Silvester Soop: majandus ja julgeolek on ühe mündi kaks poolt | Arvamus

Silvester Soop on tuntud Eesti politoloog ja majandusanalüütik, kelle arvamusartiklid ja analüüsid on mõjutanud paljusid otsusetegijaid nii majandus- kui ka julgeolekupoliitika valdkonnas. Tema lähenemine näitab selgelt, et majandus ja julgeolek on omavahel lahutamatult seotud ning moodustavad ühe mündi kaks erinevat poolt. Soop on pühendunud Eesti sõltumatuse ja turvalisuse tagamisele ning tema kriitiline mõtteviis aitab avada uusi perspektiive keerulistele probleemidele. Silvester Soopi arvamused on olulised neile, kes soovivad mõista Eesti ja maailma poliitilist ja majanduslikku olukorda paremini.

Ilma eduka majanduseta pole vahendeid julgeoleku tagamiseks ning ilma julgeolekuta pole keskkonda, kus majandus saaks toimida ja õitseda, kirjutab Silvester Soop.

Mugavusühiskondades on tekkinud kahjuks võltsarusaam, et majandus ja julgeolek on kaks täiesti eraldiseisvat valdkonda. See arusaam on ohtlik. Eesti kestlikkuse võti seisnebki just tasakaalus majanduse edendamise ja julgeoleku tagamise vahel. Me ju näeme, kuidas agressorid kasutavad relvana kõike, mis võimalik, muu hulgas majanduslikke meetmeidki.

Majanduses on üldjuhul eesmärk jõukuse ja tõhususe suurendamine, mistõttu teinekord jäävad kasumipimestuses tahaplaanile riskid ja muud väärtused, nagu võis näha mõne Eestiga seotud panga rahapesukaasusest või ka laiemalt Euroopa himust odava Vene gaasi ja nafta järele.

Eesti ja meie liitlaste julgeolekueesmärk on meie väärtustel põhineva elukorralduse kaitsmine. See on tegelikult pideva rünnaku all. Ja seda mitte sõjalises mõõtmes, millest palju räägitakse, vaid läbi varjatud hübriidsete mõjutuste.

Sõltuvus autoritaarsetest riikidest

2023. aastal uuendasime Eesti ühiskonnas kokkulepet julgeolekupoliitika aluste osas, kus ühe tegevussuunana Eesti julgeoleku tagamisel seadsime fookusesse majandusjulgeoleku.

Majandusjulgeoleku üheks põhiväljakutseks on sõltuvuste välistamine autoritaarsetest riikidest ning nende kontrolli all olevatest ebausaldusväärsetest ettevõtetest, toodetest, tehnoloogiatest. Seda kirjeldas hästi ka välisluureameti raporti Hiina osa.

Probleem seisneb selles, et mõne imperialistliku ja maailma domineerimisambitsiooniga riigi strateegiline plaan oma eesmärkide saavutamiseks ja meile pealesurumiseks on domineerida turge, tarneahelaid ning läbi selle tekitada sõltuvusi, mida on hiljem võimalik vastavalt olukorrale ära kasutada.

 Iga plaani esimese punkt on aru saada olukorrast ja keskkonnast enda ümber. Infoühiskonnas on see ühest küljest lihtsam kui kunagi varem, samas järeldusteni jõudmine on raskem, kui kunagi varem. Ühe suure riigi juht on öelnud, et infoühiskonna nafta on data ehk andmed.

Meie kodud, kontorid ja elud on ümbritsetud anduritest, sensoritest, kaameratest, mikrofonidest jne. Interneti- ja IT-lahendused võimaldavad kokku kogutud info kiiresti liikuma panna ja omavahel seostada. Kui lääne ühiskonnas vaatame seda eduloona, mis võimaldab meil mugavamalt ja efektiivsemalt toimida, siis meie ohustajale annab see võimaluse koguda infot meie ühiskonna, inimeste ja teenuste toimimise kohta. Selle oluline eeldus on see, et teisel poolel on kontroll eri lahenduste ja side üle ning võimekus kõike seda talletada ja analüüsida. Mõlemat osa on süsteemselt ja järjepidevalt arendatud.

“Näeme ohtu, et enamus tooteid, teenuseid ja lahendusi tuleb aina enam riigist, mis ei jaga meiega samu baasväärtusi.”

Üks eelmise aasta analüüs näitas, et Hiina on 44 maailma muutva tehnoloogia arendamisel 39 puhul juhtrollis. Olgu seni, kuidas on, aga rohepöörde ja järgmiste tiigrihüpete raames kujundame ümber paljuski oma tehnoloogilised lahendused ja just selles näeme ohtu, et enamus tooteid, teenuseid ja lahendusi tuleb aina enam riigist, mis ei jaga meiega samu baasväärtusi. Meil domineerivas vabaturuloogikas edestavad nad usaldusväärsemaid pakkujaid odavama hinna ja parema funktsionaalsusega.

Kui me ei võta ette samme nende sõltuvuste kontrollimiseks, ennetamiseks ja välistamiseks, siis suure tõenäosusega need süvenevad, sillutades teed järgmistele ohtudele.

Kui oleme eelkirjeldatud sõltuvuses, siis see annab teisele poolele võimaluse meiega manipuleerida ja ähvardada soovimatute tagajärgedega. Oleme näinud neid võtteid lihtsamal kujul näiteks Leedus ja Rootsis, kus poliitiliste otsuste mõjutamiseks on rakendatud piiranguid kaubandusele ja seatud muid takistusi.

Varem uskumatu on nüüd reaalsus

Kui vastaspoolel peaks tekkima võimekus mõjutada suuremas mahus Eesti riigi ja ühiskonna toimimist, mitte ainult mõnd kitsamat majandussektorit nagu varasemalt, siis meil pole ühtki põhjust loota, et ühel hetkel seda meie vastu ei kasutata. Me ei soovi, et meil endal puudu kontroll toimuva üle.

Lisaks annab see reaalse võimaluse meie ühiskonna ja riigi toimimise kahjustamiseks. Piltlikult öeldes lülitada välja meile olulised teenused. Näiteks sidevõrgud, kui need sõltuks ühest kindla tootja seadmetest nagu oli palju kära saanud nn “Huawei kaasuse” puhul või energeetika, kui meie päikeseparkide olulised osad tulevad ja on kaughallatavad ja juhitavad ühest kohast. Kaks aastat Venemaa agressioonisõda kõrvalt vaadates ja nähes, kuidas riigid maailmas jagunevad ühe või teise poole toetajateks, ei tundu sellised stsenaariumid enam nii ulmelised.

Riigina ei saa me lähtuda ainult majanduslikust kasumlikkusest, tõhususest või mõnest meie ühiskonda oluliselt edasi aitavat initsiatiivi nagu rohepööre või tiigrihüpe juhtivideest, vaid peame leidma tasakaalus lahendused, kus maandatud oleks ka ohud meie julgeolekule. Kui majanduses ja ärimaailmas on pankrot üks loomulikke arenemise ja kohandumise osasid, siis riigina me ei saa seda lubada, sest see tähendaks meie olemise lõppemist sellisena, nagu me seda kalliks peame.

Silvester Soop’i arvamus majanduse ja julgeoleku seosest kui ühe mündi kahest erinevast poolest on oluline ja tähelepanuväärne. Tema argumentatsioon näitab, kuidas majanduslikud otsused ja poliitilised otsused on omavahel tihedalt seotud ning võivad mõjutada riigi julgeolekut. Soop’i artikkel pakub sügavamat arusaama sellest, kuidas majanduslikud ja poliitilised valikud mõjutavad riigi üldist stabiilsust ja turvalisust. On selge, et majandus ja julgeolek on omavahel lahutamatult seotud ning nende parem mõistmine võib kaasa aidata terviklikuma ja tugevama riigi arengule.