Tere tulemast Eestisse! Viimased uudised hõlmavad Saksamaa rahandusministri Olaf Scholzi väidetavat sekkumist endise kaitsministri Ursula von der Leyeni kandidatuuri vastu NATO peasekretäriks. See pole mitte ainult Saksamaa kõrgetasemeline poliitiline draama, vaid ka oluline sündmus Euroopa julgeoleku ja välispoliitika jaoks. See lugu kajastab keerukaid suhteid Euroopa ja NATO vahel ning võib mõjutada kogu regiooni tulevikku. Olaf Scholzi tegevus on tekitanud elavat arutelu ja väljendanud Euroopa poliitilist maastikku. Tulevik saab olema huvitav, jälgige tähelepanelikult!
Saksamaa kantsler oli väidetavalt vastu ettepanekule, et Euroopa Komisjoni ametis olev juht Ursula von der Leyen tõuseks NATO peasekretäriks, kirjutab Saksamaa meedia.
“Scholz oli kategooriliselt vastu, et von der Leyen saaks NATO juhiks,” ütles Saksa väljaanne Welt am Sonntag, viidates asjaga kursis olevatele allikatele.
Scholz reageeris väidetavalt USA välisministri Anthony Blinkeni ettepanekule valida järgmiseks peasekretäriks just von der Leyen. Väljaande sõnul palus USA president Joe Biden Scholzil ideed kommenteerida.
Allikate sõnul arvab Scholz, et NATO peasekretäri koht oleks liiga mõjukas Saksamaa suurima opositsioonipartei, Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) liikme jaoks.
Lisaks kartis Scholz väidetavalt, et von der Leyeni tugev vastuseis Venemaale võib tema arvates olla NATO-le kahjulik pärast Venemaa sõda lõppu Ukrainas, kirjutatakse artiklis.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg peaks lahkuma ametist eeldatavalt sügiseks, kui lõpeb tema praegune ametiaeg. Arutelud järgmise peasekretäri isiku üle toimuvad juulis aset leidval kaitsealliansi tippkohtumisel. Hetkel peetakse favoriidiks peasekretäri kohale Hollandi peaministri kohusetäitjat Mark Ruttet, kirjutab Euractiv.
Von der Leyeniga lähedased inimesed ütlevad, et tema ei kavatsegi kandideerida NATO peasekretäriks. Eeldatakse, et esmaspäeval teatab von der Leyen ametlikult oma kandidatuurist Euroopa Parlamendi suurima jõu Euroopa Rahvapartei (EPP) Spitzenkandidat’i kohale, mis on esimene samm Euroopa Komisjoni presidendiks tagasivalimiseks.
Laupäeval teatas Müncheni julgeolekukonverentsil von der Leyen, et oma tagasivalimise korral kavatseb ta luua Euroopa Komisjonis eraldi kaitsevoliniku ametikoha.
“Kui minust saaks järgmise Euroopa Komisjoni president, mul oleks kaitsevolinik,” ütles ta lavalt Münchenis.
Kokkuvõttes on Olaf Scholzi tegevus, mis väidetavalt takistas Ursula von der Leyeni määramist NATO peasekretäriks, tekitanud palju poleemikat ja pingeid. See on tekitanud küsimusi ja kahtlusi Scholzi poliitiliste motiivide osas ning võib mõjutada Saksamaa ja teiste NATO liikmesriikide suhteid. Von der Leyeni sobivuse üle peasekretäriks on endiselt arutelusid ja see võib kaasa tuua muutusi Euroopa Liidu ja NATO vahelistes suhetes. Selles olukorras on oluline, et kõik osapooled jätkaksid tõhusat koostööd ning töötaksid välja lahendusi, mis tagaksid Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus