Sõja 708. päev: Ukraina lasi põhja Vene raketikaatri Krimmi lähedal | Välismaa

Tere tulemast, head inimesed! Täna räägime päevakajalisest sündmusest, mis puudutab mitte ainult meid, vaid kogu maailma. Ukraina on tulistanud alla Vene raketikaatri Krimmi lähedal, tähistades sellega juba 708. sõjapäeva. See samm on tekitanud suurt pingeid kahe naaberriigi vahel ning ärevust rahvusvahelisel tasandil. Täna võtame aega, et analüüsida sündmuste arengut ja uurida, milliseid tagajärgi see võib kaasa tuua. Jääge meiega ja hoidke end kursis selle olulise arenguga meie naaberriikide vahel.

Oluline teisipäeval 1. veebruaril kell 21.00:

– Ukraina peastaap: Vene okupatsiooniväed ründavad enim Avdijivka suunal;

– Zalužnõi loetles kolm peamist Ukraina eesmärki alanud aastal;

– IAEA: ukrainlastest töötajail keelati Zaporižžja tuumajaama siseneda;

– Ukraina lasi põhja Vene raketikaatri Krimmi lähedal;

– Venemaa armee ründas Harkivi oblastis lennukipommidega haiglat;

– ISW: Vene väed liikusid Bahmuti suunal veidi edasi;

– NYT: Zalužnõi saatus näib rippuvat juuksekarva otsas.

Ukraina peastaap: Vene okupatsiooniväed ründavad enim Avdijivka suunal

Ukraina peastaabi teatel toimus viimase ööpäeva jooksul 58 sõjalist kokkupõrget Ukraina kaitsjate ja Vene okupatsioonivägede vahel. Enim rünnakuid leidis aset Avdijivka suunal, kus Vene üksused ründasid ööpäevaga 20 korda.

Lisaks ründasid Vene väed 11 korda Marjinka suunal, viis korda Kupjanski suunal, üks kord Zaporižžja suunal, üks kord Bahmuti suunal ja üks kord Lõmani suunal.

Samuti jätkavad Vene okupatsiooniväed rünnakuid Ukraina sillapeale Dnepri jõe okupeeritud idakaldal Hersoni oblastis. Kokku toimus ööpäevaga 13 Vene rünnakut sel suunal, mis kõik nurjusid.

Ööpäeva jooksul tegi Venemaa kaks raketi- ja 66 õhurünnakut ning tulistas 38 korda mitmikraketiheitjatest Ukraina sõdurite positsioonide ja Ukraina asulate pihta. Üks raketirünnakutest hõlmas raketi H-59 kasutamist Donetski oblastis asuva Mirnohradi linna tsiviiltaristu vastu.

Ukraina õhuvägi tabas 13 Vene sõdurite ja sõjatehnika koondumispaika ning ühte vaenlase õhutõrjeraketisüsteemi.

Ukraina raketiväe üksused tabasid kaks Vene sõdurite ja sõjatehnika koondumispaika, neli Vene suurtükki ja ühte elektroonilise sõjapidamise süsteemi.

Lisaks hävitas Ukraina luure peavalitsuse (HUR) eriüksus Vene raketikaatri okupeeritud Krimmi lääneosas.

Zalužnõi loetles kolm peamist Ukraina eesmärki alanud aastal

Ukraina kaitseväe ülem Valeri Zalužnõi kirjutas arvamusartikli CNN-is, milles ta loetleb kolm Ukraina peamist sõjalist eesmärki 2024. aastal.

Nendeks eesmärkideks on Ukraina kaitseväe kõrgtehnoloogiliste relvadega varustamise süsteemi loomine, kättesaadavate vahendite hulga ja nende kasutamise võimaluste piirangutest lähtuva uue sõjapidamise filosoofia juurutamine ning võimalikult kiiresti uute võimekuste kasutamise oskuse omandamine.

Zaluznõi sõnul on Ukraina juba võimeline vaenlast hävitama ja omariiklust tagama.

“Meie eesmärgiks peaks olema praeguse hetke ärakasutamine: maksimaalne uute sõjaliste võimekuste omandamine, mis võimaldab meil vähemate ressurssidega tekitada vaenlasele suuremat kahju, lõpetada agressiooni ning kaitsta Ukrainat sellest tulevikus,” lisas ta.

IAEA: ukrainlastest töötajail keelati Zaporižžja tuumajaama siseneda

Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) teatas neljapäeval, et Ukraina tuumaenergia operaatori Energoatom töötajail keelati siseneda Venemaa okupeeritud Zaporižžja tuumajaama.

IAEA juht Rafael Grossi külastab objekti järgmisel nädalal, seisab IAEA avalduses, ja küsib lisateavet jaama “uue teate” kohta personali teemal.

Ukraina lasi põhja Vene raketikaatri Krimmi lähedal

Ukraina luure peavalitsuse (HUR) eriüksus Group 13 viis öösel vastu neljapäeva operatsiooni Krimmis Donuzlavi järvel viibinud Vene raketikaatri Ivanovets vastu. Mitu tabamust saanud laev läks põhja. Tegemist oli Projekt 1241 tüüpi raketikaatri ehk korvetiga.

Donuzlav on okupeeritud Krimmis ranniku lähedal asuv järv, mis on ühendatud alates 1961. aastast merega.

HUR kasutas Vene raketikaatri vastu mitu meredrooni. Mitme otsetabamuse järel läks laev põhja.

Ukraina võimud toovad välja, et selline raketikaater maksab umbes 60 kuni 70 miljonit dollarit.

HUR avaldas ka eduka operatsiooni kaadrid.

Venemaa armee ründas Harkivi oblastis lennukipommidega haiglat

Vene okupatsiooniväed ründasid kolmapäeva õhtul Harkivi oblastis asuvat Veliki Burluki küla, kus kaks lennukipommi visati haiglale, teatas uudisteagentuur UNIAN viidates sõjaväevalitsuse informatsioonile.

Harkivi oblasti sõjaväevalitsuse juhi Oleh Sinehubovi sõnul leidis rünnak aset kell 21.50 kohaliku aja järgi.

Haiglast evakueeriti 38 inimest, kellest viis olid asutuse töötajad. Kohapeal anti esmaabi neljale inimesele.

Rünnaku tagajärjel said kannatada hoone fassaad, aknad ja katus.

Harkivi oblasti politseiülem Volodõmõr Timoško täpsustas, et üks pomm kukkus meditsiiniasutuse lähedale. Teine oli otsetabamus.

“Politsei ja kiirabi abiga evakueeriti haiglast 38 inimest, kelle seas 33 patsienti. Kaks olid voodihaiged ja viis haigla töötajad. Ohvreid on, kuid täpsem teave selgub hiljem,” sõnas Timoško.

ISW: Vene väed liikusid Bahmuti suunal veidi edasi

Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Venemaa väed liikusid Bahmuti suunal veidi edasi. Vene väed liikusid veidi edasi Ivanivske lähedal, seda kinnitavad ka 29. jaanuaril avaldatud geolokatsiooniga kaadrid. Vene ja Ukraina allikad väitsid, et lahingud käivad veel Spirne, Bohdanivka ja Khromove lähedal. 

Kupjanski rindel suuremaid muutusi ei toimunud. Vene ja Ukraina allikat teatasid, et lahingud käivad Sõnkivka, Kõslivka, Tabaivka, Berestove ja Kotljarivka lähedal. 

Venemaa väed jätkavad pealetungi ka Avdijivka suunal. 31. jaanuaril avaldatud  geolokatsiooniga kaadrid näitavad, et Vene väed liikusid veidi edasi Avdijivka lõunaosas. Üks Vene sõjablogija väitis, et Avdijivka kõige lõunapoolsemas elurajoonis käivad lahingud. Ukraina ja Vene allikad teatasid, et lahingud käivad veel Siverne, Pervomaiske, Nevelske, Stepove. Venemaa jätkab ka koksitehase piirkonnas asuvate Ukraina positsioonide ründamist. 

NYT: Zalužnõi saatus näib rippuvat juuksekarva otsas

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja kindral Valeri Zalužnõi saatus näib rippuvat juuksekarva otsas ja selle põhjuseks ei ole tema positsioon sõjaväes, kus teda austatakse, vaid pinged suhetes president Volodõmõr Zelenskiga, vahendas neljapäeval uudisteagentuur UNIAN väljaande The New York Timesi artiklit.

Väljaande artiklis märgitakse, et Zelenski rahulolematus kasvas pärast seda, kui Ukraina vägede vastupealetung lõunas aeglustus.

Artiklis märgitakse, et pinge kindrali ja presidendi vahel hakkas tekkima pärast Ukraina ebaõnnestunud vastupealetungi eelmisel suvel.  Zelenski pettumus suurenes novembris pärast seda, kui kindral Zalužnõi kirjutas väljaandele The Economist artikli, milles väitis, et sõda on jõudnud ummikseisu. 

Ukraina meedias on sel nädalal levinud kuuldused, et Zelenski tahab vallandada Zalužnõid, kes on juhtinud relvajõude alates Venemaa kallaletungist 2022. aasta veebruaris.

Kuulujuttudes räägitakse, et Zalužnõi asemele pannakse  Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse juht kindralleitnant Kõrõlo Budanov.

Telekanali CNN allikad teatasid samuti, et Zelenski tagandab lähiajal Zalužnõi ülemjuhataja ametist, vahendas The Kyiv Independent. 

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1000 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 386 230 (võrdlus eelmise päevaga +1000);

– tankid 6322 (+12);

– jalaväe lahingumasinad 11 773 (+16);

– suurtükisüsteemid 9228 (+33);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 976 (+2);

– õhutõrjesüsteemid 663 (+0);

– lennukid 332 (+0);

– kopterid 324 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 7136 (+36);

– tiibraketid 1847 (+1);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 12 267 (+36);

– laevad / paadid 23 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1462 (+10).

In conclusion, the incident of Ukraine sinking a Russian missile boat near Crimea on the 708th day of the conflict emphasizes the ongoing tensions between the two nations. The escalation of military actions in the region is a cause for concern for Estonia and the international community. It is essential for diplomatic efforts to be prioritized in order to prevent further bloodshed and find a peaceful resolution to the conflict. Estonia stands in solidarity with Ukraine and calls for a peaceful and sustainable solution to the ongoing crisis in the region.