Seadusemuudatus kergitab ametnike preemiaid | Majandus

Estonia is making waves in the economic sector with a new law amendment that will increase bonuses for government officials. This change in legislation is set to incentivize greater performance and efficiency among officials, ultimately boosting the country’s economy. The move highlights Estonia’s commitment to rewarding excellence and driving growth within its public sector. As the country continues to prioritize economic development, this amendment serves as a clear sign of Estonia’s dedication to fostering a thriving and innovative business environment.

Rahandusministeerium tahab seadusemuudatusega riigiametnike palgad alampalgaga siduda, nii et neile ei tohiks miinimumpalgast väiksemat töötasu maksta. Ühtlasi võimaldab eelnõu maksta ametnikele senisest suuremaid preemiaid ning muuta riigiasutuste keskastmejuhtide töölepingud tähtajaliseks.

Praegu kehtiv avaliku teenistuse seadus jõustus 2013. aastal ja see näeb ette, et ametiasutustes on tööl kaht sorti ametnikud: ühed, kes on ametis avaliku teenistuse seaduse alusel, ja teised, kes töötavad töölepinguseaduse alusel.

Rahandusministeeriumist kooskõlastusringile saadetud eelnõu seletuskirja kohaselt tekitab see probleeme, sest samas ametiasutuses tööl olevaid ametnikke ja töötajaid koheldakse erinevalt. Seetõttu tahab ministeerium seadust muuta, nii et reeglid oleksid kõigile ühesugused.

Muudatus puudutab ka ametnike palku. Valitsuse tegevusprogramm aastateks 2023-2027 näeb ette, et avalikus sektoris kehtestataks 2027. aastaks alampalgaks 60 protsenti mediaanpalgast.

Rahandusministeeriumi peaspetsialist Gerli Heinmaa ütles ERR-ile, et see ei tähenda ametnike palkade indekseerimist.

“Muudatus tähendaks, et ka ametnike palgad seotakse ära vabariigi valitsuse kehtestatud miinimumpalgaga, nagu on seotud kõik teised töökohad ehk riigis kehtestatud töötasu alammäär hakkaks kohalduma ühtemoodi nii era- kui avalikule sektorile. Edaspidi ei tohi siis ka ametnikele maksta miinimumpalgast madalamat palka, mis hetkel on 820 eurot kuus,” lausus ta.

Eelnõu näeb ette ka ametiasutuste töötajatele ja ametnikele palga maksmise ühtlustamist. Praeguse korra järgi kujuneb ametniku palk üksnes seaduses sätestatud komponentidest, aga ametiasutuste töötaja töötasu kujunemisele õigusaktid ühtegi piirangut ei sea. Eelnõu kohaselt ei saa maksta ametiasutuse töötajale sellist lisatasu või toetust, mille maksmine ei tulene seadusest.

Preemiasummad võivad küündida 30 protsendini põhipalgast

Praeguse seaduse kohaselt on muutuvpalgal piirid: ühe aasta jooksul võib lisaülesannete täitmise eest või preemiana maksta juurde kuni viiendiku aastasest põhipalgast, eelnõu tõstab selle summa aga 30 protsendini.

“Viimaste aastate kriisid on näidanud, et ametiasutused vajavad eriolukordadele vastupidavaks ja tõhusaks reageerimiseks mõnevõrra suuremat vabadust,” sedastab eelnõu seletuskiri.

Ka asutuste palgaandmed muutuvad avalikumaks: kui seni on iga aasta 1. mail avalikustatud ametnike palgaandmed, kuid töötajate palga teadasaamine on eeldanud teabenõude esitamist, siis eelnõu kohaselt muutuksid kõigi palgad avalikuks.

“Kuna avalikustamise nõue hõlmab vaid ametnikke ja jätab fookusest välja üha suureneva töötajaskonna, on läbipaistvuse tagamiseks oluline avalikustamise nõudeid ühtlustada ning võrreldavamaks muuta,” põhjendatakse eelnõus.

Veel üks muudatus puudutab ametkondade osakonna- või talituse juhatajate töölepingu tähtaega. Kehtiva seaduse kohaselt nimetatakse määratud ajaks ametisse riigisekretär, ministeeriumi kantsler, asekantsler, riigikantselei direktor, valitsusasutuse juht, konkurentsiameti juht ja konkurentsiameti maksejõuetuse teenistuse juhataja, kelle ametiaeg on viis aastat.

Selline süsteem on end seletuskirja kohaselt õigustanud ja seega laiendatakse seda struktuuriüksuste juhtidele, kelleks põhiliselt on osakonnajuhatajad ja talitusejuhatajad. Edaspidi sõlmitakse nendega tööleping viieks aastaks ja kui nad soovivad oma ametis jätkata, tuleb neil kandideerida avalikul konkursil.

“Muudatuse eesmärgiks on võimaldada struktuuriüksuse juhtidele uusi arengu – ja karjäärivõimalusi ning aidata kaasa rotatsioonisüsteemi paremale toimimisele,” seisab eelnõus.

Iga-aastase arenguvestluse nõue kaob

Muutuvad ka töötajate värbamise põhimõtted, nii et sarnaselt ametnikele võetaks ka töötajad edaspidi tööle avaliku konkursiga, et valik oleks õiglane ja kompetentsil põhinev.

Ühtlasi tahab eelnõu muuta koondamist puudutavaid nõudeid, sest praegu on etteteatamistähtaeg ametnike ja töötajate puhul erinev ning see ei ole põhjendatud. Seadusemuudatus seostab selle tähtaja teenistuses oldud ajaga ning koondamishüvitist hakatakse maksma vastavalt ametniku tööstaažile selles ametiasutuses, kust ta koondati. Nii on see töölepinguliste töötajate puhul juba praegu.

Arenguvestluste puhul loobutakse nõudest neid kord aastas pidada ja asendatakse need nõudega pidada arenguvestlusi regulaarselt.

Ametiasutuste töötajate põhipuhkuse pikkuseks sätestab eelnõu 35 kalendripäeva. Kehtiv seadus näeb ette 35-päevase puhkuse soodustingimustel töölepingu sõlminud töötajatele, kuid uutele töötajatele mitte. Seadus annab küll võimaluse töötajatele 28-kalendripäevast puhkust pakkuda, kuid tegelikkuses jätkati 35 päeva pikkuse puhkusega. Nüüd sõnastabki eelnõu, et ametiasutuse töötaja põhipuhkus on 35 kalendripäeva.

Muudatust põhjendatakse sellega, et töötajad saaksid töövõimet töövaba ajaga taastada ning üldlevinud 28-päevasest puhkusest vajavad nad pikemat taastumist tingitult vajadusest kompenseerida ametnike tegevuspiiranguid, streigikeeldu ja neile pandud erilisi kohustusi.

2022. aastal oli avalikus teenistuses keskmine kogupalk 2072 eurot kuus. Riigi ametiasutustes oli kogupalk 2138 ja kohalike omavalitsuste ametiasutustes 1821 eurot. Eesti keskmine oli samal ajal 1685 eurot kuus.

Avalikus teenistuses töötab 28 000 inimest, neist riigiasutustes umbes 6000 ametnikku, 9000 eriteenistujat ja 7000 töötajat. Kohalikes omavalitsustes töötab 3000 ametnikku ja 2500 töötajat.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et seadusemuudatus, mis kergitab ametnike preemiaid, võib mõjutada oluliselt Eesti majandust. Kuigi see võib tõsta ametnike motivatsiooni ja töö tulemuslikkust, võib see samuti kaasa tuua ka lisakulusid riigile. Seetõttu on oluline jälgida, kuidas see seadusemuudatus mõjutab Eesti majandust ja kas lõppkokkuvõttes on see tõepoolest kasulik nii ametnikele kui ka riigile tervikuna.