt, moraalselt. Kuni riik on viimaks vaba,” ütles ta.

Kiievisse saabus laupäeval ka Itaalia peaminister Giorgia Meloni. Ta sõitis Kiievisse, et juhtida G7 riikide Ukrainale pühendatud virtuaalset tippkohtumist, teatas Itaalia valitsus laupäeval.

Itaalia on juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 eesistuja. Tippkohtumisel, millest võtab osa ka Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, arutatakse uusi Venemaa-vastaseid sanktsioone.

Venemaa täiemahulise kallaletungi aastapäeva puhul on Kiievis veel Kanada peaminister Justin Trudeau ja Belgia peaminister Alexander De Croo.

Kiievis on ka Eesti parlamendi väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Briti luure hinnangul Venemaa kaotused Ukrainas on märkimisväärsed ja ületavad algseid ründejõude. See näitab, et Venemaa sekkumine Ukraina konflikti on tõsine ja nende sõjaline jõud on olnud suure surve all. See tõstatab küsimuse Venemaa välispoliitika agressiivsusest ja võimalikest tagajärgedest piirkonnale ning rahvusvahelisele stabiilsusele tervikuna. On oluline, et rahvusvaheline kogukond jälgiks olukorda Ukrainas tähelepanelikult ja toetaks Ukraina püüdlusi ise otsustada oma tuleviku üle.