Tere tulemast Eestisse! Today we are here to discuss an event that has shaken the world – the 700th day of the war in Russia’s Belgorod region, where an Il-76 plane crashed. This tragic incident has caused shock and concern globally, and we are here to delve into the details and implications of this event. Join us as we explore the impact of this tragedy and its significance in the ongoing conflict.
Oluline kolmapäeval, 24. jaanuaril kell 22.25:
– Venemaal Belgorodi oblastis kukkus alla lennuk Il-76;
– Donetski oblastis Hirnõkis sai raketirünnakus surma kaks, haavata kaheksa inimest;
– USA: Ukraina saab esimesed F-16 lennukid juba sel aastal;
– Pentagon: USA ei saa remontida Ukraina sõjatehnikat ilma kongressi rahastusotsuseta;
– Ukraina peastaap: enim Vene rünnakuid toimub Avdijivka ja Marjinka suunal;
– Venemaa pommitas Sumõ oblastit;
– Belgia toetab Ukrainat külmutatud Vene varadest saadud tuludega;
– Kuleba: lääneliitlased ei tarni Ukrainale piisavalt laskemoona;
– Kanada teatas uuest sõjalise abi paketist Ukrainale
– Saksamaa toetab Ukrainat esmakordselt sõjaväekopteritega;
– Zelenski: Vene rünnakutes hukkus 18 ja sai viga 130 inimest;
– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 840 sõdurit ja 61 suurtükisüsteemi.
Ukrainas sai raketirünnakus surma kaks, haavata kaheksa inimest
Venemaa raketilöögis Ida-Ukraina Hirnõki linnale sai kolmapäeval surma kaks ja haavata kaheksa inimest, teatasid kohalikud ametnikud.
“Raketirünnakus Hirnõkile hukkus vähemalt kaks inimest ja sai haavata kaheksa inimest. Venelased ründasid linna täna kella 16 paiku, tabades elamupiirkonda,” ütles Donetski oblasti Ukraina administratsiooni juht Vadõm Filaškin sotsiaalmeedias
Venemaal Belgorodi oblastis kukkus alla lennuk Il-76
Belgorodi oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov teatas, et Korotšanski rajoonis toimus “vahejuhtum” ning kohapeal tegutsevad päästjad.
Hiljem hakkasid sotsiaalmeedias levima pildid lennuki allakukkumisest, väidetavalt on tegemist Vene lennukiga Il-76.
Ukrainska Pravda kirjutab viidates oma allikatele Ukraina peastaabis, et lennuki tulistas alla Ukraina õhukaitse ning lennukiga toimetati rindele raketid S-300, mida kasutatakse rünnakutes Ukraina vastu.
Vene kaitseministeerium väitis aga hiljem, et kella 11.00 paiku Moskva aja järgi kukkus Belgorodi oblastis alla Vene transpordilennuk Il-76, milles viibis väidetavalt 65 ukrainlasest sõjavangi, keda plaaniti vahetada venelastest sõjavangide vastu. Ühtlasi viibisid lennukis Vene kaitseministeeriumi väitel kuus lennuki meeskonna liiget ning kolm vangide saatjat.
Vene kaitseministeerium väitis, et lennuki kukkumise põhjuseid uuritakse. Gladkov kirjutas hiljem sotsiaalmeedias, et lennuõnnetuses ei jäänud keegi ellu. Gladkov väitis samuti, et transpordilennuk vedas Ukraina sõjavange.
Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse esindaja Andri Jussov kinnitas, et kolmapäeval, 24. jaanuaril valmistuti Venemaa ja Ukraina vahel vange vahetama.
“Kuid võin väita, et tänaseks kavandatud vahetust pole veel toimunud,” ütles ta raadiojaamale Vabadus.
Jussovi sõnul kontrollitakse praegu Venemaa väidet, et Belgorodi oblastis alla kukkunud lennukis Il-76 olid sõjavangid.
Linnapea: Vene väed löödi Avdijivkast tagasi
Vene väed sisenesid esimest korda sõjast räsitud Avdijivka linna, kuid löödi sealt tagasi, ütles linnapea kolmapäeval pärast kuudepikkust ägedat võitlust selle Ida-Ukraina tööstuskeskuse pärast.
“Vene sabotaaži- ja luurerühmad sisenesid Avdijivka linna lõunaossa, kuid nad löödi sealt minema,” ütles Avdijivka linnapea Vitali Barabaš, täpsustamata, kui kaua Moskva väed linnas viibisid.
USA: Ukraina saab esimesed F-16 lennukid juba sel aastal
Ukraina saab esimesed F-16 lennukid juba sel aastal, lisaks tarnitakse ka varuosad, teatas USA kaitseministeeriumi kõrge ametnik Celeste A. Wallander.
“Me töötame koalitsioonina F-16 programmi kallal ning pingutame tagamaks, et Ukraina F-16 programmil oleks esialgne operatiivne valmidus 2024. aastal,” ütles ta.
Wallander lisas, et programm hõlmab lendurite ettevalmistust, mehhaanikute koolitamist, varuosi ning lennukite relvastust.
Ukraina võõrustab lahkhelidest hoolimata Slovakkia peaministrit
Ukraina peaminister Denõss Šmõhal võttis kolmapäeval vastu vaenulike avaldustega esinenud Slovakkia ametivenna Robert Fico ja kinnitas, et Kiiev soovib Bratislavaga pragmaatilisi suhteid.
Populistliku valitsuse juht Fico seadis vaid paar päeva enne visiiti kahtluse alla Ukraina suveräänsuse ja soovitas kompromissi Venemaaga.
“Erimeelsustest hoolimata kavatseme luua Slovakkiaga uue pragmatismi poliitika,” ütles Šmõgal kahe riigi piiril asuvas Užhorodis.
Euroopa populistlikud liidrid nagu Fico ja Ungari peaminister Viktor Orban on pikaleveninud Ukraina sõjast ja Kiievi pidevatest abipalvetest tüdinud.
Päev enne kohtumist ütles Fico ajakirjanikele, et elu Kiievis on normaalne, ehkki mõni tund varem olid linna kukkunud Vene raketid.
Viimati Ukrainat kritiseerides ütles ta, et konfliktil ei ole sõjalist lahendust, Ukraina peab osa territooriumist loovutama.
Pentagon: USA ei saa remontida Ukraina sõjatehnikat ilma kongressi rahastusotsuseta
USA kaitseministeeriumi pressiesindaja Patrick S. Ryder teatas teisipäeval, et USA ei saa isegi remontida juba Ukrainale saadetud relvastust enne, kui USA kongress kiidab heaks uue abipaketi Ukrainale.
“Ilma täiendava rahastuseta ei saa me tarnida süsteeme ja varustust keskpikkade ja pikaajaliste vajaduste rahuldamiseks, samuti ei saa me aidata neil [ukrainlastel] hoida töökorras juba tarnitud süsteeme,” vahendas Ryderi sõnu Ukrainska Pravda.
Lisaks ütles Ryder, et Pentagon ei saa anda Ukrainale ka relvi oma varudest ilma rahastuseta ning see segab Ukraina kõige pakilisemate vajaduste rahuldamist, mille seas on laskemoon, tankitõrjevahendid ja õhutõrjeraketid.
Ryder lubas, et USA kaitseministeerium jätkab koostööd kongressiga ning see kutsub saadikuid üles võtma võimalikult kiiresti vastu otsuse Ukraina abistamise lisarahastuseks.
Ukraina peastaap: enim Vene rünnakuid toimub Avdijivka ja Marjinka suunal
Ukraina peastaabi teatel toimus viimase ööpäeva jooksul 56 sõjalist kokkupõrget Ukraina kaitsjate ja Vene okupatsioonivägede vahel.
Enim rünnakuid leidis aset Avdijivka ja Marjinka suunal, mõlema linna ümbruses ründasid Vene väed 16 korda. Ukrainska Pravda märkis, et Vene vägede aktiivsus Marjinka suunal tõusis. Marjinka asub Donetski linna lähedal ning linn on Vene rünnakutes sisuliselt hävinud.
Lõmani suunal toimus kuus, Zaporižžja suunal neli ja Bahmuti suunal kolm Vene rünnakut. Kupjanski suunal toimus üks Vene okupatsioonivägede rünnak.
Lisaks ründasid Vene väed seitse korda Hersoni oblastis Dnepri jõe okupeeritud idakaldal. Ukraina kaitsjad suutsid tõrjuda kõik Vene rünnakud ning säilitada oma sillapead.
Kokku tegi Venemaa ööpäeva jooksul 48 raketi- ja 112 õhurünnakut ning tulistas 73 korda mitmikraketiheitjatest Ukraina vägede positsioonide ning Ukraina asulate pihta.
Ukraina peastaabi sõnul sai viimase ööpäeva Vene rünnakutes kahjustada üle 200 tsiviiltaristu üksust Kiievis, Kiievi oblastis, Harkivis ja Pavlohardis. On hukkunuid ja vigastatuid tsiviilisikuid.
Samal ajal tabas Ukraina õhuvägi 10 Vene sõdurite ja sõjatehnika koondumispaika, kaks õhutõrjeraketisüsteemi ning ühte Vene juhtimispunkti.
Ukraina raketiväe üksused tabasid ühte Vene sõdurite ja sõjatehnika koondumispaika, kaks õhutõrjesüsteemi, üheksa suurtükki ja ühte Vene elektroonilise sõjapidamise süsteemi.
Venemaa pommitas Sumõ oblastit
Venemaa pommitas viimase ööpäeva jooksul Sumõ oblasti piiriäärseid alasid.
Kokku viisid Vene väed 28 rünnakut ning oblasti asulates kõlas 158 plahvatust.
Rünnaku alla sattus viie Ukraina omavalitsuse territoorium.
Belgia toetab Ukrainat külmutatud Vene varadest saadud tuludega
Belgia annab Ukrainale sõjalist abi 611 miljoni euro ulatuses, mis on saadud külmutatud Vene varade tuludest, teatas teisipäeval meedia viitega kaitseministeeriumile.
Belgia kaitseminister Ludivine Dedonder lubas seda abi teisipäevases telefonivestluses oma Ukraina kolleegi Rustem Umeroviga.
“Vastuseks teisipäevasele päringule kinnitas Dedonderi kantselei 611 miljoni euro suurust summat, selgitades, et tegemist on tuludega, mis on saadud Belgias külmutatud Vene varadest,” edastas ajaleht La Libre Belgique.
Leht märkis, et Belgia minister nimetas seda summat ametlikult esimest korda.
Umerov kinnitas samuti sotsiaalmeedias, et tal oli telefonivestlus Dedonderiga sõjalise abi teemadel. Lisaks arutasid ministrid ka Belgia osalemist Ukraina sõjaväepilootide väljaõppes.
Kuleba: lääneliitlased ei tarni Ukrainale piisavalt laskemoona
Lääneliitlased ei tarni Ukrainale piisavalt laskemoona ja õhutõrjerakette, ütles Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba teisipäeval Saksa meedias avaldatud intervjuus.
Venemaa teisipäeval korraldatud rünnakud Kiievile ja Harkivile “näidavad selgelt vajadust tarnida rohkem õhutõrjesüsteeme, samuti rohkem pind-õhk rakette,” ütles Kuleba intervjuus Die Weltile, Bildile, Welt TV-le ja Politicole.
Mis puudutab maasõda, siis “on suurtükiväe laskemoona ebapiisav kogus olnud algusest peale probleemiks”, märkis ta.
Kuleba sõnul peab ta Saksamaa valitsusega endiselt kõnelusi Taurus tiibrakettide saamiseks, kuigi Saksa parlamendi alamkoda hääletas nädal tagasi nende Ukrainale tarnimise vastu.
Ta tõrjus Saksamaal tõstatatud mure, et Ukraina võib kasutada neid rakette Moskva või teiste kohtade ründamiseks Venemaal, öeldes, et neid on vaja Venemaa sõjalise taristu hävitamiseks rindejoone taga, okupeeritud Ukraina aladel.
Kuleba andis intervjuu pärast Ukraina abistamise kontaktgrupi ehk Ramsteini formaadi kohtumist.
Kanada teatas uuest sõjalise abi paketist Ukrainale
Kanada kaitseminister Bill Blair teatas teisipäeval uuest sõjalise abi paketist Ukrainale kogusummas umbes 20 miljonit Kanada dollarit (13,7 miljonit eurot).
Kanada kaitseministeeriumi teatel sisaldab abipakett muu hulgas 10 mitmeotstarbelist kaatrit ettevõttelt Zodiac Hurricane Technologies. Neid kaatreid saab kasutada otsimis-päästeoperatsioonidel, sõjaväelaste ja varustuse transportimiseks ning jälgimis- ja luuretegevuseks.
Kanada tarnib kaatrid ja õpetab nende meeskonnad välja kevade lõpuks.
Saksamaa toetab Ukrainat esmakordselt sõjaväekopteritega
Saksamaa toetab Ukrainat esmakordselt sõjaväekopteritega, teatas teisipäeval meedia viitega Saksa kaitseministeeriumile.
Saksa kaitseminister Boris Pistorius lubas Ukrainale kuus mitmeotstarbelist kopterit Sea King Mk41, varuosade komplektid ja meeskondade väljaõppe.
Sea King on usaldusväärne kopter, mis aitab ukrainlasi mitmes valdkonnas – alates luurest Musta mere kohal ja lõpetades sõjaväelaste vedamisega, märkis ta.
“See on esimene seda laadi Saksa tarne,” ütles Pistorius.
Zelenski: Vene rünnakutes hukkus 18 ja sai viga 130 inimest
Venemaa rünnakutes sai teisipäeval Ukrainas surma vähemalt 18 ja kannatada 130 inimest, teatas president Volodõmõr Zelenski.
Ta hoiatas, et ohvrite arv võib veelgi tõusta, kuna päästetööd veel käivad.
“Kahjuks sai 18 inimest surma,” ütles Zelenski oma igaõhtuses pöördumises ja lisas, et haavatuid ja vigastatuid on vähemalt 130.
President märkis, et rängalt sai pihta Harkivi linn ning “hukkunute arv võib tõusta”.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 840 sõdurit ja 61 suurtükisüsteemi
Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
– elavjõud umbes 378 660 (võrdlus eelmise päevaga +840);
– tankid 6227 (+13);
– jalaväe lahingumasinad 11 579 (+31);
– suurtükisüsteemid 9008 (+61);
– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 971 (+1);
– õhutõrjesüsteemid 659 (+2);
– lennukid 331 (+0);
– kopterid 324 (+0);
– operatiivtaktikalised droonid 6998 (+37);
– tiibraketid 1842 (+22);
– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 12 005 (+49);
– laevad / paadid 23 (+0);
– allveelaevad 1 (+0);
– eritehnika 1416 (+7).
In conclusion, the tragic event of the plane crash in Belgorod, Russia on the 700th day of the war is a stark reminder of the dangers and sacrifices faced in times of conflict. Our thoughts are with the families and loved ones of those who lost their lives in this incident. It also serves as a reminder of the importance of international cooperation and diplomacy in resolving conflicts and preventing further tragedies. As we reflect on this solemn occasion, let us renew our commitment to peace and stability, and work towards a future where such devastating events are a thing of the past.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus