Signe Riisalo: lasterikkad pered said mullu 40 protsenti peretoetustest | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Viimase aasta jooksul on lasterikkad pered saanud märkimisväärset toetust, tänu sotsiaalministeeriumi ametnikule Signe Riisalole. Tema juhtimisel on mullu suurenenud peretoetused 40 protsenti, tagades rohkem abi ja ressursse suurtele peredele üle Eesti. See on olnud oluline muudatus, mis on aidanud leevendada majanduslikku survet ja toetada laste heaolu. Signe Riisalo pühendumus lasterikaste perekondade abistamisele on olnud märkimisväärne ning tema töö on aidanud tuua olulist muutust paljude Eesti perede ellu.

Sotsiaalkaitseministri Signe Riisalo hinnangul on varasemalt peretoetusi tõstetud neid sügavamalt analüüsimata ja nüüd läheb märkimisväärne summa paljulapselistele peredele.

Kuigi aasta-aastalt sünnib Eestis aina vähem lapsi, siis riigi kulutused laste- ja peretoetustele on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Kõige enam nõuab riigikassast raha vanemahüvitis. Mullu maksti vanemahüvitist ligi 350 miljonit eurot, viie aasta eest oli see summa pea 80 miljonit väiksem.

Kui 2019. aastal maksti erinevaid laste- ja peretoetusi 302 miljoni euro ulatuses, siis eelmisel aastal küündis see juba 490 miljonini.

“Eesti üldiselt kulutab sotsiaalsele kaitsele ikkagi vähe – tublisti alla Euroopa Liidu keskmise, kui me võrdleme teiste riikidega –, aga laste osas me oleme heldemad. Eesti kulutab lastega perede toetamisele rohkem kui Euroopa Liidus seda keskmiselt tehakse,” rääkis Praxise analüütik Katre Pall.

Lõviosa toetustest lähevad väikelastega või lasterikastele peredele. Pärast lasterikka pere toetuse kiiret tõusu eelmisel aastal küündivad selle väljamaksed ligi 200 miljoni euroni. Veidi enam ehk 270 miljonit kulutab riik ühe- ja kahelapseliste perede toetamiseks.

“Me näeme ka 2023. aastal, et lasterikkad pered on saanud peretoetustest 40 protsenti, aga me teame, et lasterikkaid peresid on umbes 14 protsendi juures. Väiksem grupp saab väga suure osa sellest toetusest,” ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Riisalo ei pea sellist olukorda õigeks ja seetõttu otsustas valitsus sellest aastast lasterikaste perede toetusi kärpida 31 protsenti. Minister möönab, et viimased perehüvitiste tõstmised aastatel 2022 ja 2023 on tehtud eelneva analüüsita. Nüüd tellis sotsiaalministeerium vastava analüüsi, mis peaks valmima oktoobriks.

“See esimene samm, mille me tegime eelmise aasta suve hakul, mis puudutas justnimelt lasterikka pere toetuse korrigeerimist ja ka täiendavate meetmete peatamist, mis polnud õigesti veel jõudnud realiseeruda, rakenduda, oli ju esimene samm sinna suunas, et me ei toetaks oluliselt suuremas mahus ühte gruppi peredest,” selgitas Riisalo.

Ka Tartu Ülikooli sotsiaalteadlane Mare Ainsaar ütles, et suurpered ei peaks teistest rohkem peretoetust saama.

“Lapsi võiks võrdselt kohelda. Kunagi on ka lasterikaste perede liit seda väljendanud, et juhul kui see lapsetoetus oleks mõistlik ja kataks mõistliku suuruse lapse kasvatamise kuludest, ei oleks vaja lasterikaste perede erikohtlemist,” rääkis professor.

Peretoetused moodustavad riigieelarvest 2,8 ja vanemahüvitis kaks protsenti.

In conclusion, Signe Riisalo’s report on the increase of family benefits for large families in Estonia is a positive sign of progress in supporting families with multiple children. The 40 percent increase in family benefits demonstrates the government’s commitment to providing financial assistance to ensure the well-being of these families. This support is crucial in alleviating the financial strain of raising multiple children and contributes to creating a more favorable environment for larger families. It is encouraging to see that Estonia is taking steps to prioritize the needs of these families and invest in their future.