Seisvad autod kergitavad sõiduki keskmist vanust Eestis nelja aasta võrra | Eesti

Tere tulemast Eestisse, kus seisvad autod kergitavad sõiduki keskmist vanust nelja aasta võrra! See tähendab, et Eesti teedel sõidavad autod on üha vanemad, mis võib tähendada suuremat keskkonnamõju ja suuremat hoolduskulu. See trend on murettekitav, kuid samas annab see ka aimu Eesti turgude olukorrast ja majanduslikust seisust. Kas see on märk majanduslikust raskusest või hoopis pikaajalisest stabiilsusest? Tutvustame teile lähemalt seda huvitavat nähtust ja selle võimalikke tagajärgi.

Teiste riikidega võrreldes on Eesti autod ühed vanimad Euroopas. Transpordiameti registris on muu hulgas kirjas ka autod, mis päriselt ei sõida, aga moonutavad Eesti autode keskmist vanust.

Kui võrrelda teiste Euroopa riikide statistikat, tuuakse tihti esile, et Eesti autod on keskmiselt väga vanad. Euroopa autotootjate assotsiatsiooni eelmise nädala lõpus avaldatud statistika justkui tõestab sama. Keskmiselt on Eesti autode vanus nende andmete järgi 16,6 aastat. Euroopas on vaid Kreekas see näitaja kõrgem – 17,3 aastat, ning kogu Euroopa keskmine autode vanus on 12,3 aastat. See statistika on aga eksitav, kui vaadata, milline on keskmine liikluskindlustusega auto vanus.

“Eelmise aasta lõpu seisuga oli keskmine vanus 12 aastat, päris täpselt öeldes 11,85 aastat,” ütles liikluskindlustuse fondi juhatuse liige Andres Piirsalu.

See arv võiks märksa täpsemini peegeldada päriselt Eesti teedel sõitvate autode vanust, lisas Piirsalu. Teedel sõitvatest autodest vaid pool kuni kaks protsenti on kindlustamata. Transpordiameti andmed sellest veidi erinevad.

Transpordiameti sõidukite registriosakonna juhataja Märten Surva ütles, et keskmine teedel sõitva sõiduauto vanus on 13 aastat. Samas kinnitab seegi arv, et Eesti sõiduautod ei ole nii vanad kui esmapilgul andmed võiks viidata. Statistkat moonutavad peatatud kandega autod, millele ei ole kahe aasta jooksul tehtud tehnoülevaatust või kindlustust, selgitas Surva.

“Sellised autod, ajalugu on näidanud, võivad jääda päris pikalt selle sama kande peale tiksuma. Nendega lihtsalt ei tegeletagi. Pahatihti neid autosid enam ei eksisteeri. Näiteks on isiku enda poolt lammutatud või midagi muud tehtud. See tõstab seda keskmist vanust päris kõvasti. Kui me võtame aktiivsed sõidukid – nende vanus, ma ütlesin, on umbes 13 – kui see peatatud kanne sinna juurde liita ja siis vaadata keskmist vanust, siis jah, see tuleb sinna 16-17 aasta juurde,” rääkis Surva.

Selliseid peatatud kandega sõiduautosid on ligikaudu 205 000. Kusjuures neid sõidukeid ei pruugi olla võimalik registrist üldse kustutada.

“Praegu lihtsalt liiklusseadus ei võimalda sellist kustutamist. Peab olema nõuetekohane lammutustõend selle jaoks.”

Kliimaministeeriumi kaalub seadusmuudatust, mis sellist kustutamist lubaks.

“Kui need asjad lähevad kliimaministeeriumist läbi, siis lähitulevikus, aasta teises pooles võiks [registris] selline suurpuhastus pihta hakata küll,” sõnas Surva.

Kuigi raske on hinnata, kas teiste Euroopa riikide statistikat võib mõjutada sarnane mure, on siiski üsna tõenäoline, et Eesti teedel sõidavad pigem autod, mis on vaid veidi vanemad kui Euroopas keskmiselt.

“Nüüd tegelikult lähitulevikus me tahamegi sellest kandest lahti saada, et me enam uusi peatatud kandega sõidukeid peale ei laseks. Ma arvan, et see lihtsalt on ajapikku niimoodi liikunud ja teistes riikides võib-olla pole üldse sellist kannet olnud. Ma arvan, et see on kuskil seal taga kinni,” arutles Surva.

Kokkuvõtteks võib öelda, et seisvad autod on oluliselt mõjutanud sõidukite keskmist vanust Eestis, mis on tõusnud nelja aasta võrra. See näitab, et vanade autode arv kasvab ning see omakorda võib mõjutada keskkonda ja liiklusohutust. Seetõttu on oluline jätkata vanade autode väljavahetamise kampaaniaid ning edendada keskkonnasõbralikumat liikluskultuuri. Samuti tuleks pöörata rohkem tähelepanu autode regulaarsele hooldusele ja vanemate autode paremale järelvalvele, et tagada liiklusohutus Eestis.