Sõja 723. päev: Ukraina andmeil ületasid Venemaa kaotused 400 000 sõduri piiri | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Täna räägime Ukraina andmetel Venemaa kaotustest sõjas, kus konflikti 723. päeva möödas. Välismaa allikate sõnul on Venemaa sõdurite kaotused ületanud 400 000 piiri, mis annab aimu sellest, kui verine ja keeruline sõda on olnud. See teema on äärmiselt oluline mitte ainult Ukrainale, vaid kogu maailmale ning sellel võib olla laiemad mõjud rahvusvahelisele poliitikale ja julgeolekule. Jääge meiega, et saada rohkem teavet selle keeruka olukorra kohta.

Oluline reedel, 16. veebruaril kell 22.30:

– Ukraina sõlmis Prantsusmaa ja Saksamaaga julgeolekuleppe;

– Harkivi oblastis hukkus pommitamisel kolm inimest;

– Kiiev kinnitas, et tugevdab oma vägesid Avdijivkas;

– Ukraina teatas uute positsioonide ettevalmistamisest Avdijivka juures;

– Ukraina teatel on Venemaa sõja jooksul kaotanud üle 400 000 sõduri;

– ISW: okupandid korraldavad Avdijivka taktikalist piiramist;

– Ukraina peastaap: Venemaa ründab aktiivselt Avdijivka suunal;

– Tarnavskõi sõnul jätkub Avdijivkas kaitseoperatsioon;

– Zelenski: Kiiev teeb kõik vägede säästmiseks Avdijivkas;

– USA: Avdijivkat ähvardab oht langeda okupantide kätte.

Prantsusmaa ja Ukraina sõlmisid julgeolekuleppe

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja tema Ukraina kolleeg Volodõmõr Zelenski allkirjastasid reedel julgeolekuleppe, millega prantslased annavad Kiievile nii sõjalist kui ka tsiviilabi Venemaa tagasitõrjumiseks oma riigist, ütlesid ametnikud.

Kokkuleppe kohaselt lubab Prantsusmaa Ukrainale 2024. aastal kuni kolm miljardit eurot. Aastal 2022 andis Pariis Kiievile 1,7 ja mullu 2,1 miljardit eurot abi.

Ametnike sõnul kestab lepe 10 aastat ning oluline osa selles on koostöö tugevdamine suurtükkide valdkonnas.

Zelenski allkirjastas reedel julgeolekuleppe ka Saksamaaga ning Berliin andis teada, uuest 1,1 miljardi euro suurusest sõjalise abi paketist.

Scholz: Saksamaa toetus Ukrainale ei kahane

Saksa kantsler Olaf Scholz kinnitas reedel kestvat abi Ukrainale võitluses Venemaaga.

“Meie toetus Ukrainale ei kahane,” ütles Scholz koos Berliini külastava Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga ajakirjanikele esinedes.

Saksamaa ja Ukraina allkirjastasid kohtumisel julgeolekuleppe ning Scholz teatas uuest 1,1 miljardi euro suurusest sõjalise abi paketist.

Tauria väerühm taandub Avdijivka Zeniti piirkonnast linna kaguserva

Pärast mitu kuud kestnud vastasseisu otsustas Ukraina Tauria väerühma juhtkond taanduda Zeniti linnaosa positsioonilt Avdijivka kaguserva, ütles reedel Tauria väerühma juhataja Oleksandr Tarnavskõi.

Tarnavskõi märkis, et taandumise otsus tehti isikkoosseisu säilitamiseks ja operatiivolukorra parandamiseks.

“Nende positsioonide taktikaline hõivamine ei anna vaenlasele strateegilist eelist ega muuda olukorda Avdijivka kaitseoperatsiooni raames. Praegu jätkub väe ümberrühmitamine, varustuse täiendamine ja üksuste paigutamine uutele positsioonidele,” rõhutas Tarnavskõi.

Tarnavskõi teatas varem reedel, et tema väed valmistavad Avdijivka ümbruses ette uusi kaitsepositsioone, andes siis märku oma jõudude võimalikust tagasitõmbumisest Venemaa rünnakulaine ees.

Ukraina teatas reedel samuti, et Avdijivka pärast käivad ägedad lahingud.

USA ametnik: Venemaa on oma sõjalisele tegevusele Ukrainas kulutanud 211 miljardit dollarit

USA ametnik ütles, et Venemaa on Ukrainas oma armee varustusele, logistikale ja ülalpidamisele kulutanud 211 miljardit dollarit, vahendas Reuters. 

Ukraina sai tagasi 58 langenud sõjaväelase põrmud

Ukraina teatas reedel, et sai tagasi 58 Venemaa vastu võideldes langenud sõjaväelase põrmud.

“Leidis aset järjekordne repatrieerimisüritus, mille tulemusena toodi 58 hukkunud kaitsjat Ukrainasse tagasi,” teatas sõjavangide kohtlemise koordineerimisstaap.

Zelenski saabus Pariisi

Ukraina president Volodõmõr Zelenski saabus reede õhtul Pariisi, kus tal on kavas allkirjastada kahepoolne julgeolekukokkulepe Prantsusmaaga.

Prantsuse president Emmanuel Macron võtab Zelenski vastu Élysée palees, kus allkirjastatakse samalaadne kokkulepe nagu varem reedel Ukraina ja Saksamaa vahel Berliinis.

Zelenski käis varem reedel Berliinis, et ärgitada Läänt suurendama toetust Ukraina vägedele sõja teise aastapäeva eel.

Harkivi oblastis hukkus pommitamisel kolm inimest

Möödunud ööpäeva jooksul hukkus Harkivi oblastis vaenlase pommitamise tagajärjel kolm tsiviilisikut, kaks sai haavata ja hävis elumaju, ütles kuberner Oleh Sõnehubov.

“Möödunud ööpäeva jooksul sai Kupjanski rajoonis Tšorne külas vaenlase juhitavate pommiga pihta tsiviilisikutega auto ja eramus puhkes tulekahju. Kolm inimest  (58-aastane naine, 56-aastane mees ja 17-aastane tüdruk) hukkus. Viga said 54-aastane naine (viidi raskes seisundis haiglasse) ja 53-aastane mees,” edastas ta Telegramis.

Lisaks sai vaenlase löögi tagajärjel Lõptsile kannatada maja ning rünnakute tagajärjel Vovtšanskile ja Bilõi Kolodjazile eramud. Ohvreid ei ole.

Sõnehubov teatas ka, et “reede hommikul kell 6.24 tulistas Vene vägi Kupjanski rajooni Katerõnivkat, kannatada sai eramu. Ohvreid ei olnud.”

Kiiev kinnitas, et tugevdab oma vägesid Avdijivkas

Ukraina armee teatas neljapäeval, et tugevdab oma vägesid Avdijivkas, kus käivad rasked lahingud Vene okupantidega.

“Vastavalt tehtud otsusele on käimas üksuste plaaniline tugevdamine ja väed manööverdavad ohustatud telgedel,” väitis Ukraina armee sotsiaalmeedias.

“Ukraina kaitsjad hoiavad jätkuvalt tagasi vaenlast, kes üritab Avdijivkat piirata. Ukraina sõdurid seisavad oma kohal,” seisab teadaandes.

ISW: okupandid korraldavad Avdijivka taktikalist piiramist

Vene okupantide korraldatud taktikaline piiramine Avdijivkas võib luua tingimused, mis sunnivad Ukraina relvajõude oma positsioonidest loobuma, kuid seni osutavad nad vaenlasele ägedat vastupanu, vahendas Unian reedel Ameerika sõjauuringute instituudi (ISW) aruannet.

Aruanne viitab sõjaliste operatsioonide kaardile, mis näitab sissetungijate edasitungimist Avdijivka koksikeemiatehase lõunaservadele ning positsiooni hõivamist Avdijivka ja okupeeritud alale jääva Spartaki küla vahel.

ISW osutab hiljutistele geolokatsiooni andmetele, mis näitavad, et venelased on läbi lõiganud viimase Avdijivkast väljuva tee.

Tauria väerühma esindaja Dmitri Lihhovoi rahustas aga,väites, et Ukraina relvajõud kasutavad Avdijivka lõuna- ja idaosas Ukraina vägede varustamiseks ettevalmistatud teiseseid maapealseid sideliine.

“Vene blogijad väidavad, et Vene väed on tunginud linnast läände, üritades Lastotškine ja Sjeverne külade juures ära lõigata relvajõudude logistikaks kasutatavat pinnasteed, ehkki ISW ei ole veel näinud kinnitust Venemaa edasitungi kohta,” ütlesid analüütikud.

Lihhovoi tunnistas, et Ukraina kaitsevägi taandub mõnelt positsioonilt Avdijivka lähedal, kuid kaitsjad jätkavad samal ajal venelastelt mõnede positsioonide tagasivõitmist “hallis tsoonis”. Ta rääkis samuti üksikute brigaadide ümberpaigutamisest Avdijivkasse, mis teevad vasturünnakuid okupantide positsioonidele. 

“Vene väed võivad lõpule viia mõnede Ukraina üksuste ümberpiiramise, kui Ukraina väed ei tagane ega vii läbi edukaid vasturünnakuid,” hoiatas ISW.

Ukraina Tauria väerühma ülem brigaadikindral Oleksandr Tarnavskõi teatas neljapäeva hilisõhtul, et olukord Donetski oblastis Avdijivkas on keeruline kuid kontrollitav ja kaitseoperatsioon jätkub, vahendas uudisteagentuur Unian varem.

Ukraina peastaap: Venemaa ründab aktiivselt Avdijivka suunal

Ukraina peastaabi teatel toimus ööpäevaga 95 sõjalist kokkupõrget Ukraina kaitsjate ja Vene okupatsioonivägede vahel. Avdijivka suunal on seis jätkuvalt pingeline, seal toimus ööpäevaga 33 Vene rünnakut. Ukraina tegeleb antud piirkonnas oma vägede kohaloleku tugevdamisega.

Samuti ründavad Vene okupatsiooniväed aktiivselt Marjinka suunal, sel suunal leidis ööpäevaga aset 34 Vene rünnakut.

Bahmuti suunal ründasid Vene väed 10 korda, Lõmani suunal kuus korda, Novopavlivka suunal kolm korda ja Kupjanski suunal kolm korda.

Lisaks jätkavad Vene väed rünnakuid Ukraina sillapeale Dnepri jõe okupeeritud idakaldal Hersoni oblastis. Selles piirkonnas toimus ööpäevaga kolm Vene rünnakut, mis kõik luhtusid.

Venemaa tegi ööpäevaga 34 raketi- ja 85 õhurünnakut ning tulistas 114 korda mitmikraketiheitjatest Ukraina vägede positsioonide ja Ukraina asulate pihta.

Samal ajal tabas Ukraina õhuvägi ööpäevaga 12 Vene sõdurite koondumispaika. Ukraina õhukaitse lasi alla ühe Venemaa juhitud tiibraketi H-59.

Ukraina raketiväe üksused tabasid ühte Vene juhtimispunkti, ühte suurtükki, ühte laskemoonaladu, ühte elektroonilise sõjapidamise süsteemi ja kolme Vene okupatsioonivägede koondumispaika.

Zelenski allkirjastab julgeolekulepped Saksamaa ja Prantsusmaaga

Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõidab reedel Berliini ja Pariisi, et sõlmida julgeolekulepped Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi ja Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, teatasid võimuesindajad.

Scholz ja Zelenskõi allkirjastavad reedel kahepoolse julgeolekupakti, teatas Saksamaa valitsuse pressiesindaja.

“Leping hõlmab pikaajalisi julgeolekukohustusi ja -toetust,” ütles pressiesindaja, kes kinnitas ühtlasi, et Zelenski külastab Berliini, mida oli meedia juba varem teatanud.

Prantsusmaa presidendiameti teatel kavatsevad Macron ja Zelenski Elysée palees julgeolekuleppe allkirjastada reede õhtul.

“See kokkulepe järgneb kohustustele, mis võeti 2023. aasta juulis NATO Vilniuse tippkohtumisel juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 formaadis,” seisis ametkonna teadaandes.

Vilniuses ei määranud NATO liidrid kindlaks Ukraina alliansiga liitumise ajakava, kuid G7 riigid lubasid Ukrainale pikaajalist julgeolekutoetust.

Suurbritannia ja Ukraina allkirjastasid jaanuaris kahepoolse julgeolekuleppe ning Kiiev peab sel teemal kõnelusi veel mitme riigiga.

Julgeolekulepped võivad sisaldada Ukraina varustamist moodsa sõjatehnikaga ja väljaõpet sõjaväelastele.

Prantsusmaa on olnud kahe aasta eest alanud sõja jooksul üks suurematest Kiievi toetajatest võitluses Venemaaga.

Visiit Ukraina suurimate Euroopa toetajate juurde tuleb kriitilisel ajal, sest sõda Venemaaga läheneb kahe aasta tähisele ning Kiievil on hädasti vaja miljardeid dollareid, mida Lääs on lubanud abiks vägedele lahinguväljal.

“Ukraina president Zelenski külastab reedel Saksamaad ja Prantsusmaad kõnelusteks kantsler Scholzi ja president Macroniga,” teatas juba varem päeval presidendikantselei.

Laupäeval võtab Zelenski sõna Müncheni julgeolekukonverentsil ja peab seal kõnelusi USA asepresidendi Kamala Harrisega.

Münchenis kohtub Zelenski ka Tšehhi, Taani ja Hollandi liidritega.

Ukraina vägede olukord idarindel on raske, puudus on laskemoonast ja Venemaa on asunud jõulisemalt peale tungima.

Jageluste tõttu kongressis ei ole USA suutnud vastu võtta 60 miljardi dollari suurust Ukraina sõjalise abi paketti. Euroopa Liit kiitis oma 50 miljoni euro suuruse abiprogrammi veebruari alguses heaks.

Tarnavskõi sõnul jätkub Avdijivkas kaitseoperatsioon

Ukraina Tauria väerühma ülem brigaadikindral Oleksandr Tarnavskõi teatas neljapäeva hilisõhtul, et  olukord Donetski oblastis Avdijivkas on keeruline kuid kontrollitav ja kaitseoperatsioon jätkub, vahendas uudisteagentuur UNIAN.

Linna sees käivad ägedad lahingud ning Ukraina sõjavägi kasutab kõiki olemasolevaid jõude ja vahendeid vaenlase ohjeldamiseks.

Tarnavskõi sõnul toimub plaaniline üksuste tugevdamine ja väed manööverdavad kõige enam ohustatud suundadel. Lisaks on eraldatud täiendav ressurss laskemoona ja muid relvi.

“Uued positsioonid on ette valmistatud ja kindlustuste ettevalmistamine jätkub arvestades kõiki võimalikke stsenaariume. Kohalikud komandörid teavad oma ülesannet ja täidavad seda vastavalt Ukraina relvajõudude ülemjuhataja plaanile olukord stabiliseerida. Vägede kontroll on stabiilne ja tõhus. Hindame iga tükki Ukraina maast, kuid meie jaoks on kõrgeim väärtus ja prioriteet Ukraina sõduri elu säilitamine,” rääkis kindral.

Kindral toonitas, et Avdijivka kaitseoperatsioon jätkub.

“Ukraina sõdurid jätkavad okupatsiooniarmee ning vaenlase ressursside ja reservide hävitamist, mille see kedagi säästmata lahingusse paiskab,” sõnas Tarnavskõi.

Zelenski: Kiiev teeb kõik vägede säästmiseks Avdijivkas

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles neljapäeval, et Kiiev teeb kõike vägede säästmiseks Avdijivkas, kus sõjavägi on kirjeldanud olukorda kriitilisena, vahendasid uudisteagentuurid AFP ja UNIAN.

“Teeme kõik endast oleneva tagamaks, et meie sõjaväelastel on piisavalt juhtimis- ja tehnoloogilisi võimekusi, et päästa võimalikult palju ukrainlaste elusid,” ütles Zelenski oma õhtuses pöördumises.

Zelenski sõnul andsid talle olukorrast ülevaate armee ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi ja kaitseminister Rustem Umerov.

USA: Avdijivkat ähvardab oht langeda okupantide kätte

Ukrainas asuvat Avdijivka rindelinna ähvardab oht langeda Venemaa okupatsioonivägede kätte, teatas neljapäeval Valge Maja.

Valge Maja ärgitas ühtlasi USA kongressi andma Kiievi jaoks hädavajalikku sõjalist abi.

“Kahjuks saame ukrainlastelt teateid, et olukord on kriitiline, sest venelased jätkavad iga päev Ukraina positsioonide survestamist. Avdijivka võib sattuda Venemaa kontrolli alla,” sõnas USA riikliku julgeolekunõukogu eestkõneleja John Kirby ajakirjanikele.

Kirby toonitas, et USA kongress peab lisarahastamise võimalikult kiiresti heaks kiitma.

“Kui vabariiklased midagi ette ei võta, siis võib praegu Avdijivka toimuv juhtuda rinde teistes sektorites,” hoiatas kõneisik.

Ajakiri Forbes kirjutas varem päeval, et USA presidendi Joe Bideni administratsioonil on olemas täiesti seaduslik, ehkki bürokraatlikult keeruline viis saata Ukrainale hädavajalikke suurtükimürske.

Venemaa täiemahulises sõjas Ukraina vastu algab peatselt kolmas aasta, kuid USA kongress ei suuda vabariiklaste vastuseisu tõttu heaks kiita 60 miljardi dollari suurust Ukraina sõjalise abi paketti, mis võimaldaks varustada Ukraina suurtükipatareid laskemoonaga.

Poole aasta eest tulistasid Ukraina patareid päevas 6000 mürsku, umbes sama palju kui Vene väed.

Praegu, kui USA vabariiklased blokeerivad neljandat kuud abi, tulistavad ukrainlased vaid 2000 mürsku päevas. Venemaa vastab Põhja-Korea ja Iraani mürskude toel kuni 10 000 lasuga.

Ukraina teatel on Venemaa sõja jooksul kaotanud üle 400 000 sõduri

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 400 300 (võrdlus eelmise päevaga +1210);

– tankid 6465 (+23);

– jalaväe lahingumasinad 12 129 (+39);

– suurtükisüsteemid 9641 (+21);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 984 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 671 (+0);

– lennukid 332 (+0);

– kopterid 325 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 7408 (+4);

– tiibraketid 1895 (+13);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 12 716 (+25);

– laevad / paadid 25 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1528 (+4).

Kokkuvõttes näitavad Ukraina andmed, et Venemaa kaotused on ületanud 400 000 sõduri piiri, mis on murettekitav märk sõja süvenemisest Ukrainas. See tõestab, et konflikt on endiselt väga intensiivne ja nõuab rahvusvahelist tähelepanu ning sekkumist. Eesti peab jätkama toetust Ukrainale ning toetama rahvusvahelisi jõupingutusi rahu saavutamiseks selles piirkonnas. On oluline märkida, et Venemaa agressioonil on tõsised tagajärjed ja see vajab kiiret lahendust, et tagada rahu ja stabiilsus kogu regioonis.