Serbia president Vucic kaalub ajateenistuse taastamist | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Viimastel päevadel on Serbia president Aleksandar Vucic kaalunud ajateenistuse taastamist riigis, põhjustades rahvusvahelist tähelepanu. See otsus toob kaasa palju arutelusid nii kodumaal kui ka välismaal ning on tekitanud vastakaid arvamusi. Ajateenistuse taaskehtestamine võib märkimisväärselt mõjutada Serbia julgeolekupoliitikat ja siseriiklikku stabiilsust. Sellest tulenevalt on see teema pakkunud huvi mitmetele välismaa vaatlejatele ning äratanud uudishimu ka siin Eestis. Oleme põnevil selle teema üle arutama ning ootame huviga teie panust arutelusse.

Serbia president Aleksandar Vucic ütles teisipäeval, et ta palus riigi peastaapi ja kaitseministrit esitada talle ajateenistuse taastamise ametliku ettepaneku maikuuks.

Vucici sõnul on kaitseministri argumendid ajateenistuse taastamiseks veenvad, vahendab Financial Times.

“Me ei ähvarda kedagi. Kui teil pole tänapäeval [tugevat] armeed, teil pole riiki,” ütles president.

Siiski võib Serbia otsus valmistada muret naaberriikidele. Viimastel kuudel on kasvanud pinged Kosovo ja Serbia vahel.

Serbia on üks suuremaid relvatootjaid Ida-Euroopas ning Belgrad on ostnud viimasel ajal sõjalisi tehnoloogiaid Hiinast. Samuti on Serbia sõjavägi suurim Lääne-Balkani riikide seast.

Ometi väheneb praegusel hetkel kutselistel alustel moodustatud sõjaväe koosseis iga aastaga tuhandete tegevteenistujate võrra. Ajateenistuse taastamine võib aidata Vucicil suurendada sõjaväe koosseisu. Serbia võimud ei kutsunud noori ajateenistusse alates 2011. aastast.

Paljud Euroopa riigid otsustasid parandada oma kaitsevõimekust pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris. Paljud riigid, kaasa arvatud Saksamaa, kaaluvad ajateenistuse taastamist. Läti langetas vastava otsuse eelmisel aastal.

Kuigi Serbia on olnud Euroopa Liidu kandidaatriik alates 2012. aastast, pole selle välispoliitika lääneriikide omaga kooskõlas olnud. Vucici juhtimisel arendab Serbia valitsus suhteid Venemaa ja Hiinaga ning riik on keeldunud kehtestamast sanktsioone Venemaa vastu.

Ka Serbia sees ei ole idee kõigi seas populaarne. Osade analüütikute ja opositsioonipoliitikute sõnul ei suuda riik ajateenistuse taastamisega seotud kulusid kinni maksta ning kuna enamik selle naabreid on juba NATO liikmed, jääb Serbia sõjaväe võimekus tunduvalt naaberriikidele alla ka ajateenistuse taastamise puhul.

In conclusion, the consideration of reinstating compulsory military service in Serbia by President Vucic has raised significant concerns and discussions both domestically and internationally. This decision, if implemented, could have far-reaching implications for the country’s security and its relations with neighboring countries. It will be crucial for the Serbian government to carefully weigh the potential benefits and drawbacks of such a move and to ensure that it aligns with the country’s overall defense strategy. Additionally, the impact on the lives of young citizens and their families should also be taken into consideration. Overall, the decision will require thoughtful deliberation and consultation with relevant stakeholders.