Sõja 726. päev: Ukraina lasi alla Vene lennukid Su-34 ja Su-35S | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Täna räägime sõjast, mis jätkub meie naaberriigis Ukrainas. 726. päevast alates on Ukraina ja vene lennukite vahel toimunud pingeid teada vähemalt kahe allatulistamise juhtumil. Ukraina lasi alla Venemaa sõjalennukid Su-34 ja Su-35S, mis on pannud nende kahe riigi suhted veelgi kuumemaks. See sündmus jätkub pärast pikki konflikte, mis on kestnud juba mitu aastat. See on tähelepanuväärne hetk meie naaberriikide ajaloos, mis võib mõjutada ka meie endi poliitilist olukorda.

Oluline 19. veebruaril kell 21.58:

– Sõrskõi: Ukraina lasi alla veel kaks Vene lennukit;

– Ukraina peastaap: Vene okupantide rünnakud sagenesid Marjinka ja Hersoni suunal;

– Zelenski: olukord rindel on ülimalt keeruline;

– Ukraina: Poola piiriblokaad on julgeolekuoht;

– ISW: lääne abi viibimine võimaldas Venemaal alustada pealetungi kolmel suunal korraga;

– Ukraina peaminister kutsus Jaapanit suurendama ülesehitusabi;

– CNN: Avdijivka läks venelastele kalliks maksma;

– Ukraina on veel mitme riigiga julgeolekugarantiides kokku leppinud. 

USA kavatseb Ukrainale saata suurema ulatusega ATACMS-rakette

USA võimud töötavad selle nimel, et pakkuda Ukrainale ballistiliste rakettide ATACMS tänapäevaseid modifikatsioone, mille tegevusulatus on suurem kui varem Kiievisse saadetud samalaadsetel rakettidel, edastas NBC News viidates nimetutele USA ametnikele.

“Pärast kuudepikkust Ukraina ametnike taotluste saamist töötab USA presidendi Joe Bideni administratsioon selle nimel, et varustada Ukrainat uute võimsate ballistiliste rakettidega. USA kaalub praegu ATACMS-i rakettide pikema ulatusega uue versiooni saatmist Ukrainasse,” vahendab telekanal.

Kui kongress kiidab heaks Ukraina täiendava rahastamise, võib NBC Newsi vestluspartnerite sõnul USA saata uued ATACMS-id ühe selle aasta esimese sõjalise abi paketiga. Koos nendega on Washington valmis saatma Kiievisse laskemoona ja suurtükke.

Ametnikud ei välistanud võimalust, et Washington võib paluda oma liitlasi varustada Ukrainat oma rakettidega, samuti täiendada Ameerika ATACMS-i varusid.

Pentagoni esindajad ütlesid omakorda, et USA ATACMS rakettide varu on piiratud ning tõenäoliselt ei saadeta rakette Ukrainasse võimaluseta oma arsenali täiendada.

Mullu oktoobris teatati, et Washington varustas Kiievit salaja ATACMS-i kaugmaarakettidega.

Zelenski: olukord rindel on ülimalt keeruline

Venemaa kasutab ära lääneriikide abi viibimist ning olukord rindel, kus Venemaal on vägesid kõige rohkem, on ülimalt keeruline, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

“Praegu on ülimalt keeruline olukord mitmes piirkonnas rindel, eriti seal, kus Vene väed on suunanud maksimaalsed reservid,” ütles Zelenski.

“Nad kasutavad ära abi viibimist ja see on väga oluline teema. Suurtükimoona puudus, vajadus rindel õhukaitse ja kaugema laskeulatusega relvade järele,” lisas ta.

Allikad: Venemaa koondab Zaporižžja lähedale vägesid

Ukraina ja Vene allikad teatasid, et Venemaa koondab Zaporižžja lähedale vägesid. Venemaa koondab vägesid samasse piirkonda, kus Ukraina üritas eelmisel suvel vastupealetungi alustada. Mõned analüütikud leiavad, et Venemaa on piirkonda kogunud ligi 50 000 sõdurit, vahendas CNN. 

Osa Ukraina allüksusi sattus Avdijivkas mõneks ajaks piiramisrõngasse

Ukraina 3. üksikründebrigaadi mõni allüksus oli Avdijivkas mõnda aega täielikult sisse piiratud, kuid suutis sealt välja murda, ütles brigaadi aseülem major Maksõm Žorin.

“Nüüd võime öelda, et mõnda aega oli mõni 3. üksikründebrigaadi allüksus Avdijivkas täielikult ümber piiratud, kuid suutis sealt välja pääseda. Mõni Vene kanal kirjutab, et Avdijivka koksitehases on endiselt meie võitlejaid – võin öelda, et meie võitlejaid ei ole sinna jäänud ainsatki, peale mõne lagunenud keldri ei ole seal põhimõtteliselt midagi järel,” kirjutas ta Telegramis.

Žorin lisas, et “peaaegu pooled kõigist Avdijivkas meile pähe kukkunud juhitavatest lennukipommidest langesid koksitehase alale.”

Sõrskõi: Ukraina lasi alla veel kaks Vene lennukit

Ukraina õhuvägi tulistas alla veel kaks Vene lennukit, teatas esmaspäeval Ukraina kaitseväe ülem Oleksandr Sõrskõi.

“Täna hommikul hävitas Ukraina kaitseväe õhuvägi kaks Vene lennukit, mis pommitasid meie üksuste positsioone. Üks hävitus-pommituslennuk Su-34 ja üks hävituslennuk Su-35S,” kirjutas sotsiaalmeedias Sõrskõi.

Ukraina õhuväe andmetel lasti vaenlase lennukid alla Ida-Ukrainas.

Ukraina peastaap: Vene okupantide rünnakud sagenesid Marjinka ja Hersoni suunal

Ukraina peastaabi teatel toimus viimase ööpäevaga 80 sõjalist kokkupõrget Ukraina kaitsjate ja Vene okupatsioonivägede vahel. Enim rünnakuid leidis aset Marjinka suunal, kus Vene väed ründasid 18 korda, kaasa arvatud õhuväe toel.

Venemaa jätkab rünnakuid ka Ukraina sillapeale Dnepri jõe okupeeritud idakaldal Hersoni oblastis. Ööpäevaga tegid Vene väed 16 rünnakut, millest kõik nurjusid.

Vene väed ründasid 10 korda Lõmani suunal, 10 korda Zaporižžja suunal, kaheksa korda Bahmuti suunal, viis korda Avdijivka suunal ja kaks korda Kupjanski suunal.

Ööpäevaga tegi Venemaa kolm raketi- ja 43 õhurünnakut ja tulistas 102 korda mitmikraketiheitjatest Ukraina vägede positsioonide ja Ukraina asulate pihta.

Peastaabi sõnul ründas Venemaa Ukrainat öösel ka nelja ründedrooniga Shahed-136 ja Shahed-131. Ukraina õhukaitsel õnnestus kõik droonid alla tulistada.

Vene suurtükitule alla sattus üle 100 asula Tšernihivi, Sumõ, Harkivi, Luhanski, Donetski, Zaporižžja, Dnipropetrovski, Hersoni ja Mõkolajivi oblastis.

Samas tabas Ukraina õhuvägi ööpäevaga nelja Vene sõdurite koondumispaika. Lisaks tulistati ööpäevaga alla üks Vene hävituslennuk Su-34 ja üks luuredroon Orlan-10.

Ukraina raketiväe üksused tabasid ühte Vene sõdurite koondumispaika, kolme juhtimispunkti ja kahte laskemoonaladu.

Zelenski: julgeolekulepped Euroopa riikidega ei asenda USA abi

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles pühapäeval, et Saksamaa, Prantsusmaa ja mitme teise riigiga sõlmitud julgeoleku- ja sõjalise abi lepingud ning ka praegu ettevalmistusjärgus olevad lepingud ei asenda USA sõjalist abi.

“Täna on meil kolm lepingut. Rääkisime veel mitme riigiga. Julgeolekulepete osas on kokkuleppeid, on lepitud kokku veel mitu lepingut ja me suurendame neid julgeolekutagatisi. Ma ei usu, et see asendaks USA abi – minult lihtsalt küsiti selle kohta. Usun, et see on väga oluline, täiesti teistsugune, täiendav võimas abi Ukrainale, millele ukrainlased võivad loota – mitte aastaks, mitte kaheks – kümneks aastaks,” ütles Zelenskõi Müncheni julgeolekukonverentsi järel teleusutluses.

Samas märkis riigipea, et USA julgeolekutagatised veel puuduvad, kuid oli selle väljavaadete suhtes optimistlik.

“Meeskonnad juba töötavad, kaks läbirääkimiste vooru on juba olnud. Näen seda lootusrikkalt lähitulevikus,” ütles Zelenski.

Zelenski nimetas Saksamaa ja Prantsusmaaga sõlmitud lepinguid võimsateks ning ütles, et ootab Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni visiiti Ukrainasse.

“Täna on kaks lepingut – Saksamaa ja Prantsusmaaga – väga olulised, võimsad. Kümneaastased lepingud, sel aastal 7,1 miljardit eurot Saksamaa toetust – see on võimas pakett. Siiani on Saksamaa leping võimsamaid,” lausus Zelenski.

“Me ootame tõsise paketiga tugevat kokkulepet Prantsusmaaga – selle kohta on juba Emmanuel Macroni otsus. Ootame teda ka Ukrainasse. Ta ütles, et tuleb, aga ma ei saa julgeolekumurede tõttu kuupäevast veel rääkida. See on samuti oluline,” lisas Ukraina riigipea.

President märkis, et kui lepingud sõlmitakse kümneks aastaks, siis “”ei tähenda see, et sõda kestab kümme aastat – ei, see tähendab, et need riigid on meiega, need on julgeoleku tagatised, kui kallaletung taastub isegi pärast sõja lõppu”.

Samas täpsustas ta, et lepingud ei puuduta ainult relvade tarnimist ja tootmist, vaid ka muid küsimusi, eelkõige rekonstrueerimist.

Ukraina: Poola piiriblokaad on julgeolekuoht

Ukraina-Poola piiri blokeerimine Poola põllumeeste poolt on otsene oht Ukraina julgeolekule, ütles esmaspäeval Ukraina taristuminister Oleksandr Kubrakov. 

“Piiri blokeerimine on otsene oht end kaitsva riigi julgeolekule. Säärasel tegevusel on negatiivne mõju meie vastasseisule meie ühise vaenlase Venemaaga,” kirjutas minister Facebookis. 

Kubrakovi sõnul on hetkel Poola poolel tõkestatud kuus piiriületuspunkti, kaubavedu on täielikult seiskunud Jagodõn-Dorohuski piiripunktis.  

Poola Lublini regiooni maksuameti esindaja Michal Derus ütles esmaspäeval, et hetkel ootab Dorohuski piiripunktis piiriületust umbes 600 veokit ning ooteaeg on hinnanguliselt 232 tundi. Derus lisas, et ööl vastu esmaspäeva pääses üle piiri Ukrainasse üle 20 veoki, kuid Poolasse ei sisenenud ükski veok. 

“Meile teadaolevalt ei sisenenud Ukrainast Poolasse ükski veoauto. Seetõttu tuleb eeldada, et blokaad on täielik,” ütles Derus. 

Olukord võib veelgi pingestuda teisipäeval, kuna Poola põllumehed kutsuvad piiri Ukrainaga täielikult blokeerima. 

Ukraina peaminister kutsus Jaapanit suurendama ülesehitusabi

Ukraina peaminister Denõss Šmõhal kutsus esmaspäeval Jaapani valitsust ja erasektorit suurendama toetust riigi ülesehitusele ja lubas pärast sõja lõppu Ukrainas “majandusimet”. 

Jaapan on andnud alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainale mitmesugust toetust enam kui 10 miljardi dollari ulatuses, ütles Šmõhal valitsus- ja ärijuhtide konverentsil. “Ukraina ülesehitustööde peamootor on erasektor. Tahame teha Jaapaniga koostööd Ukraina moderniseerimisel ja ülesehitamisel. Tahame, et oleksite kõik osa Ukraina majandusimest.”

Eelmisel aastal prognoosisid Maailmapank, Euroopa Liit ja ÜRO ühisraportis Ukraina ülesehituskuludeks järgmise kümne aasta jooksul 486 miljardit dollarit. 

Jaapani peaminister Fumio Kishida kinnitas konverentsil Jaapani “pühendumist Ukraina vabaduse kaitsmisele ning territoriaalse terviklikkuse taastamisele” ning lubas pikaajalist abi Ukraina majanduse stabiilsuse tagamiseks. 

ISW: lääne abi viibimine võimaldas Venemaal alustada pealetungi kolmel suunal korraga

Mõttekoja ISW sõnul võimaldab lääneriikide Ukrainale mõeldud sõjaabi viibimine Venemaal korraldada pealetungi korraga mitmel rindejoone suunal.

Analüütikute sõnul ründavad Vene väed Ukrainas aktiivselt kolmel suunal: Kupjanski ja Lõmani suunal Luhanski ja Harkivi oblasti administratiivpiiri lähedal, Avdijivka suunal ning Zaporižžja oblastis Robotõne suunal.

ISW ütleb, et just lääne relvaabi viibimine muutis Ukrainale raskemaks Avdijivika kaitsmist. Konkreetselt on Ukrainal suurim puudus laskemoonast ja õhutõrjesüsteemidest.

Lääneriikide osutatud varustuse nappus ning kartus, et USA lõpetab sõjaabi osutamise, sundis Ukrainat jagama olemasolevat varustust ühtlaselt kõikide rindejoone lõikude vahel. See aga innustas Venemaad korraldama piiratud pealetunge mujal peale Avdijivka. Konkreetselt käib jutt Kupjanski ja Lõmani suunast, kus Vene väed on rünnanud alates jaanuari algusest. Viimase 48 tunni jooksul hakkasid Vene väed aktiivselt ründama ka Zaporižžja oblastis Robotõne suunal.

ISW analüütikute sõnul võib Vene pealetung segada Ukraina püüdlusi ette valmistada isikkoosseisu ja sõjatehnikat oma võimalikuks vastupealetungiks.

Mõttekoda ütleb, et Ukraina kannatab, kui see püsib ainult kaitsepositsioonis 2024. aasta lõpuni, kuigi sellist tegutsemisviisi soovitavad Ukrainale mõned lääneriigid.

Samas hindab mõttekoda, et kevade saabumine ning juba lubatud sõjaabi jõudmine Ukrainasse tuleval sügisel tähendab seda, et Vene pealetung võib mõne aja pärast aeglustuda.

ISW analüütikute sõnul suudab Ukraina rajada uued kaitseliinid Avdijivkast läänes, mis viib tõenäoliselt Vene pealetungi kulmineerumiseni sel suunal.

Siiski ütlevad ISW analüütikud, et Euroopa sõjaabi suurendamine Ukrainale on hädavajalik, kuid sellest ei piisa rinde stabiliseerimiseks. Kui USA peaks sõjaabi osutamise lõpetama, ei suuda Euroopa riigid korvata kriitilise tähtsusega sõjalise varustuse tekkivat puudujääki, eriti õhutõrjesüsteemide puhul nagu raketid Patriot.

CNN: Avdijivka läks venelastele kalliks maksma

Avdijivka läks venelastele väga kalliks maksma nii elavjõu ja ka varustuse osas, kuid sellest lahingust saab teha Ukraina armee jaoks mitmeid olulisi järeldusi, hindas pühapäeval telekanal CNN, mida vahendas uudisteagentuur UNIAN.

Telekanali ajakirjanikud tsiteerisid ühtlasi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski Müncheni julgeolekukonverentsil peetud kõnet, kus Avdijivkast rääkides tõi riigipea välja Venemaa õhurünnakud. Sellega seoses kutsus president liitlasi üles Ukraina õhutõrjevõimekuste tõhustamisele. 

CNN tõi välja, et Ukraina relvajõudude teine oluline probleem õhutõrje järel on krooniline suurtükimürskude ja muu laskemoona nappus. See on osaliselt tingitud Ühendriikide sõjalise abi puudumisest, mis on USA kongressis kinni poliitiliste sisevaidluste tõttu.

Vene väed alustasid mitut rünnakut hiljuti  Ukrainas hõivatud Avdijivkast läänes, et saavutada suuremaid edusamme lahinguväljal, teatas pühapäeval Ukraina relvajõudude kõneisik.

Seistes silmitsi elavjõu ja laskemoona nappusega olid Ukraina üksused sunnitud taanduma Donetskis asuvast tööstuskeskusest, andes Moskvale esimese suurema territoriaalse võidu alates 2023. aasta maist.

Aasta algusest kuni 16. veebruarini küündisid Venemaa okupatsioonivägede kaotused Tauria operatiiv-strateegilise väerühma vastutusalas enam kui 20 500 sõdurini, vahendas UNIAN varem päeval Tauria kõneisiku Dmõtro Lõhhovõi sõnu. 

“Venelaste kaotused Avdijivka suunal on kolossaalsed. Tegime kolleegidega arvutusi ja vaatasime üle arhiivid alates aasta algusest. Need ei puuduta üksnes Avdijivka suunda, vaid vaenlase üldisi kaotusi kogu operatiiv-strateegilise väerühma Hortõtsja (Tauria) operatsioonialas – see tähendab Avdijivkast kuni väerühma Odessa vastutusalani Dnipropetrovski oblastis. Kuid lõviosa sellest hulgast langeb just Avdijivka suunale,” ütles ta.

Seega on vaenlase kaotused 1. jaanuarist 16. veebruarini kaasa arvatud: 20 607 inimest, 201 tanki, 492 soomukit. Lõhhovõi sõnul täitis Avdijivka sellega oma missiooni Venemaa reservi kärpimisel. 

Ukraina on veel mitme riigiga julgeolekugarantiides kokku leppinud

Ukraina on veel mitme riigiga julgeolekugarantiides kokku leppinud, teatas pühapäeval president Volodõmõr Zelenski, kelle sõnu vahendas uudisteagentuur UNIAN.

“Meil on kolm lepingut. Täna oli meil vestlus veel mitme riigi esindajatega, kellega oleme julgeolekugarantiides kokku leppinud. Täpsustasime isegi mõningaid nüansse, kus oli küsimusi või lahkarvamusi,” rääkis president.

President märkis, et töö käib ka Ukraina ja Ühendriikide vahelise julgeolekuleppe kallal.

“Läbirääkimistel on olnud juba kaks etappi. Näen selles juba lähitulevikus positiivset,” lisas president, kes märkis samas, et ei lepingut alternatiiviks USA abile.

Valge Maja pressiesindaja John Kirby ütles nädalalõpul, et Ukraina vajab usaldusväärseid julgeolekugarantiisid, sest sealsed inimesed jäävad kartma Venemaa kallaletungi ka pärast sõda.

Usutluses Poola väljaandele Interia lisas ta, et enne selle sõja lõppu ei saa mõelda Ukraina liikmeks saamisele sõjalises liidus NATO.

“Loomulikult usume, et tulevikus on Ukraina NATO liige. Palju on veel teha. Peame mõtlema, millised julgeolekutagatisi anda Ukrainale kaitsepartnerluse raames,” rõhutas Kirby.

Valge maja esindaja sõnul on Ukrainal, olenemata tänase sõja ajast ja tulemusest, agressorriigiga pikk piir.

“Ukrainlastel on õigus seda karta. Seetõttu tuleb kõik korraldada nii, et ukrainlased saaksid end pikas vaates kaitsta selle võimaliku endiselt olemas oleva Venemaa ohu eest,” selgitas ametnik.

Kirby märkis, et Ukraina peab sõjalise liiduga ühinemiseks töötama reformide kallal ja Kiiev teab seda.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1290 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 403 720 (võrdlus eelmise päevaga +1290);

– tankid 6 498 (+11);

– jalaväe lahingumasinad 12 232 (+34);

– suurtükisüsteemid 9733 (+24);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 986 (+2);

– õhutõrjesüsteemid 674 (+0);

– lennukid 336 (+1);

– kopterid 325 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 7460 (+11);

– tiibraketid 1898 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 12 767 (+31);

– laevad / paadid 25 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1545 (+5).

In conclusion, the downing of Russian aircraft by Ukraine on the 726th day of the war is a significant development in the ongoing conflict. It is a clear indication of the continuing tensions between the two countries and the complexity of the situation in the region. The incident also highlights the risk of escalation and the potential for further violence. It is imperative for the international community to actively seek diplomatic solutions to de-escalate the situation and prevent further loss of life. Estonia stands in solidarity with the people of Ukraine and urges for a peaceful resolution to the conflict.