Selgusid Eesti spordiajakirjanduse 2023. aasta parimad tööd | Varia

Tere tulemast Eesti spordiajakirjanduse aasta auhinnagalale! Sel aastal oli võimalus tunnustada parimaid töid 2023. aastal ning tõsta esile meie spordiajakirjanike silmapaistvat tööd. Auhinnagala on täidetud põnevuse, äratundmise ja tunnustusega ning see toob kokku meie spordiajakirjanduse tipptegijad. Aasta parimate tööde tunnustamine annab võimaluse märgata silmapaistvaid saavutusi ning jagada tunnustust nende väärtuslike panuste eest. Olete oodatud osa saama sellest imelisest sündmusest ning jagama rõõmu meie spordiajakirjanduse tipptasemest.

Konkursile laekus üle 150 töö üheksas kategoorias. Saadetud töid hindas žürii koosseisus Kristi Kirsberg (esinaine), Rasmus Kagge, Holger Roonemaa, Brit Laak (TÜ), Neeme Korv ja Allar Raja. Eraldi fotožürii moodustasid Eesti spordifotograaf Joosep Martinson, Norra uudisteagentuuri fotograaf Heiko Junge ning Pariisi olümpia fototiimi kuuluv Kanada fotograaf Richard Lam.

Iga žüriiliige valis igas kategoorias kolm paremat, parim teenis viis, teine kolm ja kolmas ühe punkti. Fotokategoorias liitsime tavažürii hinded kokku üheks hääleks.

Kõige rohkem esikohti pälvis taas Delfi – võit saavutati spordiuudise, kommentaari ning kirjutava pressi publitsistika kategoorias. Kaks esikohta sai ERR – audioloo ja audiovisuaalse ülekande kategooriates.

Kõige rohkem töid – 27 – laekus kirjutava pressi publitsistika kategooriasse, järgnesid kommentaari/kolumn ja spordiuudis vastavalt 18 ja 13 tööga. Kõige tasavägisem oli taas parima maakondliku loo kategooria, kus esimest ja kolmandat kohta lahutas kolm punkti. Ka kommentaari kategoorias oli kahe parema vahe vaid üks punkt.

“Igal aastal žüriis olles tõden sama mõtet – kuigi olen väga aktiivne spordi jälgija ja endiste kolleegide tegemistega kursis, siis alati on mõni väga tugev töö, mis on kahe silma vahele jäänud,” kommenteeris žürii esinaine Kirsberg. “Jätkuvalt on kõige keerulisem kategooria kirjutava pressi publitsistika, sest töid on palju, ja nad on väga erinevad. Ometi, terad eralduvad. Esimest korda ajaloos juhtus ka nii, et žüriiliikmete ja foto kategooriat lisaks hinnangud kolme tippfotograafi mõtted ühtisid. Seega, olid üheselt arusaadavalt head pildid!”  

Fotokategoorias sai kindla võidu Pärnu Postimehe fotograaf Mailiis Ollino. “Kõiki saadetud töid lapates vaatan neid sellise pilguga, milline fotodest võiks sattuda globaalse haardega meedia galeriidesse või ajakirja/-lehtedesse. Actioni kohalt peaks eestisisesel võistlusel tabatu olema “never seen before” moment. Sellist tööd see aasta ei olnud. Mailiisi foto see-eest täidab mitmeid kriteeriume,” hindas Martinson. “Foto tekitab huvi, paneb vaatajat süvenema, mis pildil ikkagi toimub. Fotol on mitu plaani – atleetlik ja dünaamiline esiplaan ning vastupidine, rahulik ja vaikelulaadne tagaplaan. Kaks vastandit, mis on terava silmaga ka kompositsiooniliselt ilusti vormistatud. Parim “feature” pilt kõikidest saadetutest. Miks mitte ei võiks see foto olla “Sports Illustated” ajakirja nädala pilt?”

“Suurepärane spordifoto, mis püüab koheselt vaataja pilku,” kiitis Junge. “See on justkui kaheosaline pilt. Esmapilgul ei saagi aru, mis toimub. See osa, kus sportlane ripub pea alaspidi, on graafiline ja stiilne. Teisel pool tundub alguses, et kolm noort inimest istuvad lihtsalt telefonis, aga ühtäkki saad aru, et need on hoopis žüriiliikmed.”

Kõik fotožürii liikmed tõid mitme pildi puhul välja, et kui need oleks paremini kadreeritud või lõigatud, väärinuks need rohkem punkte. Samuti jäid kõigile kolmele silma erinevad fotod Sergei Stepanovi (ERR) jalgpalliseeriast, kuid nenditi, et tervikuna seeria nende esikolmikusse ei mahtunud. “Seeria idee peaks olema loo jutustamine. Või ühe sündmuse mitme nurga alt kajastamine. Vaatajale sissejuhatuse, loo arengu ja lõpu näitamine,” selgitas Martinson.

Kirjutava pressi võistlusülevaates võttis kindla võidu Karl Juhkami (Postimees) Rasmus Mägi jooksude kaaristamisega Budapesti MM-il. “Infoküllane ja sportlikku hasarti tekitav lugemine. Aitab jällegi mõista ühte ala natuke rohkem ning järgmine kord 400 m tõket vaadates saab olla empaatiliselt sportlasega jooksul kaasas,” kiitis Raja.

Spordiuudise kategoorias sai üle mitme aasta esikoha Jaan Martinson artikliga “”Viimane piisk rahakotist… Spordikohus ja Eesti Antidoping nõuavad Heiki Nabilt 15 000 eurot. Advokaat Keres: soovitan Heikil mitte maksta”. “Kirjeldab loo absurdsust – tippsportlane on täiesti kaitsetu, kui tema teele satub atleedist sõltumatu vahejuhtum või õnnetu juhus, kus eksitakse mõne reegli vastu. Olgugi, et sportlane on olnud näiteks masside liikuma panija, eeskuju tuhandetele lastele, inimeste ühtsustunde tekitaja jne.. ei loe. Kohe mõistame hukka ja see võib olla väga valus läbielamine,” põhjendas Raja, miks ta selle uudise esikohale asetas. “Näen siin ka varu spordiga seotud süsteemides ja organisatsioonides, kus võiks olla rohkem empaatilisemaid lähenemisi raskustesse sattunud sportlaste toetamiseks.”

Auhindadega abistasid sel aastal Eesti Olümpiakomitee, Nike, kirjastus Helios, Discgolf.ee, Go Group ja Kalev.

Eesti spordiajakirjanduse 2023. aasta parimate tööde konkursi esikolmikud:

Kirjutava pressi publitsistika:

1. Gunnar Leheste (Delfi) – “Vihakõne spordis. Pettunud panustaja ähvardas Eesti tennisisti pereliikmed tema enda nähes ära tappa” 14 punkti
2. Priit Pullerits (Postimees) – “Kaia Kanepi peab Vene sportlaste tõrjumist inimsuhete lõhestamiseks” 11 punkti
3. Martin Laine (Eesti Ekspress) – “Sanktsioonid Ukrainas, veebileht Iraanis, omanikud Venemaalt. Kes on Ott Tänaku uus sponsor tegelikult?” 8 punkti

Eraldi soovis žürii ära märkida Eigo Kaljuranna (Delfi) loo “MOVEMBRI PINGERIDA | Kes on Eesti spordiajaloo 20 kõige vägevamat vuntsikandjat?”. Esikohapunktid teenis ka Martti Kallase (Soccernet.ee) artikkel “Ühest kõrvast kurt, roosa vein ja üleskutse härra Pohlakule ehk Kuidas ma kolmapäeva õhtul Lasnamäel käisin”.

Parim videolugu:

1. Kasper Elissaar (Soccernet.ee) ja Ivar Heinmaa – “Eesti lood. Tuleviku kangelane” 26 punkti
2. Rivo Saarna, Tarmo Tiisler ja Kristjan Kalkun (ERR) – sari “100 spordihetke” 14 punkti
3. Steiv Silm ja Rasmus Raidla – “VÕIDU NIMEL: KEILA COOLBET” 1. OSA: Millest tekkis Keila korvpallitüli? Kuidas olukord lahendati? 8 punkti 

Parim audiolugu:

1. Debora Saarnak ja Maarja Värv (ERR) – podcast “Spordis ainult tüdrukud” (10. ja 14. osa) 24 punkti
2. Gunnar Leheste (Delfi) ja Riho Kallus – podcast “Matšpall” (“Eesti esireketi isa: 8-aastaselt ütles ta meile hommikusöögilauas, et temast saab maailma esinumber”) 17 punkti
3. Ott Järvela (Kuku) – saade “Olümpiaraadio” (“Karl Erik Nazarov: Eesti rekordit joostes läks start nässu, aga õiged nõksud aitasid”) 10 punkti

Kirjutava pressi võistlusülevaade:

1. Karl Juhkami (Postimees) – “Rasmus Mägi viib meid samm-sammult läbi 400 m tõkkejooksu” 25 punkti
2. Madis Kalvet (Delfi) – “Neljapaat pigistas B-finaalis kõik välja. Endrekson: olime juba enesehävitusrežiimil. Valulävi oli ületatud. Mõtted ja tunded lülitusid välja” 10 punkti
3. Laura Jaansen (Soccernet.ee) – artikliseeria jalgpalli neidude EM-finaalturniirist 7 punkti 

Esikohapunktid teenis ka Kasper Elissaar (Soccernet.ee) artikliga “Luup peale | Kui Eesti Thomasega staadionile jõudis, oli mäng juba alanud”.

Audiovisuaalse pressi ülekanne:

1. Naiste võrkpalli Hõbeliiga finaal ERR-is (Tarmo Tiisler ja Keiu Silm, režissöör Margit Rand) 20 punkti
2. Anett Kontaveidi lahkumismäng Delfis (Kristjan Saar, Gertu Võsu, Roald Johannson, Ivar Jurtšenko, Urmo Soonvald, Heili Teder) 16 punkti
3. Jalgpalli naiste MM-i ülekanded ERR-is (Aet Süvari, Anu Säärits, Debora Saarnak, Margit Rand, Tõnis Terve, Sebastian Koljak, Age Kraus, Rivo Saarna) 13 punkti

Esikohapunktid pälvis ka ERR-i kahevõistluse ülekanne suusaalade MM-ilt. 

Kommentaar/kolumn:

1. Jaan Martinson (Delfi) – “Pommirühm pani Eesti kergejõustikule pika puuga ehk Miks naudivad meie sportlased juba augustis Mojitot?” 14 punkti
2. Märt Roosna – “Palun ärge tehke Mehis Virust märtrit ja lõpetage valetamine” 13 punkti
3. Ott Järvela (Soccernet.ee) – “Jalgpall peab aru saama, et Putin = Stalin = Hitler” 7 punkti

Esikohapunktid sai ka Eigo Kaljurand (Delfi) arvamuslooga “Absurd kuubis. Miks maksab EOK 2000-eurost preemiat kuue eestlase konkurentsis maailmameistriks tulnud sportlasele?” ja Deivil Tserp (Õhtuleht) kommentaariga “Käed eemale Karmen Bruusist ehk Mehis Viru juhtumi väljapaistev pool. Valusamad lood on endiselt rääkimata!”.

Spordiuudis:

1. Jaan Martinson (Delfi) – “Viimane piisk rahakotist… Spordikohus ja Eesti Antidoping nõuavad Heiki Nabilt 15 000 eurot. Advokaat Keres: soovitan Heikil mitte maksta” 13 punkti
2. Mart Treial (Õhtuleht) – “Henn Vallimäe: kahe Eesti sportlase dopinguproov oli enne Pekingi taliolümpiat positiivne” 9 punkti
3. Andres Vaher (Õhtuleht) – “Treenerite masslahkumine Audentesest! “Meie klubi võeti toore jõuga lihtsalt üle.”” 6 punkti 

Esikohapunktid teenis ka Martti Kallas (Soccernet.ee) uudisega “Rahvaliiga finalistid jäeti viis päeva enne finaali rahvusstaadionist ilma: see mäng ei ole ju mitte kuidagi sama väärtusega”.

Spordifoto:

1. Mailiis Ollino (Pärnu Postimees) – Kohtunike lihtne elu kalisteenika Eesti karikavõistlustel 16 punkti
2. Katariina Peetson (Soccernet.ee) – Udujalgpall Tallinna FCI Levadia ja Tallinna FC Flora vahel 6 punkti
3. Tairo Lutter (Postimees) – Anett Kontaveidi viimane tants 5 punkti 

Parim maakondlik lugu:

1. Aivar Ojaperv ja Ain Liiva (Virumaa Teataja) – “Rakvere staadioni rekordite peres leidub nii “habemikke” kui ka maailma tippklassi” 16 punkti
2. Märt Pilme (Pärnu Postimees) – “Kossuklubi juhi keerulisim hooaeg: loobumismõtted, veganiks hakanud mängija ja kaotatud kihlvedu” 15 punkti
3. Kevin Volter ja Aivar Ojaperv (Virumaa Teataja) – “Kadrina Karude tantsutüdrukute juht: kõik mis meil on, kütame siia sisse. Ja siis ütleb vald, et makske see ise kinni ka” ja “Vallavanemat häirinud pealkirja järel lõppes Kadrina Karude ja tantsutüdrukute koostöö” 13 punkti

Esikohapunktid teenis ka Anne Põder (Järva Teataja) looga “Türilt alustanud võrkpallilegend jättis endast maha suured kingad”.

Selgusid Eesti spordiajakirjanduse 2023. aasta parimad tööd ja see on suurepärane saavutus meie spordiajakirjandusele. Need auhinnad tunnustavad ajakirjanike pühendumust ja professionaalsust spordi valdkonnas. Samuti tõstab see esile meie spordiajakirjanduse mitmekesisust ja kvaliteeti. Loodame, et see tunnustus innustab veelgi rohkemaid ajakirjanikke looma kvaliteetseid ja sisukaid spordilugusid, mis toovad rõõmu ja informatsiooni spordisõpradele üle kogu riigi. Õnnitleme kõiki auhinnatuid ning julgustame neid jätkama oma kirglikku tööd spordiajakirjanduse vallas.