Slovakkia president saatis justiitsreformi seaduse põhiseaduskohtusse | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Slovakkia president on saatnud justiitsreformi seaduse põhiseaduskohtusse, tekitades sellega suurt poleemikat üle kogu Euroopa. See samm on äärmiselt oluline, kuna see mõjutab mitte ainult Slovakkia õigussüsteemi, vaid ka kogu Euroopa Liitu. Justiitsreformi seadus ongi pälvinud suurt tähelepanu, kuna see võib mõjutada õigusemõistmist ja sellega kaasnevaid demokraatlikke põhimõtteid. See on teema, mis vajab arutamist ja tähelepanu ning võib avaldada mõju ka Eestile ja siinsetele inimestele.

Slovakkia president Zuzana Caputova teatas reedel, et ta palub põhiseaduskohtul üle vaadata parlamendi vastu võetud eelnõu, millega pannakse kinni korruptsioonivastane eriprokuratuur, lühendatakse mitme kuriteo aegumistähtaegu ja vähendatakse karistusi finantskuritegude ja korruptsiooni eest.

Slovakkia peaministri Robert Fico koalitsioon võttis vastava justiitsreformi eelnõu vastu eelmisel nädalal vaatamata opositsiooni meeleavaldustele.

Sellel nädalal selgus, et Euroopa Komisjon on korduvalt hoiatanud oktoobris ametisse astunud Slovakkia valitsust sellele saadetud kirjades, et reformi elluviimise korral võib riiki oodata trahv või koguni Euroopa Liidu fondide rahastuse külmutamine, kirjutab Euractiv.

Kirjade olemasolu paljastas opositsiooniline liberaalne erakond Progressiivne Slovakkia. Viimane kiri oli saadetud Euroopa Komisjoni voliniku Didier Reynoldsi poolt 8. veebruaril ehk seaduse vastuvõtmise päeval.

Reynolds hoiatas, et kavandatud reformi mõju EL-i õigusele “paistab olevat otsene ja negatiivne”. Samuti hoiatas ta, et see võib kahjustada pöördumatult ühenduse rahanduslikke huve.

“Kui vaja, siis komisjon on pühendunud nende huvide kaitsmisele,” kirjutas eurovolinik, lisades, et Euroopa Komisjon võib koguni otsustada rikkumismenetluse algatamise kasuks. Sarnaste menetluste raames on juba varem külmutatud Ungarile ja Poolale mõeldud Euroopa Liidu vahendid.

Arvestades õiguslike murede tõsidust, kutsus Reynolds peaministrit Ficot üles peatama reformi kiireloomulist menetlust seni, kuni komisjoni mured on vastuse saanud.

Varem saadetud kirjas olid loetletud Brüsseli konkreetsed vastuväited reformile. Näiteks hoiatas Komisjon, et kui EL-i rahanduslike huvide riivamine oleks karistatav ainult trahvi või ärikeeluga senise vanglakaristuse asemel, siis tegemist oleks EL-i huvide kaitse taseme vähenemisega, millega võib kaasneda karistuse tõhususe ja heidutusefekti kadumine. Slovakkia valitsuse eelnõu vähendab muuhulgas karistusi korruptsiooni ja EL-i vahendite väärkasutamise eest.

Samuti kirjutas komisjon, et Slovakkia eriprokuratuuri sulgemine mõjutaks negatiivselt ka Euroopa Prokuratuuri tööd.

Aegumistähtaegade lühendamine tooks kaasa aga umbes 20 protsendi kõikide menetluses olevate kohtuasjade lõpetamist aegumise tõttu, hoiatati kirjas.

Siiski ei usu Slovakkia valitsus, et justiitsreformide tulemusel jääb riik EL-i vahenditest ilma.

“Justiitsministeerium tegeleb kommunikatsiooniga ning midagi ei juhtu. EL-i rahastus tuleb Slovakkiasse edaspidigi,” ütles ühtekuuluvusfondi rahastuse eest vastutav Slovakkia minister Richard Raši.

Eesti ja Slovakkia vahelist suhet on alati iseloomustanud vastastikune austus ja koostöö. Slovakkia presidendi otsus saata justiitsreformi seadus põhiseaduskohtusse on oluline samm õigusriigi põhimõtete kaitsmisel. Eesti toetab Slovakkia jõupingutusi tagada õiguslik stabiilsus ja õiglus oma riigis ning usub, et selle protsessi tulemusena saavad nii Slovakkia kodanikud kui ka välismaised investorid kindlustunde õiglase kohtusüsteemi toimimise osas. See samm tugevdab kahe riigi vahelist usaldust ja koostööd ning järgimist õigusriigi põhimõtete austamisel.