Saksamaa rahandusminister: liiga palju riigi kulutusi tõstaks inflatsiooni | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Saksamaa rahandusminister on hoiatanud, et liiga suured riigi kulutused võivad tõsta inflatsiooni taset. See paneb terved Euroopa majandused muretsema, sealhulgas ka Eesti oma. Kas see ohustab meie majanduse stabiilsust? Artiklis “Saksamaa rahandusminister: liiga palju riigi kulutusi tõstaks inflatsiooni | Välismaa” vaatleme lähemalt, kuidas see võib meid mõjutada ning millised on võimalikud lahendused sellele probleemile. Lugege edasi, et saada täpsemat ülevaadet sellest olulisest teemast ja selle mõjust Eestile.

Saksamaa rahandusminister Christian Lindner ütles Davosi majandusfoorumil, et Saksa valitsus ei saa tõsta riigieelarve kulutusi, sest see õõnestaks Euroopa Keskpanga (ECB) pingutusi inflatsiooni ohjeldamiseks.

“Vastata ECB pingutustele inflatsioonimäära vähendamiseks avaliku sektori kulutusi suurendades poleks hea nõuanne,” ütles ta intervjuus väljaandele Bloomberg.

“Kui ma peaksin valima inflatsiooni vastu võitlemise ja majanduskasvu soodustamise vahel, siis esmane ülesanne oleks inflatsioonimäära vähendamine. Siiski pole need eesmärgid omavahel vastuolus, sest me saame keskenduda pakkumispoolsetele poliitikatele,” lisas Lindner.

Saksamaa majanduse olukord ei rõõmusta vaatlejaid ja poliitikuid. Majandus langes 0,3 protsendi võrra eelmisel aastal, kuigi see pole jõudnud tehnilisse retsessiooni, mille määratluseks on kaks kvartalit majanduslangust järjest. Siiski arvavad osad analüütikud, et Saksa majanduslangus võib süveneda alanud aasta alguses.

Riiki kimbutavad sellised probleemid nagu kõrged energiakandjate hinnad, soovitust kõrgem inflatsioonitase ning Hiina nõudluse languse tõttu vähenenud eksport.

Lindner rõhutas, et retsessiooni vältimiseks on vaja muuta mõned valitsuse poliitikad.

“Meie järgmiseks algatuseks peab olema meie majanduse tugevdamine pakkumispoolsete meetmete abil, milleks on rohkem paindlikkust tööturul, avaliku sektori investeeringud ning regulatsioonide vähendamine,” ütles Lindner.

2022. aastal tabas Saksamaad energiakandjate hinnašokk, kui Venemaa alustas täiemahulist sissetungi Ukrainasse ning peatas gaasitarned Saksamaale.

Kui energiahinnad langesid tasapisi sõjaeelse taseme lähedale, siis eelmise aasta lõpus tabas Saksamaad veel üks kriis, kui põhiseaduskohus otsustas, et Olaf Scholzi juhitud valitsus nihutas ebaseaduslikult osad kulutused tavapärasest eelarvest väljapoole. Skeemi eesmärgiks oli teha kulutusi, mis ei kajastuks riigieelarves, ning millele ei rakenduks Saksa põhiseaduses sätestatud ranged eelarvereeglid.

Skeemi põhiseadusvastaseks tunnistamine sundis Saksa valitsust kärpida alanud aasta riigieelarve kulutusi 17 miljardi euro võrra. See põhjustas omakorda ulatuslikke põllumeeste meeleavaldusi, sest uute valitsuse plaanide järgi kaoks põllumajanduslikul otstarbel kasutatavate sõidukite kütuseaktsiisi soodusmäär.

Lindner rõhutas intervjuus Bloombergile, et ta ei kavatse toetada 2024. aasta kriisiaastaks väljakuulutamist parlamendi poolt, mis võimaldaks kulutada ajutiselt rohkem, kui eelarvereeglid lubavad.

“Sel aastal ei tule põhiseadusliku võlareegli erandit,” ütles ta.

Kokkuvõttes on Saksamaa rahandusministri hoiatus liiga suurte riigikulutuste suurendamise mõju kohta inflatsioonile märkimisväärne. Inflatsiooni tõus võib halvendada majanduse olukorda ning kahjustada tarbijate ostujõudu. Seega on oluline leida tasakaal riigi kulutuste ja inflatsiooni vahel, et säilitada stabiilne majanduskeskkond. Eesti valitsus võiks jälgida Saksamaa näidet ning teha läbimõeldud otsuseid riigi kulutuste suurendamisel, et vältida inflatsiooni negatiivset mõju majandusele ja elanikele.