Sloveenia korraldab referendumi teise tuumareaktori ehitamise üle | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Meil on uudiseid Sloveeniast, kus korraldatakse referendumi teise tuumareaktori ehitamise üle. See on oluline samm Sloveenia energiapoliitika ja keskkonnaküsimuste arutelus. Kuigi see uudis võib tunduda kaugelt ja võõralt, on see oluline teema kogu maailmale, sealhulgas Eestile. Tuumaelektrijaamad mõjutavad meid kõiki ning nende ehitamine ja kasutamine vajavad põhjalikku arutelu ning kaalutletud otsuseid. Loodame, et see referendum toob kaasa olulisi muutusi ja avab dialoogi tuumaenergia tuleviku üle kogu maailmas.

Sloveenias korraldatakse tänavu referendum teise tuumareaktori ehitamise üle, ütles teisipäeval peaminister Robert Golob.

Sloveenia plaanib ehitada teise reaktori Krškosse riigi ainsa tuumajaama lähedale.

Krško tuumaelektrijaam rajati 1983. aastal ja peaks tootmise lõpetama aastal 2043.

“Oleme kõik nõustunud, et tee süsinikuvaba ühiskonna poole on sillutatud ühelt poolt taastuvenergia, teiselt poolt tuumaenergiaga,” ütles Golob pressikonverentsil pärast kohtumist parlamendierakondade juhtide, presidendi ja teiste tippametnikega.

“Niivõrd olulise projekti jaoks, arvestades selle väärtust ja riigi tulevikku, on vaja jõuda konsensuseni. Otsime ühiseid lahendusi,” lisas ta.

Referendum peaks korraldatama aasta teises pooles.

Konservatiivse opositsioonipartei SDS juht ja endine peaminister Janez Janša tervitas lepet, öeldes, et see kiirendab teed teise reaktori ehitamiseni.

Krško tuumajaama 700-megavatine reaktor ehitati koos naaberriigi Horvaatiaga kui mõlemad olid veel Jugoslaavia koosseisus.

Jaam katab umbes 20 protsenti Sloveenia ja 17 protsenti Horvaatia elektrivajadusest.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Sloveenia otsus korraldada referendum teise tuumareaktori ehitamise üle on oluline samm rahva kaasamisel ja otsustusprotsessis. See näitab, et riik võtab oma kodanike arvamust tõsiselt ning soovib tagada, et suured energiaprojektid on kooskõlas rahva tahtega. Samuti annab see võimaluse arutada ja kaaluda erinevaid seisukohti ning tagab, et lõplik otsus peegeldab kogu ühiskonna huve. See on hea näide demokraatlikust protsessist, mis võiks olla eeskujuks ka teistele riikidele.