Saksofonist Villu Veski: Vello Tikerpalu avas mulle ukse muusikasse | Muusika

Talented saxophonist Villu Veski has captivated audiences in Estonia and beyond with his passionate and soulful performances. Inspired by renowned musician Vello Tikerpalu, Veski attributes his love for music to Tikerpalu’s mentorship and guidance. Through Tikerpalu’s guidance, Veski found his passion for the saxophone and uses his music to express his innermost emotions, connecting with audiences on a profound level. With Tikerpalu’s mentorship opening the door to a world of music, Veski continues to honor his mentor through his artistry and dedication to his craft.

Saksofonist Villu Veski rääkis saates “Prillitoos” oma orkestriõpetajast Vello Tikerpalust, kes avas Muhu saarel noorele Veskile muusikasse nii sõbralikul ja lihtsal moel, et muusikaga saksofonist tegelema jäigi.

Ei ole kindel, kas dirigendist ja orkestrijuhist Ants Oidekivist ja saksofonist Villu Veskist oleks keegi midagi kuulnud, kui 1969. aastal poleks Muhu saarele sattunud Vello Tikerpalu. Tikerpalu oli Oidekivi ja Veski esimene õpetaja. Oidekivi kohta võib julgelt öelda, et tema oli see mees, kes tõi Muhule muusika. Tikerpalusse istutas muusikapisiku jällegi Mihkel Saia, kes juhtis Peru kooli orkestrit. Lisaks olid laulmisega tuttavad ka Tikerpalu vanaema, ema ja isa. “Emal oli väga kena hääl ja vanaemal olid igasugused lood veel peas. Tõmbas jälle seda laulda ja teist ja ma pidin järgi hakkama proovima. Ma ei saanud muidu,” naeris Tikerpalu, kelle esimene pill oli akordion, mis sai kiiresti klarneti vastu välja vahetatud, sest akordionimängijaid oli palju. “Läks aasta mööda ja juba puhusin saksi,” lisas Tikerpalu.

Pillimängu õpetamiseks sai ta Peru koolist tugeva praktika. Kui Tikerpalu 1959. aastal kooli lõpetas kutsuti ta kohe sõjaväkke. “Kurjad vaimud tahtsid mind kangesti kuskile allveelaeva peale suruda. Käisin Tallinnas kõik kambrid läbi, et ei tule kuskilt verd. Mõnel lõi rõhu all kõrvast vere välja. Ma panin ennast Märjamaa sõjaväekomissariaati kirja,” meenutas Tikerpalu. Lõpuks määrati Tikerpalu siiski lennuväkke, aga tema õpetaja Mihkel Saia kutsus ta sealt ära Peru kooli õpetajaks.

Vigalast Muhu saarele sattus Tikerpalu Muhu tüdruku pärast, kes Peru kooli õpetajaks oli tulnud. “Otsekohe jäi silma. Aga siis põles koolimaja ära. Muidu oleks ehk praegugi seal,” kes 25-aastasena polnud ise veel saartel käinud ja tänu naisele see juhtus. Muhul hakkas Tikerpalu tööle autojuhina, aga selle kõrvalt saatis ta klarnetiga kohalikke ansambleid. Siis tekkis mõte, et tuleb ka ise Muhus pillimängijad kokku ajad.

“Vello Tikerpalu tuli Vigalast Muhusse kolhoosi autojuhiks ja ta ei olnud üldse meie ametlik muusikaõpetaja. Ta hakkas Muhu Hellamaa kaheksaklassilises koolis tegema orkestrit, mis oli akordionistide orkester, kus oli ka mõni puhkpill. Kuidagi kutsuti meid minu hea sõbra ja pinginaabri Ants Oidekiviga direktori kabinetti. Me olime teise klassi poisid, läksime norus, et mis me nüüd halba oleme teinud. Seal istusid direktor, Vello Tikerpalu ja diivani peal olid kaks imeilusat läikivat klarnetit. Öeldi, et poisid, kas te tahate mängima hakata. Me vaatasime pille ja ütlesime, et tahame. Tikerpalu ütles, et proov on homme. Siin on noodid ja laulud – vaadake järgi, kuidas see kõik käib,” meenutas tema õpilane saksofonist Villu Veski saates “Prillitoos”.

Kuidas ilma varem pilli mängimata ja nooti tundmata poisid sellega hakkama said, paneb Veski ise siiamaani imeks. “Kui me praegu muusikakoolides õpetame, siis räägitakse, et ei tohi lastele üldse midagi öeldagi. Aasta peab olema vähemalt sissejuhatust. Seal oli selline suhtumine, et nädala teises pooles on proov ja vaadake kõigepealt kodus, kus need klahvid on ja proovis näidatakse juurde. /…/ Noodid on ju päris lihtne keel, et kõrgemale kirjutatud noot läheb ilmselt kõrgemale ja madalamale kirjutatud noot madalamale. See ei saa olla raketiteadus,” naeris Veski.

“Vello Tikerpalu on üks kõige geniaalsemaid näiteid sellest, et asume muusikat mängima ja küll see tehniline pagas järgi tuleb,” iseloomustas Veski oma õpetajat. Tikerpalu võttis Veski ära kooriõpetaja käest, kelle sõnul poiss viisi ei pidanud.

Veski pole kindel, kas ta ilma Tikerpaluta üldse oma elutee muusikarajale suunanud oleks. “Alati peab olema üks inimene, kes selle ukse avab. Ja nii põnevalt, et see ei muutu sulle ebameeldivaks. Vello Tikerpalu tõesti avas selle ukse sellisel moel. Mitte ainult mulle, vaid väga-väga paljudele. Nii lihtsal, arusaadaval ja sõbralikul moel, et mina olen nüüd laisa inimesena jäänud sellega tegelema,” sõnas Veski.

In conclusion, the story of saxophonist Villu Veski and his mentor Vello Tikerpalu is a touching tale of the power of music to transcend boundaries and open doors. Tikerpalu’s guidance and support not only paved the way for Veski’s successful career as a musician but also instilled in him a deep love and appreciation for music. Their story serves as a reminder of the importance of mentorship and the impact it can have on shaping the future of talented individuals. It also highlights the rich musical heritage and the strong sense of community in Estonia.