Sõja 690. päev: ISW: Kiiev leidis uue võimaluse Vene rakettide tõrjumiseks | Välismaa

Tere tulemast! Teie tähelepanu juhitakse täna olulisele sündmusele – 690. päeval sõjast räägitakse uutest võimalustest Vene rakettide tõrjumiseks Kiievis. Rahvusvaheline poliitiline areen on ülevoolav uudisega. Selles on suur osa, miks ISW analüütikud nimetavad seda olulist võimalust sõja käigus. See artikkel pakub ainulaadseid pilte ja intervjuusid, et aidata lugejatel mõista Kiievi uut strateegiat Vene rakettide vastu. Ärge jätke seda ilma!

Oluline 14. jaanuaril kell 22.25:

– Välisministrid: Pariis ja Berliin toetavad Ukrainat nii kaua kui vaja;

– Vene väed ei lase uut IAEA rühma Zaporižžja tuumajaama reaktorisaali;

– Taani eraldab Ukraina taastamiseks uue abipaketi;

– ISW: Ukraina teeb edusamme elektroonilises sõjas;

– Venemaa laupäevane õhurünnak 40 erineva raketi ja drooniga maksis kokku umbes 239 miljonit dollarit;

– Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi töötas koos teiste kõrgete sõjaväelastega mitu päeva rindelähedastes piirkondades;

– Briti luure hinnangul on sõjategevus hakanud mõjutama Vene tsiviilelanike võimalusi saada meditsiiniabi;

– Rootsi kaitseressursside amet sõlmis laskemoona tootja Nammoga kokkuleppe 155-millimeetrise kaliibriga suurtükimürskude tootmise suurendamiseks, mis peaks tõstma ka Ukrainale tarnitavate mürskude kogust;

– Prantsuse välisminister Stéphane Séjourné, kes külastas laupäeval Kiievit, teeb pühapäeval visiidi Berliini ja esmaspäeval Varssavisse, jätkates Ukrainaga seonduva arutamist;

– Rumeenia põllumehed lõpetasid laupäeval Sireti-Porubne piiripunkti blokeerimise, teatas laupäeva õhtul Ukraina riiklik piirivalveteenistus;

– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 840 sõdurit.

Välisministrid: Pariis ja Berliin toetavad Ukrainat nii kaua kui vaja

Prantsusmaa vastne välisminister Stéphane Séjourné ja tema Saksa kolleeg Annalena Baerbock ütlesid pühapäeval, et nende riigid jätkavad Ukraina toetamist nii kaua kui vaja.

“Oleme täielikus üksmeeles, et me peame toetama ukrainlasi nii kaua kui vaja,” ütles Séjourné ühispressikonverentsil Baerbockiga.

“Me jääme Ukraina poolele, kuni Venemaa on Ukraina territooriumilt tagasi tõmbunud,” toonitas Baerbock.

Sejourne’i visiit Saksamaale toimus päev pärast seda, kui välisminister sõitis Kiievisse, et kohtuda Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, mis oli tema esimene ametlik reis uues ametis ja saatis järjekordse selge signaali rahvusvahelisele üldsusele.

Zelenski külastab esmaspäeval Šveitsi, teatas tema kantselei ajal, mil Ukraina püüab sõja teise aastapäeva lähenedes tagada liitlaste stabiilset toetust.

Vene väed ei lase uut IAEA rühma Zaporižžja tuumajaama reaktorisaali

Venemaa okupatsioonivägi keelas 11. jaanuaril pärast rotatsiooni Zaporižžja tuumaelektrijaama saabunud ja vastavasisulise taotluse esitanud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) uute ekspertide rühma juurdepääsu energiabloki nr 6 reaktorisaali, teatas IAEA oma veebiküljel.

“Need piirangud ekspertide õigeaegsele juurdepääsule Zaporižžja tuumaelektrijaamale takistavad IAEA võimet iseseisvalt ja tõhusalt hinnata ohutuse ja turvalisuse olukorda, sealhulgas kinnitada reaktori rajatiste, kasutatud tuumakütuse basseinide ja nendega seotud kaitsevahendite aruandluse staatust,” ütles IAEA peadirektor Rafael Grossi.

Agentuuri kohaselt ütlesid Vene sõjaväelased, et reaktorisaal on pitseeritud ja pakkusid välja nendega ühendust võtta umbes nädala pärast.

IAEA märkis, et detsembris tema ekspertrühmale 1., 2. ja 6. reaktorisaali juurdepääsu keelamine oli esimene kord, kui IAEA eksperdid ei saanud õigeaegset juurdepääsu reaktorisaali, mis oli külmas ehk välja lülitatud.

Lisaks pole IAEA-l alates 18. oktoobrist ligipääsu iga energiabloki turbiiniruumi osadele.

Venemaa piiras 10. jaanuaril uuesti IAEA juurdepääsu energiablokkide nr 1 ja 2 masinaruumidesse.

Ukraina riikliku aatomienergiafirma Enerhoatom juhatuse esimees Petro Kotin ütles, et okupandid teevad kõik, et varjata teavet tegeliku olukorra kohta tuumajaamas ja seda kinnitab järjekordne IAEA missiooniüksustele juurdepääsu keelamise fakt.

“Zaporižžja tuumajaam peab võimalikult kiiresti naasma oma seadusliku operaatori, Enerhoatomi kontrolli alla. See on ainus viis tagada Euroopa suurima tuumarajatise ohutus. Vene okupante ja nende abistajaid tuleb karistada, sest nad seavad ohtu kogu maailma,” sõnas Kotin.

Taani eraldab Ukraina taastamiseks uue abipaketi

Taani eraldab Ukrainale 21 miljoni dollari ehk umbes 19 miljoni euro ulatuses uue abipaketi, mille toel taastada Ukraina lõunaosas asuv Mõkolajivi linn.

Muu hulgas sisaldab pakett projekte piirkonna põllumajandusmaade demineerimiseks ning Mõkolajivi põllumajandusülikooli ühiselamu taastamiseks.

Ukraina taristuminister Aleksandr Kubrakov ütles, et Taani on olnud riigi ülesehitamise üks pühendumaid toetajaid ning Mõkolajivis algasid taastamistööd juba eelmise aasta kevadel.

Varem on Taani ja Rootsi andnud teada ühisest uuest sõjalise abi paketist, mille väärtus on umbes 240 miljonit eurot. Selle hulgas on BBC andmetel näiteks jalaväe lahingumasinad.

ISW: Ukraina teeb edusamme elektroonilises sõjas

Venemaa kombineeritud õhurünnaku ajal Ukrainale 13. jaanuari hommikul ei jõudnud enam kui 20 Vene raketti ja drooni sihtmärkideni, kuna plahvatasid enne seda või kukkusid asustamata aladele, mille põhjuseks võib olla Ukraina elektroonilise sõjapidamise meetmed, teatas USA mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW) ööl vastu pühapäeva.

ISW märkis, et militaaranalüütikute väitel oli elektrooniline sõjapidamine seni edukas peamiselt Vene droonide, kuid mitte raketisüsteemide kahjutuks tegemisel. ISW kommentaari kohaselt on Venemaa õhurünnakud ja Ukraina kohanemine uute Venemaa ründesüsteemide vastu võitlemisel osa laiemast taktikalisest ja tehnoloogilisest võidujooksust.

Ukraina relvajõudude õhuväe esindaja Juri Ignat märkis, et Venemaa raketirünnak 13. jaanuaril sarnanes rünnakuga, mille Vene väed sooritasid 8. jaanuaril ja varasematel kordadel. Sõjauuringute instituut tõdes, et Ignati sõnad viitavad sellele, et Ukraina väed suudavad ära tunda Venemaa korduvate rünnakute mustreid ning teha uuendusi ja kohaneda vastavalt.

Ukraina sõjaväeallikate teatel lasid Vene väed ööl vastu laupäeva Ukraina pihta erinevatest suundadest 40 erinevat rünnakuvahendit: seitse õhutõrjeraketti S-300/S-400 Belgorodi oblastist; kolm drooni Shahed-131/131 Kurski oblastist; kuus Kh-47 “Kinžal” ballistilist (hüperhelikiirusega) raketti kuuelt MiG-31K lennukilt Tambovi oblasti kohal; kuni 12 Kh-101/555/55 tiibraketti 11 strateegiliselt pommitajalt Tu-95MS Kaspia mere kohal; kuus tiibraketti Kh-22 pommitajatelt Tu-22M3 Brjanski oblasti kohal; okupeeritud Hersoni oblasti kohal kahelt ründelennukilt Su-35 kaks radaritõrjeraketti Kh-31P; ja neli tiibraketti Kh-59 kahelt lennukilt Su-34 Brjanski oblasti kohal. Ukraina õhujõudude väejuhatus teatas, et Ukraina õhutõrje hävitas seitse tiibraketti Kh-101/555/55 ja ühe tiibraketti Kh-59, vahendas ISW.

Hinnang: Venemaa laupäevane õhurünnak maksis 239 miljonit dollarit

Venemaa laupäeval korraldatud õhurünnak 40 erineva raketi ja drooniga maksis majandusväljaande Forbes varasemalt avaldatud Vene relvade hindade kohaselt kokku umbes 239 miljonit dollarit.

– seitse õhutõrjeraketti S-300/S-400, igaüks 2 miljonit dollarit;

– kolm drooni Shahed, igaüks 20 000 dollarit

– kuus ballistilist raketti Kh-47M2 “Kinzhal” hinnaga 10 miljonit dollarit

– 12 tiibraketti KH-101, igaüks 13 miljonit dollarit

– kuus tiibraketti Kh-22 hinnaga 1 miljon dollarit;

– kaks juhitavat radaritõrjeraketti Kh-31P hinnaga kokku 500 000 dollarit;

– neli tiibraketti Kh-59, igaüks 500 000 dollarit.

Zalužnõi töötas mitu päeva rinde lähistel

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi töötas koos kindralstaabi ülema Sergei Šaptalaga mitu päeva vägede operatiiv-strateegiliste väegrupeeringute Tauria ja Odessa vastutusalas.

“Tegime viljakat tööd Donetski, Hersoni ja Zaporižžja oblastis ülesandeid täitvate grupeeringute ülemate ja brigaadiülematega. Leppisime kokku sammudes vägede kasutamise tõhustamiseks, lähtudes olemasolevatest ressurssidest ja operatiivolukorrast,” kirjutas Zalužnõi pühapäeval sotsiaalmeedias.

koos mereväe juhataja Aleksei Neižpapaga töötati üksikasjalikult ka olukorra kallal Mustal merel, lisas Zalužnõi.

Briti luure: sõda on hakanud mõjutama Venemaa meditsiinisüsteemi

Suure tõenäosusega on Venemaa sõjategevus Ukrainas hakanud mõjutama Vene tsiviilelanike võimalusi saada meditsiiniabi, teatas Ühendkuningriigi sõjaväeluure pühapäeval oma igapäevases lühiülevaates.

Selles viidatakse, et Vene meedia teatab kõikjalt riigis, et inimestel on keeruline pääseda haiglaravile. Samuti kajastatakse ravimite, sealhulgas laias sortimendis antibiootikumide nappust.

Tõenäoliselt on sõda seda olukorda märgatavalt mõjutanud, kuna haiglates ravitakse [Ukrainas] haavata saanud sõjaväelasi. Lisaks on valitsus olnud sunnitud vähendama panustamist tsiviilelanike arstiabisse seoses personalinappuse ja eelarve piiratusega, lisas Briti luure.

Rootsi suurendab suurtükimürskude tootmist Ukraina jaoks

Rootsi kaitseressursside amet (FMV) allkirjastas laskemoona tootja Nammoga kokkuleppe, mis on suunatud 155-millimeetrise kaliibriga suurtükimürskude tootmise suurendamisele ja nende tarnekindluse tugevdamisele, edastas laupäeval portaal Unian.

“Praegu me astume järgmise tähtsa sammu, et kiirendada investeerimist tööstuse tootmisvõimsusse. See lühendab tarneaegu, suurendab meie võimet toetada Ukrainat ning samal ajal tugevdab suurtükiväe laskemoona tarnete kindlust Rootsis ja Põhjamaades pikemas perspektiivis,” ütles FMV relvastuse suuna juht Jonas Lotzne.

Teatavasti rahastab planeeritud investeeringuid osaliselt Rootsi ise ja osaliselt Euroopa Liit. Kui EL eraldab selle aasta esimeses kvartalis vahendid, muutub kokkulepe lepinguks.

Prantsuse välisminister arutab Ukraina teemat Berliinis ja Varssavis

Prantsuse uus välisminister Stéphane Séjourné, kes külastas laupäeval Kiievit, teeb pühapäeval visiidi Berliini ja esmaspäeval Varssavisse, jätkates Ukrainaga seonduva arutamist, teatas telekanal BFMTV.

Telekanal märkis viitega välisministri lähiringkonda kuuluvale allikale, et Séjourné “kuulas ära Ukraina vajadused” ning kavatseb arutada neid oma kolleegidega enne 1. veebruarile kavandatud Euroopa Ülemkogu.

Telekanali France 24 teatel arutas Séjourné Kiievis president Volodõmõr Zelenskiga küsimusi, mis on seotud Euroopa Ülemkoguga ning “Prantsusmaa juhtrolli, et see tippkohtumist tähistaks taas Euroopa ühtset toetust Ukrainale”.

Prantsuse esidiplomaat kohtub pühapäeval oma Saksa kolleegi Annalena Baerbockiga ning naaseb siis Pariisi nõupidamisele. Seejärel suundub ta Varssavisse, et kohtuda oma Poola kolleegi Radosław Sikorskiga.

Rumeenia põllumehed lõpetasid Ukraina piiripunkti blokeerimise

Rumeenia põllumehed lõpetasid laupäeval Sireti-Porubne piiripunkti blokeerimise ning sõidukite liikumine selle kaudu mõlemas suunas normaliseerus, teatas laupäeva õhtul Ukraina riiklik piirivalveteenistus.

“Veokite liikumise blokeerimine Porubne-Sireti piiripunktis Rumeenia territooriumil on peatatud. Veokite ja sõiduautode, busside ja jalakäijate liikumine toimub vastavalt kehtestatud korrale,” öeldi teates.

Varem teatati, et Rumeenia põllumehed blokeerivad veokite liikumist Sireti suunas.

Varasemalt on Poola põllumehed piiripunkte Ukraina blokeerinud, kuna ei ole rahul Ukrainast toodavate märksa odavamate põllumajandussaaduste jõudmisega Poola turule.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 840 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 370 000 (võrdlus eelmise päevaga +840);

– tankid 6075 (+10);

– jalaväe lahingumasinad 11 302 (+33);

– suurtükisüsteemid 8747 (+19);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 957 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 648 (+2);

– lennukid 329 (+0);

– kopterid 324 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 6861 (+13);

– tiibraketid 1814 (+8);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 11 667 (+35);

– laevad / paadid 23 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1353 (+8).

In conclusion, the 690th day of the war in Ukraine brought about a new opportunity for Kyiv to defend against Russian missile attacks. The Integrated Strategic Works (ISW) discovered a method for intercepting and deflecting Russian missiles, providing hope for increased safety and security in the region. This development is a positive step forward in the ongoing conflict and a testament to the resilience and determination of the Ukrainian people. It is crucial for the international community to support and stand in solidarity with Ukraine as they continue to defend their sovereignty and work towards peace.