Eestis tuntud skulptor ja raamatukoguhoidja Eneken Maripuu on loonud endale nime igapäevase väikese nõiakunsti valdkonnas. Tema käsitsi valmistatud skulptuurid ja ainulaadsed loomingud kõnelevad tema oskusest muuta igapäevased objektid maagilisteks kunstiteosteks. Maripuu on tuntud ka oma kirgliku suhte poolest raamatukogude ja kirjanduse vastu, mis kajastub tema loometöös. Tema kunst on imeline segu fantaasiast, loovusest ja müstikast, mis kõnetab igat vaatajat sügavalt.
Kultuurisaate “OP” uueks stuudiokunstnikuks on skulptor ja illustraator Eneken Maripuu, kes on ühtlasi ka Riisipere raamatukoguhoidja.
Raamatukogu rolli väikeses kogukonnas näeb Maripuu laiemana kui lihtsalt raamatute laenutamise kohana. “Ideaalis võiks raamatukogu olla ikkagi kogukonnakeskus. Nii et ma püüan siin korraldada väikseid kontserte ja töötube ja erinevaid üritusi, et oleks põnevam,” ütles Maripuu ning lisas, et ka raamatuid kokku tellides püüab ta arvestada kohalike inimeste soovidega.
Oma loominguks leiab Maripuu inspiratsiooni tavalisest argipäevast ja inimestest. Nii on tema töö “Konservipea” valminud tuginedes tõsielulistele faktidele. “Ma olin kuulnud, et naised olla kandnud nõuka ajal juuste sees konservipurke, et anda juustele seda mahtu, mis kuuekümnendatel väga moes oli. Kuna mul olid tol hetkel väga pikad juuksed, siis oli võimalik seda järele proovida. Sellel tööl on mul siis juustes kondendspiima purk,” meenutas naine, kelle üks töödest kannab pealkirja “Monument kaisukarule” ning sellel on eksponeeritud eakas kaisukaru, mis kuulus kunstniku abikaasale Gaute Kivistikule.
Kivistik on skulptori mehena teinud mitmeid vajalikke taustatöid. “Skulptori mees on väga tore olla – saad vedada kive ja betooni ja tassida suuri kuubikuid. Või siis mõnikord, kui on kergemad asjad, siis saad raamimistöökojas käia ja näitust üles panna. See võimaldab mul imbuda kunstiringkondadesse ja seista näiteks Mark Soosaare kõrval hästi tõsise näoga, et ka mina nagu kuulun sellesse maailma korraks,” tõdes Gaute Kivistik ning lisas, et loominguliste inimestena toimub neil Maripuuga vastastikune inspireerimine. “Loomulikult on Eneken minu muusa – sealt ma leian alati ainest ja mida aeg edasi, seda rohkem.”
Maripuu jagab oma illustratsioone meelsasti sotsiaalmeedias ning koroona ajal sai nii alguse lustakas seeria rottidest. “Tegin esimese pildi, kus oli ainult roti saba ja lubasin, et nii palju kui see pilt laike saab, nii palju uusi pilte ma joonistan ja see sai päris palju laike ja siis ma pidin hakkama seda lubadust täitma. Mu rotid on üsna erinevad, mõned on üsna realistlikud, mõned on karikatuursemad,” meenutas ta ning lubas, et pakub ka edaspidi elust endast tõukunud teoseid.
“Rääkisin just Mare Mikoffiga ja temalt jäi kõlama selline lause, et ega nõukogude ajal naistele neid poliitilisi monumente teha ei antud. Ja ega ma tunnen ise ka südamest, et ma ei janune nende järgi ja mul ei ole üldse kahju, et ma ei ole ühtegi teha saanud. Ma ikkagi tegelen selle argipäevaga, selle väikese igapäevase nõiakunstiga, mille sees me elame ja kust mujalt see inspiratsioon ikka tuleb.”
Kokkuvõttes võib öelda, et skulptor ja raamatukoguhoidja Eneken Maripuu on andekas kunstnik, kes tegeleb igapäevaselt väikese nõiakunstiga. Tema looming on täis värve ja emotsioone ning pakub vaatajatele sügavaid elamusi. Maripuu kirg kunsti vastu on ilmne ning tema töödes peegeldub tema pühendumus ja talent. Ta on võimeline lummama oma publikut ja viima nad teekonnale kujutlusvõime maailma. Eneken Maripuu on kindlasti üks Eesti kunstimaastiku oluline tegija, kelle looming väärib kindlasti tunnustust ja tähelepanu.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus