Sõja 705. päev: Kiiev: Ukraina püüab laiendada sillapead Dnipro vasakkaldal | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Täna räägime olulisest sündmusest Kiievis, kus Ukraina on pingutamas silla pea laiendamiseks Dnipro jõe vasakkaldal. See sündmus on oluline mitte ainult Ukraina, vaid kogu maailma jaoks, kuna see võib mõjutada laiemat geopoliitilist olukorda. 705 päeva kestnud sõja kontekstis on see samm eriti oluline ja võib tuua kaasa olulisi muutusi. Lugege edasi, et saada põhjalikumat ülevaadet sellest olulisest sündmusest ja selle võimalikest tagajärgedest.

Oluline esmaspäeval 29. jaanuaril kell 22.55:

– Holland eraldas Ukraina abistamiseks 122 miljonit eurot;

– Ukraina peastaap: Venemaa korraldas kuus raketirünnakut Donetski ja Hersoni oblastis;

– EBRD laenab Ukrainale elektrijaamade taastamiseks 200 miljonit eurot;

– Ukraina teatel olid kõnelused Ungariga konstruktiivsed;

– Ukraina: venelased on oluliselt suurendanud droonide kasutamist lõunas;

– Ungari välisminister suundub kõnelustele Ukrainasse Užhorodi;

– Saksa tehnoloogiafirma annab Ukrainale sada Trinity drooni;

– Kiiev: Ukraina püüab laiendada sillapead Dnipro vasakkaldal;

– Venemaal Jaroslavlis ründas droon naftatehast;

– ISW: Venemaa jätkab Kupjanski suunal Ukraina positsioonide ründamist;

– Zelenski sõnul peab Euroopa olema Ukraina toetamisel tugevam.

Holland eraldas Ukraina abistamiseks 122 miljonit eurot

Hollandi kaitseministeerium teatas esmaspäeval, et eraldas 122 miljonit eurot Ukraina sõjaliseks abistamiseks.

Suurem osa ehk 87 miljonit eurot abipaketist läheb Ukrainale 155mm suurtükimoona ostmiseks. 25 miljonit eurot suunatakse Ukraina rahvusvahelisse fondi, mida juhib Suurbritannia ja mis rahastab ühiselt otse tootjatelt sõjalise varustuse, eelkõige õhutõrjesüsteemide, laskemoona ja varuosade ostmist.

Ülejäänud 10 miljoni euroga tugevdatakse Ukraina küberturvet.

Kokku on Hollandi valitsus lubanud käesoleval aastal Ukrainale sõjalist abi kahe miljardi euro ulatuses, 295 miljonit panusena Euroopa rahurahastusse, 89 miljonit eurot õigussüsteemile ja kolm miljonit eurot mittesõjaliseks kübertoeks.

Ukraina peastaap: Venemaa korraldas kuus raketirünnakut Donetski ja Hersoni oblastis

Ukraina peastaabi teatetl toimus viimase ööpäeva jooksul 51 sõjalist kokkupõrget Ukraina kaitsjate ja Vene okupatsioonivägede vahel.

Samal ajal korraldas Venemaa kuus raketirünnakut tsiviiltaristu objektide pihta. Konkreetselt ründas Venemaa Donetski oblasti Mirnohradi linna ja Hersoni oblasti Muzõkivka küla rakettide S-300 abil.

Lisaks viis Venemaa läbi 64 õhurünnakut ning tulistas 45 korda mitmikraketiheitjatest.

Vene rünnakutes hukkus Sumõ oblastis kolm tsiviilisikut ja Donetski oblastis Avdijivka linnas üks 59-aastane naine.

Enim Vene rünnakuid leidis aset Avdijivka suunal, kus Vene väed ründasid 13 korda. Kupjanski suunal leidis aset seitse, Marjinka suunal kuus, Lõmani suunal neli ja Bahmuti suunal kolm rünnakut. Šahtarski ja Žaporižžja suunal toimus mõlemal üks rünnak.

Venemaa jätkab katseid Ukraina sillapea ründamiseks Hersoni oblastis Dnepri jõe okupeeritud idakaldal. Kokku leidis sel suunal ööpäeva jooksul seitse Vene rünnakut, mis kõik luhtusid.

Samuti teatab peastaap, et Ukraina õhuvägi tabas ööpäevaga 14 Vene sõdurite ja sõjatehnika koondumispaika. Ukraina raketiväe üksused tabasid kaks Vene õhutõrjesüsteemi, neli Vene suurtükki ja ühte elektroonilise sõjapidamise süsteemi.

EBRD laenab Ukrainale elektrijaamade taastamiseks 200 miljonit eurot

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) kiitis heaks kuni 200 miljoni euro suuruse riigi tagatisega laenu andmise Ukrhidroenerhole, et rahastada seadmete tarnimist hüdroelektrijaamadele ja toetada ettevõtte likviidsust.

“Laen koosneb kuni 150 miljonist eurost kriitiliselt tähtsate seadmete tarnimise rahastamiseks Dnepri ja Kesk-Dnepri hüdroelektrijaamale ning kuni 50 miljonist eurost ettevõtte likviidsuse erakorraliseks toetamiseks,” seisab panga veebisaidil.

Krediidiliin jagatakse kaheks 100 miljoni euro suuruseks osaks, millest ühte rahastab EBRD ja teist rahastatakse vahenditest, mille on selleks otstarbeks EBRD-le eraldanud Itaalia.

Pank viitas, et projekti elluviimine suurendab Ukraina energiajulgeolekut, rahastades Dnepri hüdroelektrijaama nelja hüdroagregaadi väljavahetamist, mis kulusid 2003. aastast alates intensiivse kasutamise ja Venemaa raketirünnakute tekitatud kahju tõttu läbi.

Seotud seadmete kogutootmisvõimsus kasvab eeldatavasti 16 protsenti. Samuti võimaldab projekt Ukrhidroenerhol asendada Kesk-Dneprio vanad pukk-kraanad, mis on hüdroelektrijaamade tõhusaks hoolduseks üliolulised. Lisaks aitab erakorraline likviidsustoetus tugevdada ettevõttel finantspositsiooni.

Ukrhidroenergo peadirektor Ihor Sõrota ütles 2023. aasta novembris usutluses Interfaxile, et  ettevõte töötab selle nimel, et kaasata EBRD-lt, Euroopa Investeerimispangalt ja Maailmapangalt taastamis- ja arendusprojektide jaoks ligikaudu 330 miljonit eurot.

Teadupoolest sai Ukrhidroenergo detsembris Euroopa Investeerimispangalt hüdroelektrijaamade taastamise kompleksprojekti jaoks 133 miljoni euro suuruse ülekande.

Ukraina teatel olid kõnelused Ungariga konstruktiivsed

Ukraina välisminister tänas esmaspäeval Ungarit konstruktiivsete kõneluste eest, mida peeti loetud päevad enne Euroopa Liidu tippkohtumist, kus arutatakse abi Kiievile.

Dmõtro Kuleba ütles kohtumisel oma Ungari ametivenna Péter Szijjártóga, et nende kõnelused Užhorodi piirilinnas olid “otsekohesed, siirad ja konstruktiivsed”.

Ukraina: venelased on oluliselt suurendanud droonide kasutamist lõunas

Ukraina lõunaosas registreeriti rohkem kui 80 drooni kasutamine Vene sõdurite poolt päevas, ütles Ukraina Lõuna väejuhatuse pressiesindaja Natalja Humenjuk.

“Vaenlane ei peata oma rünnakuid paremkalda suunas. Seal, kus vabastatud ala on vee vahetus läheduses, kannatavad nad korrapäraste pommitamiste ja droonirünnakte all eriti. Vaenlane on seda komponenti väga võimsalt tugevdanud ja kasutab üksi meie vastutusalas, see on peamiselt Hersoni piirkond, rohkem kui 80 drooni päevas” ütles ta uudisteagentuuri Ukrinform vahendusel.

Humenjuki sõnul kasutavad venelased Kinburni säärest Mõkolajivi oblasti kogukondadeni ka FPV ja muude modifikatsioonidega droone, sealhulgas luuredroone ja ründedroone, mis suudavad heita kildmoona.

Ungari välisminister suundub kõnelustele Ukrainasse Užhorodi

Ungari välisminister Péter Szijjártó teatas esmaspäeval, et suundub Ukrainasse.

“Läheme Karpaatidesse. Soovime luua Ukraina ja Ungari vahel koostöö,” kirjutas ta Facebookis.

Szijjártó edastas hiljem, et ta on teel Užhorodi ja teda ootab ees pikk päev.

“Užhorodi suundudes ootab meid ees pikk päev… Tuleb teha kõik, et Taga-Karpaatia ungari kogukond oma endised õigused tagasi saaks,” kirjutas ta Facebookis.

Szijjártó kohtub Užhorodis Ukraina välisministri Dmõtro Kuleba ja presidendi kantselei juhi Andri Jermakiga.

Kiiev avaldas Euroopa Liidu tippkohtumise eel lootust avameelseks ja konstruktiivseks dialoogiks Ungariga. 

Ukraina ja Ungari suhted on olnud viimastel aastatel pingelised ja halvenesid veelgi, kui Ungari peaminister Viktor Orbán vetostas detsembris EL-i 50 miljardi euro suuruse abi Kiievile.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski pakkus suhete parandamiseks ja “erimeelsustele lahenduste leidmiseks” välja otsekõnelused Orbániga, milleks esmaspäevane kohtumine peaks looma raamistiku. 

Szijjártó ei ole Ukrainat külastanud alates Venemaa sissetungist 2022. aasta veebruaris, kuid on korduvalt käinud visiidil Moskvas. 

“Töötame suhete loomise nimel ning vajame avameelset ja konstruktiivset dialoogi. Meie oleme valmis,” kirjutas Zelenski personaliülem Jermak Telegramis. 

Kiiev: Ukraina püüab laiendada sillapead Dnipro vasakkaldal

Ukraina teatas esmaspäeval, et püüab Vene vägede ägedast vastupanust hoolimata laiendada sillapead Dnipro okupeeritud vasakkaldal.

Ukraina on suutnud alates novembrist hoida Hersoni oblastis Dnipro idakaldal sillapead, kuid olulist edu ei ole pärast seda saavutatud.

“Ukraina jätkab meetmete rakendamist sillapea laiendamiseks Dnipro vasakkaldal,” teatas armee esmaspäeval. “Märkimisväärsetest kaotustest hoolimata üritab vaenlane jätkuvalt meie üksuseid nende positsioonidelt välja tõrjuda.”

Vene vägede tõrjumine Dnipro vasakkaldalt eemale on olnud Kiievi jaoks prioriteet, et kaitsta Hersoni linna suurtükirünnakute eest.

Saksa tehnoloogiafirma annab Ukrainale sada Trinity drooni

Kõnealuste mehitamata õhusõidukite tarnimisest teatati eelmise aasta septembris toimunud Stern Stewarti instituudi tippkohtumisel.

Saksa tehnoloogiafirma Quantum-Systems , mis on eriti intensiivselt seotud Ukraina kaitsekampaaniaga, annetab need droonid. Quantum-Systems tarnib Saksamaa valitsuse nimel Ukrainale ühtlasi sadu droone Vector.

Ukraina droonioperaatorid on juba saanud väljaõppe nende juhtimiseks ja esimene partii peaks Ukrainasse jõudma sel kuul.

Venemaal Jaroslavlis ründas droon naftatehast

Venemaa Jaroslavli oblasti kuberner Mihhail Evrajev teatas esmaspäeval droonirünnakust Slavneft-YANOS naftatehasele Jaroslavlis.

“Slavneft-YANOS naftatehase elektroonilise sõjapidamise süsteem tõrjus droonirünnaku. Sündmuskohal töötavad õiguskaitseorganid ja eriteenistused,” kirjutas Evrajev Telegramis.

Kiievisse saabusid USA inspektorid

Kiievisse saabus USA-st kolm peainspektorit – kaitse- ja välisministeeriumist ning USAID-ist, teatas esmaspäeval Ühendriikide suursaadik Ukrainas Bridget Brink.

“Mul on hea meel tervitada Kiievis taas kolme peainspektorit – kaitseministeeriumist, välisministeeriumist ja USAID-ist. Nende kohtumised täitjate, partnerite ja Ukraina valitsusega aitavad tugevdada järelevalvet ja vastutust USA Ukrainale antava abi üle,” kirjutas Brink sotsiaalmeedias.

ISW: Venemaa jätkab Kupjanski suunal Ukraina positsioonide ründamist

Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Venemaa jätkab pealetungi Avdijivka, Bahmuti ja Kupjanski suunal. 

Vene ja Ukraina allikad väitsid, et Venemaa jätkab  Kupjanski suunal asuvate Ukraina positsioonide ründamist ning Sõnkivka ja Petropavlivka lähedal käivad lahingud. 

Vene allikad väitsid, et Vene väed liikusid 28. jaanuaril Svatove piirkonnas edasi. Ukraina sõjaväeallikad pole aga neid väiteid veel kinnitanud. Vene väed jätkavad ka Kreminna ümbruses Ukraina positsioonide ründamist. Seda kinnitavad ka 28. jaanuaril avaldatud geolokatsiooniga kaadrid. Üks Vene sõjablogija väitis, et Vene väed liiguvad edasi Lõmani suunas ja vallutasid mitu Ukraina kaitsepositsiooni. 

Bahmuti ümbruses jätkuvad ägedad lahingud. Vene ja Ukraina allikad väitsid, et lahingud käivad Spirne, Bohdanivka ja Ivanivske lähedal. Ägedad lahingud käivad endiselt ka Bahmuti lõunatiival, Kliššivka ja Andrijivka lähedal. Vene blogijad väitsid, et Vene väed liikusid Bohdanivka suunal edasi. ISW teatas siiski, et pole olemas geolokatsiooniga kaadreid, mis kinnitaksid, et Vene väed suutsid seal piirkonnas edasi liikuda.

Avdijivka rindel suuri muutusi polnud, aga Venemaa jätkab Ukraina positsioonide ründamist. 28. jaanuaril avaldatud geolokatsiooniga kaadrid näitavad, et Vene väed liikusid veidi edasi Stepove suunal. Vene ja Ukraina allikad väitsid, et lahingud käivad veel Siverne, Pervomaiske ja Nevelske lähedal. Venemaa jätkab ka Avdijivka lõunapoolses äärelinnas asuva restorani ründamist. Vene allikad väitsid, et Vene väed suutsid restorani täielikult vallutada. Ukraina allikad teatasid hiljem, et riigi väed suutsid restorani tagasi vallutada. 

Zelenski sõnul peab Euroopa olema Ukraina toetamisel tugevam

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles pühapäeval, et USA sõjalise abi vähendamine Ukrainale saadaks väga halva signaali.

“USA passiivne suhtumine või toetuse vähenemine saadaks väga halva signaali,” sõnas Zelenski Saksa ringhäälingule ARD.

“See poleks kellelegi mingitmoodi hea,” tõdes Ukraina president.

USA abi takerdumine on seotud USA sisepoliitikaga ehk täpsemalt riigi piiriküsimustega seotud otsustega.

Zelenski pöördus pühapäeval ühtlasi usutluses Saksamaa võimude poole ja märkis, et riik võiks kasutada oma majanduslikku kaalu, et Euroopa Liidu riigid annaksid Ukrainale rohkem toetust võitluses Venemaa sissetungi vastu.

“Saksamaa tugev toetus võib tugevdada Euroopa Liidu toetust tervikuna,” märkis Ukraina president, kui temalt küsiti, kas Saksamaal võib olla oluline roll Ukraina toetamisel, kui USA toetus peaks raugema.

Saksa kantsler Olaf Scholz kannustas ka ise eelmisel nädalal Euroopa riike suurendama relvaabi Ukrainale, sest seni suurim panustaja USA võib ära langeda.

“Euroopa peab oma riiki kaitsvat Ukrainat rohkem toetama,” ütles Scholz nädalakirjale Die Zeit.

“Toetused, mis Euroopa riigid on 2024. aastaks lubanud, et ole piisavad,” lisas ta ja kutsus arutama, kuidas saaks iga riik suurendada oluliselt toetust Kiievile.

Kantsler lisas, et teda üsnagi ärritab, et Saksamaad süüdistatakse pidevalt ebapiisavas Ukraina toetamises, kuigi see teeb juba praegu palju rohkem kui kõik teised ühenduse riigid.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1070 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 383 180 (võrdlus eelmise päevaga +1070);

– tankid 6290 (+10);

– jalaväe lahingumasinad 11 696 (+25);

– suurtükisüsteemid 9113 (+16);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 972 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 660 (+0);

– lennukid 331 (+0);

– kopterid 324 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 7049 (+8);

– tiibraketid 1846 (+1);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 12 149 (+46);

– laevad / paadid 23 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1443 (+7).

In conclusion, the situation described in the article “Sõja 705. päev: Kiiev: Ukraina püüab laiendada sillapead Dnipro vasakkaldal | Välismaa” highlights the ongoing conflict in Ukraine and the efforts being made to expand the bridgehead on the left bank of the Dnipro River. The article sheds light on the continued struggles and tensions in the region, emphasizing the need for peace and resolution. It is crucial for all parties involved to work towards a peaceful and diplomatic solution to the conflict in order to bring stability and prosperity to the people of Ukraine.