Siim Rohtla filmiajakirjandusest: arvamuste paljusust võiks Eestis hulka rohkem olla | Film

Tere tulemast Eesti filmiajakirjanduse maailma! Siim Rohtla, tuntud filmikriitik ja ajakirjanik, on väljendanud muret arvamuste paljususe puudumise üle Eesti filmikultuuris. Tema sõnul peaks filmiajakirjanduses olema rohkem erinevaid arvamusi ja vaatenurki, mis tooks kaasa elavama ja mitmekesisema arutelu filmide üle. Rohtla on võtnud enda missiooniks edendada avatud ja pluralistlikku filmiajakirjandust, mis kajastaks kõigi filmisõprade erinevaid huvisid ja maitseid. Kui oled huvitatud Eesti filmikriitika maailmast, siis on Siim Rohtla kindlasti inimene, kelle sõnu tasub jälgida!

Kolmapäeval alustasid Richard-Erik Järvi ja Siim Rohtla Jupiteris uut filmi-podcast’i “Filmaania”. ERR-ile antud intervjuus kinnitas Rohtla, et päris kriitikuteks nad end tegelikult ei pea, küll aga on tema sõnul aktiivsed ja kogenud filmivaatlejad

Alustate koos Richard-Erik Järviga podcast’i “Filmaania”. Räägi lähemalt, mida see podcast endast kujutab.

Meil on plaan rääkida sellest, mis endale huvi pakub ja millest räägiksime tõenäoliselt ka siis, kui mikrofoni nina all ei oleks. Proovime iganädalaselt üle vaadata uued ja tähelepanuväärsemad filmid kinos ja voogedastuses. Päris kriitikuteks me end tegelikult ei pea, aga oleme aktiivsed ja kogenud filmivaatlejad, kes oma maitsest lähtuvalt arvamust avaldavad ja soovitusi annavad. Maitsed on meil muide suisa erinevad, nii et arvamused filmidest kipuvad meil kohati päris teravalt risti minema. Oleme seega valmis nii kergeks vaidluseks kui ka kirglikumaks filmikismaks. 

Rubriigis “Fookus” keskendume igas osas ka mõnele kino- ja filmimaastiku spetsiifilisele teemale, millega ise paremini kursis oleme. Esimeses episoodis räägin näiteks mina veidi pikemalt sellest, kes on filmilevitajad ja mida nad õigupoolest teevad. 

Iga episoodiga üritame ka ennast harida – rubriigis “Filmiklassika kodutöö” anname üksteisele iga nädal ülesande ära vaadata mõni oluline filmiklassika pärl, mida me seni näinud ei ole. (Endalegi üllatuseks neid pagana lünki ikka jagub.) Ja pärast siis arutame, kuidas klassika värske pilguga tundus. 

Hoiame ka huvipakkuvamatel filmiuudistel silma peal ning jagame seda, mis väärib tähelepanu.

Iga nädal vaatame üle ka Jupiteri programmi, kust Richard (kes on juhtumisi ka Jupiteri peatoimetaja) n-ö toimetuse soovitusi jagab.

Kuidas see pakkumine sinuni jõudis? Ja kas olid kohe nõus?

Oleme Richardiga teretuttavad juba aastaid, aga viimase PÖFF-i ajal sattusime mitmel seansil pärast filmi pikemalt lobisema ning mulle tundus, et saime kuidagi väga kärmelt ja loomulikult samale lainepikkusele. Ju talle tundus ka nii, sest mõned nädalad peale festivali kutsus Richard mind ootamatult lõunale ning tegi ettepaneku koos podcast’i tegema hakata. Võtsin umbes kolm sekundit mõtlemisaega… ja siin me nüüd oleme!

Millistel teemadel kavatsete peatuda? Kas fookus on kodumaisel filmil, Hollywoodil, arthouse’il?

Ausalt, neil kõigil kolmel, sest tunneme ise kõige vastu huvi. Erinevate festivalide ja auhindade kajastamisel räägime kindlasti arthouse’ist ja maailmakinost. Hollywood on n-ö “vältimatu” ja mis seal salata – oleme mõlemad eeskätt USA filmide fännid olnud nii kaua kui end mäletame. Räägime muidugi ka kodumaistest filmidest ja filmitegijatest.

Millises seisus on sinu arvates praegu Eesti filmiajakirjandus?

Loen ja pean lugu, mida arvavad Tristan Priimägi, Ralf Sauter, Kaspar Viilup ja Andrei Liimets. Kuulan “Filmikägu” podcast’i. Kuulan Richardit. Aga tunnen, et arvajaid ja just erinevate arvamuste paljusust võiks Eestis hulka rohkem olla. Äkki suudame “Filmaaniaga” ses vallas nüüd oma pisikese panuse anda.

Kellele see saade mõeldud on? Kas suurtele filmifännidele või pigem põgusamale filmihuvilistele?

Tahaksime loota, et kui “Filmaania” on sinu jaoks ainus infoallikas filmide ja kino kohta, siis oled sa hästi informeeritud. Aga kui oled fanaatiline filmifriik, siis äkki leiad me podcast’ist teemasid, kus kaasa mõelda või siis vastu vaielda. Filmi-podcast‘e on mitmeid Eestiski, aga usun, et eristume teistest just saatejuhtide tausta, maitse ja… pimestavalt säravate isiksuste poolest.

Mis teemad sind ennast praegu filmimaailmas enim huvitavad? Mõni tendents äkki?

On ääretult huvitav aeg. Tundub, et publik hakkab väsima superkangelastest. Mitmed hiigeleelarvelised suur- või järjefilmid on kinokassades ootamatult ja lootusetult läbi kukkunud. Covid tegi oma töö. Voogedastus möllab jätkuvalt. Uus maailmakord on tekitanud olukorra, kus Hiina kinoturg isoleerub ja meie kuri idanaaber on valemist päris välja lülitatud.

Elame pöördelistel aegadel. Keegi ei tea, kuhu filmi- ja kinomaailm näiteks 10 aasta pärast jõudnud on. Ma ennustan ja loodan siiralt, et esile (ja edule) pääseb peagi taas kreatiivsus, originaalsus ja omanäoline autorikino. Eeskätt sel nädalal kamaluga Oscari nominatsioone teeninud  “Barbie”, “Oppenheimer”, “Vaesekesed” ja “Mahajäänud” sisendavad ses osas optimismi.

Mida sa ootad 2024. filmiaastast? 

Ma pole juba aastaid ühelegi uuele filmile oma kümnepallisel skaalal täispunkte andnud. Tahaksin kangesti kinosaalist väljudes jälle tunda seda tunnet, mis oli peale “Pulp Fictionit”, “Heati”, “Sevenit” või “The Matrixit”. Tahaksin näha midagi täiesti enneolematut ja geniaalset. Arvestades minu optimismi eelmises vastuses – lootust on!

Lõpetuseks: kes võidab parima filmi Oscari?

Mulle tundub, et “Oppenheimeril” on hetkeseisuga kõige suuremad šansid võita. Nolanile võiks see elutöö-vahe-preemia tulla küll, ausalt. Aga mu isiklik aasta lemmik on “The Holdovers”, nii et hoian salaja Alexander Payne’ile ja Paul Giamattile pöialt.

Kokkuvõttes võib öelda, et Siim Rohtla kriitika filmiajakirjanduse kohta on õigustatud ning Eestis võiks arvamuste paljusus olla tõepoolest hulga suurem. Kriitikute ja ajakirjanike erinevad vaatenurgad aitaksid luua mitmekesisemaid ja avatumaid arutelusid filmimaailmas. Samuti peaksime toetama noori ja kogenematuid filmikriitikuid, et anda neile võimalus tuua sisse uusi perspektiive ja ideid. Ainult nii saame tagada filmikriitika arengu ning huvitava ja mitmekesise filmiajakirjanduse Eestis.