Scholz: Saksamaa tõstab tänavu kaitsekulutused kahe protsendini SKT-st | Välismaa

2276016h866dt24

Tänavu tõusevad Saksamaa kaitsekulutused kaheni protsendini SKT-st, teatas Saksamaa rahandusminister Olaf Scholz. See otsus on oluline samm Euroopa Liidu julgeoleku tugevdamisel ja vastutuse jagamisel. Kuna rahvusvahelised pinged ja konfliktid jätkuvalt kasvavad, on oluline, et Euroopa riigid suurendaksid oma investeeringuid kaitsevaldkonda. Saksamaa eestvedamisel võib see aidata tugevdada kogu regiooni kaitsevõimet ning tagada rahu ja stabiilsuse. Scholzi lubadus näitab, et Euroopa riigid võtavad oma kohustusi tõsiselt ning on valmis tegutsema ühiselt julgeoleku tagamiseks.

Saksamaa tõstab sel aastal kaitsekulutused kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT), ütles laupäeval kantsler Olaf Scholz.

Väljaande Der Spiegel teatel ütles Scholz, et seda taset hoitakse ka järgmistel aastatel.

Saksa kantsler märkis, et aastaid jäeti sõjaväe vajadused tähelepanuta, kuid nüüd on see lõppenud. Ta kutsus Euroopa riike tegema koostööd tõhusa sõjatööstuse loomisel Saksamaal ja mujal Euroopas.

Tema hinnangul suudavad Euroopa riigid koostöös toota ise olulisemad relvasüsteemid ja laskemoona.

Scholz rõhutas samas, et parimaks julgeolekutagatiseks jääb NATO.

Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius ütles juba mullu sügisel ERR-ile, et Saksamaa täidab NATO kaitsekulutuste kahe protsendi eesmärgi juba 2024. aastal, kasutades erifondi [Bundeswheri moderniseerimiseks 2022. aastal loodud 100 miljardi euro suurune fond] ja algset kaitse-eelarvet. Pistorius lisas, et järgnevatel aastatel võib Saksamaa kaitsekulutusi veelgi tõsta, kuid selleni on pikk tee veel minna.

Alliansi 31 liikmesriigi seas on praegu suurimad kaitsekulutused SKT-ga võrreldes Poolal (3,9 protsenti), USA-l (3,49 protsenti) ja Kreekal (3,01 protsenti).

Kahe protsendi künnise on ületanud Eesti, Leedu, Soome, Rumeenia, Ungari, Läti, Slovakkia ja Suurbritannia.

Kokkuvõttes näitab Saksamaa otsus tõsta kaitsekulutused kahe protsendini SKT-st selget pühendumist NATO eesmärkidele ning rahvusvahelisele julgeolekule. See samm peaks tugevdama Euroopa Liidu kaitsevõimet ja aidata tagada stabiilsust regioonis. Samuti võib see muuta Saksamaa olulisemaks partneriks NATO-s ning aidata kaasa liitlaste ühisele kaitsele. Kuigi otsus on julgustav, peab see olema vaid esimene samm suuremasse pingutusse kaitsevaldkonnas ning aitama kaasa Euroopa Liidu julgeoleku tugevdamisele.

Loe rohkem:  EL-i riigid ei toetanud kestliku juhtimise direktiivi | Välismaa

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga