Siseministeerium kaalub jätkamist vanas majas, rendipinnal kui ka uut maja | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Siseministeerium on hetkel kaalumas olulist otsust – kas jätkata oma tegutsemist vanas majas rendipinnal või leida uus maja. See otsus mõjutab mitte ainult ministreeriumi töötajaid, vaid ka kogu riigi siseturvalisust. Uus maja võiks tuua kaasa kaasaegsemaid ja efektiivsemaid tingimusi, samas kui vanas majas on kindlasti oma võlud ja ajalooline väärtus. See on oluline teema, mis panustab Eesti tulevikku ning väärib põhjalikku arutelu ja kaalumist.

Kuigi poolteist aastat tagasi plaanis riik kolida siseministeeriumi ministeeriumide ühendhoonesse, siis turvakaalutlustel sellest loobuti. Nüüd kaalub ministeerium nii uue maja ehitamist, vana renoveerimist kui ka rendipinnale kolimist ning otsust on oodata märtsikuuks.

Siseministeeriumi varade asekantsler Krista Aas ütles ERR-ile, et ministeeriumi praegune maja asukoht ei vasta enam vajadustele väga mitmes mõttes.

“See probleem on meil olnud juba päris mitu aastat. Esiteks, see maja on liiga suur ja teda on küllaltki kallis ülal pidada. Seal on ruumi rohkem peaaegu kolmandiku võrra kui me vajaksime. Pikas plaanis ei ole see mõistlik.
Kuna ta asub vanalinnas, siis füüsilise turvalisuse tagamisega on seal ka omajagu väljakutseid. Ümberringi on ju seal väga palju erinevaid muid hooneid
ja meie maja ei ole piiratud ka aiaga,” rääkis Aas.

Ta lisas, et maja ise on küllaltki vana ja varsti vajaks suhteliselt suurt renoveerimist. “See oleks suur investeering. Probleem on veel see, et seal majas ei pääse meil liikuma puuetega inimesed. Seal ei ole lifte ega ka ratastooli jaoks kaldteid. Ja rääkimata meie enda töötajate kaasaegsest töökeskkonnast. Ruumilahendused on väga kitsad, väga killustatud, inimestel selliseid koostöökohti on väga vähe,” sõnas Aas.

Samuti tõi Aas välja, et vanalinnas on autoga liikumine piiratud või isegi võimatu. Lisaks parkimise küsimus.

“Selle asukoha ja majaga on selline kompleksprobleem. Ja see on põhjus, miks me oleme päris mitu aastat juba otsinud lahendust, et kuhu siis võiks ministeerium kolida. Või siis midagi ümber korraldada olemasolevas asukohas,” ütles asekantsler.

Ühendministeeriumis ei olnud õigeid tingimusi

Aas rääkis, et ministeeriumide ühendhoonesse kolimise puhul osutusid seal ruumilahendused selliseks, mis ei võimaldanud siseministeeriumi nõuetele vastavat ümberkorraldust ja selle tõttu valitsus otsustas, et sinna ikkagi ei minda.

“Meie kõige suurem murekoht seal oli turvaala küsimus. Ehk siis selline ala, kus oleks võimalik töödelda tundlikku informatsiooni, mida siseministeerium tulenevalt oma töö eripärast küllaltki palju peab tegema. Ja ühendministeeriumi ehitus ja konstruktsioonid olid sellised, mille puhul ei olnud võimalik leida lahendust, et sellise ehituse puhul oleks see turvaala võimalik sinna juurde ehitada. Meie oleksime toonud juurde lihtsalt mahuliselt suurema vajaduse, kui seal täna olemas on seal olevate ministeeriumite jaoks,” lausus Aas.

“Sellest tulenevalt hakkasime vaatama, kas on võimalik leida sobiv rendipind. Teine võimalus on olemasolevas majas ümber korraldada, võib-olla kolida seal väiksemale pinnale kokku. Ja on ka kolmas võimalus. Kuna siseministeeriumil on Kalarannas maa juba ammusest ajast, siis ühe variandina on kaalutud ka lihtsalt sinna ehitada uus hoone,” sõnas Aas.

Tänase seisuga on Aasa sõnul kõik kolm varianti võrdselt kaalumisel ning meeskond töötab, et variandid läbi analüüsida nii rahalises, teostatavuse kui ka jätkusuutlikkusse mõttes. “Meie plaan on, et selle aasta esimese kvartali lõpuks võiks meil analüüs valmis olla. Aga täna ma tõesti ei oska öelda, igal variandil on oma plussid ja miinused,” sõnas ta.

Kuidas mõjutab kolimist õpetajatele lubatud 500 000 eurot?

Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits ütles kolmapäeval ERR-ile, et siseministri otsusega panustab siseministeerium õpetajate palgaküsimuse lahendamisse ühekordselt 900 000 eurot, millest 500 000 siseministeeriumi eelarves olevast võimalikuks kolimiseks broneeritud rahast.

Aasa sõnul omab see kolimisele kaudset mõju. “Kindlasti ta mõjutab. Kuigi mitte kohe ja vahetult. Me peame siis sellega arvestama, et võib-olla on kolimiseks vajalikku mugavat lahendust selle võrra keerulisem leida. Võib-olla peame seal siis midagi teisiti läbi mõtlema, kui me praegu oleksime seda teinud,” kommenteeris Aas.

“Näiteks kui me oleksime pidanud olemasolevas majas ümberkorraldusi tegema, siis ilmselt selleks ajaks, kui seda maja seal ümber ehitatakse, renoveeritakse, on vaja leida kuskile asenduspind. Ja asenduspind on vaja kindlasti rentida, see maksab midagi ja kogu kolimine, kogu logistika maksab midagi. Vot sellistes tegevusteks oli see raha ennekõike mõeldud,” ütles Aas.

“Aga lähiaastal ta meile negatiivset mõju ei oma,” lisas ta.

Ülejäänud õpetajatele mineva 400 000 euro arvelt tuleb kokkuhoid ministeeriumi majandamiskuludelt. “Meie maja sellised hädaremondid ja renoveerimised, mis pisikestes mahtudes olid ette nähtud, võib-olla tuleb need edasi lükata. Need arutelus seisavad lähinädalatel ees.”

Kuigi siseministeeriumi hoonet haldab Riigi Kinnisvara AS (RKAS), pakkus Aas, et kui ministeerium peaks vanast majast lahkuma, pannakse see lihtsalt müüki.

“Tõenäoliselt sinna sellist avaliku sektori asutust, riigiasutust asemele leida on küllaltki keeruline,” sõnas ta.

Kokkuvõttes kaalub Siseministeerium mitmeid võimalusi oma uue maja leidmiseks, sealhulgas vanas majas jätkamise ja rendipinna kasutamise. Uue maja leidmine võib olla oluline samm ministeeriumi töö tõhususe ja efektiivsuse parandamiseks. Samas tuleb kaaluda ka vanas majas jätkamise võimalusi ning rendipinna kasutamise eeliseid. Otsuse langetamine nõuab põhjalikku kaalutlemist ning tulevikus võib see mõjutada oluliselt ministeeriumi tegevust ja sellega seotud kulusid. Lõplik valik saab põhineda hoolikal analüüsil ja kõigi võimaluste kaalumisel.