Sõja 689. päev: ISW hinnangul on Vene väed teinud Ukrainas väikseid edusamme | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Täna arutame olulist teemat – Venemaa vägede edusammud Ukrainas. ISW (Institute for the Study of War) hinnangul on Venemaa väed teinud Ukrainas väikseid edusamme ning sellel on suur mõju piirkonna stabiilsusele. See uudis on äärmiselt oluline meie regioonile ja rahvusvahelisele kogukonnale tervikuna. Veelgi enam, see teema puudutab ka meid siin Eestis, kuna see näitab Venemaa agressiivset suhtumist naaberriikidesse. Tuleb arutada, kuidas sellele vastu seista ja millised võiksid olla järgmised sammud rahu ja stabiilsuse tagamiseks.

Oluline 13. jaanuaril kell 22.18:

– Venemaa korraldas laupäeva hommikul massirünnaku kogu Ukrainas;

– ISW: Vene väed jõudsid Ukraina rinnetel vähesel määral edasi;

– Prantsusmaa välisminister saabus Kiievisse;

– Maavägede ülem: Ukraina vajab enam ründelennukeid;

– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 700 sõdurit

Prantsusmaa välisminister saabus Kiievisse

Prantsusmaa äsja ametisse nimetatud välisminister Stephane Sejourne saabus Kiievisse, teatas Prantsusmaa välisministeerium laupäeval.

11. jaanuaril välisministriks määratud Sejourne postitas X-is, et “Prantsusmaa abi on pikaajaline. Täpselt seda tulin ma oma esimesel Kiievi-visiidil ütlema.”

“Ukraina on peaaegu kaks aastat olnud eesliinil, et kaitsta oma suveräänsust ja tagada Euroopa julgeolek,” ütles Sejourne.

Sejourne kohtus vahetult pärast tema saabumist Ukraina välisministri Dmõtro Kulebaga.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et kohtus samuti Sejourne´ga ja arutas temaga droonide ja suurtükkide ühistootmist kahe riigi vahel. Samuti tuli jutuks õhutõrjesüsteemide tugevdamine.

Venemaa ründas laupäeval laialdaselt Ukrainat

Venemaa korraldas laupäeva hommikul massirünnaku kogu Ukrainas, kasutades kohalike võimude ja õhujõudude teatel mitmesuguseid relvi, sealhulgas ülihelikiirusega rakette.

Ukraina põhjaosas Tšernigovi oblastis kostis plahvatusi. Kuberner kinnitas, et piirkonnas töötas õhutõrje ja Venemaa rünnak põhjustas kahjustusi täpsustamata kohas. “Seni pole inimohvreid,” ütles kuberner.

Kesk-Ukrainas tulistati Poltava oblastis Krementšuki kohal alla rakett, mis kahjustas hoonet, kuid inimohvritest pole teatatud. Sealne kuberner ütles, et rakett ei plahvatanud.

Dnipropetrovski oblastis teatas kuberner, et kaks vaenlase raketti on nüüd vanaraud pärast seda, kui kaks tiibraketti alla tulistati Krõvõi Rihi rajooni kohal.

Plahvatusi oli kuulda ka Kirovohradi oblastis Kropivnõtski linnas. Kohalik kuberner teatas, et piirkonnas inimohvreid ei olnud.

Ukraina lääneosas Hmelnõtski oblastis teatasid kohalikud võimud, et piirkonna kohal tulistati alla rakett ning praeguse info kohaselt ei ole oluline infrastruktuur ega tsiviilelanikkond kannatada saanud.

Õhukaitsejõud töötasid ka Rivne oblastis ning kuberneri sõnul inimohvreid ega purustusi ei olnud.

Lvivis kestis õhurünnaku häire umbes kella 6.30 hommikul kuni kella 8.25 ja mitu korda olid raketid Lvivi oblastile ohtlikult lähedal, ütles kohalik kuberner.

ISW: Vene väed edenesid Ukraina suunal

ISW väidab, et 11. jaanuaril avaldatud geolokatsiooniga kaadrid näitavad Venemaa marginaalset edasitungi Donetski oblastis Bahmutist kirdes asuvas Vesele külas.

Venemaa on intensiivistanud ka rünnakuid Avdiivka linnas, kus geograafilise asukohaga kaadrid kinnitavad, et Vene väed saavutasid hiljuti linna loodeosas piiratud edu.

Donetski linnast edelas tungisid Vene väed edasi ka Novomõkhailivka lähedale – küla, mis pidevate lahingute tõttu täielikult hävis.

Nii Bahmut kui ka Avdiivka on olnud kõige intensiivsemate lahingute tallermaa alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse. Bahmut on olnud enam kui aasta Venemaa Ukraina-vastase sõja epitsenter, mis on talunud suuri suurtükitulede ja õhurünnakute hävinguid, samal ajal kui Avdiivkas on Venemaal väidetavalt olnud viimase kolme kuu kõrgeim ohvrite arv, kirjutas The Kyiv Independent.

ISW teatas ka, et Vene väed jõudsid vähesel määral edasi Zaporižžja oblasti lääneosas, vallutades Ukraina kaevikute positsioonid Verbove küla kõrval, Robotõnest idas.

Geolokatsiooniga kaadrid näitavad veel, et Vene väed saavutasid Krõnkis, mis asub Hersoni oblasti idakaldal, vähesel määral edu.

Vaatamata edusammudele tõrjusid Ukraina väed reedel edukalt mitu Venemaa rünnakut Donetski oblastis. Ukraina lõunaväejuhatuse pressiesindaja märkis ka Venemaa rünnakute tempo olulist vähenemist Hersoni oblasti idakaldal viimase ööpäeva jooksul.

Maavägede ülem: Ukraina vajab enam ründelennukeid

Ukraina vajab rohkem ründelennukeid, sealhulgas reaktiivlennukeid jalaväe toetamiseks ja lennukeid kaugmaarakettide tulistamiseks, ütles maavägede ülem Oleksandr Sõrskõi 12. jaanuaril Reutersile antud intervjuus.

Sõrskõi ütles, et USA-s toodetud hävitajad A-10, aga ka ründehelikopterid nagu Apache võivad lahinguväljal toimuvat märkimisväärselt mõjutada.

Teadaolevalt nõudis Ukraina USA-Ukraina kaitsetööstusbaaside konverentsi suletud uste ajal Washingtoni kaubandusministeeriumis detsembris 2023 Apache’sid ja muud täiustatud varustust.

On ebaselge, kas USA või teised lääneliitlased neid lennukeid Ukrainale tarnivad.

Ukraina on palunud oma lääneliitlasi varustada end F-16 ja teiste täiustatud lennukeid alates täismahulise sissetungi algusest. Holland ja Taani olid 2023. aasta suvel eeskujuks rahvusvahelise koalitsiooni moodustamisel, mis koolitaks Ukraina piloote juhtima F-16 reaktiivlennukeid.

Taani, Holland, Norra ja Belgia on nõustunud tarnima oma F-16 lennukid Ukraina õhujõudude tugevdamiseks, kuid nad pole veel saabunud.

Esimesed Ukraina piloodid pidid F-16 väljaõppe läbima 2023. aasta lõpuks ja saavad Ukrainas lennukitega lennata 2024. aasta kevadel või suvel.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 700 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 369 160 (võrdlus eelmise päevaga +700);

– tankid 6065 (+5);

– jalaväe lahingumasinad 11 269 (+15);

– suurtükisüsteemid 8728 (+18);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 957 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 646 (+4);

– lennukid 329 (+0);

– kopterid 324 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 6848 (+12);

– tiibraketid 1806 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 11 632 (+20);

– laevad / paadid 23 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1345 (+6).

Kokkuvõttes võib öelda, et olukord Ukrainas on endiselt keeruline ja pingeline. ISW hinnangul on Vene väed teinud väikseid edusamme, mis tõstab muret olukorra eskaleerumise suhtes. See paneb rahvusvahelise kogukonna jätkuvalt muretsema ja surve avaldama Venemaale. Eesti seisukohast on oluline jätkuvalt toetada Ukrainat ja jälgida olukorda tähelepanelikult. Samuti on oluline ühtne seisukoht ja tegevus rahvusvahelisel areenil, et takistada konflikti edasist eskaleerumist ja toetada rahu ja stabiilsust piirkonnas.