Saksa ehitajate ametiühingu palganõue tõstis analüütikute inflatsioonihirmu | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Viimased uudised Saksamaalt on tekitanud palju elevust ja muret analüütikute seas seoses Saksa ehitajate ametiühingu palganõudega. See tõus on pannud paljud muretsema, et inflatsioon võib kiiresti kasvada ja mõjutada mitte ainult Saksamaad, vaid ka teisi Euroopa riike, sealhulgas Eestit. See uudis on pannud paljud ettevõtjad ja majanduseksperdid muretsema ning jälgima olukorda väga tähelepanelikult. Jääme ootama, kuidas see olukord mõjutab Eesti majandust ja tööstust.

Saksamaa ehitajaid esindav ametiühing IG BAU teatas neljapäeval, et see nõuab 21-protsendilist palgatõusus paljudele oma töötajatele. Ametiühingu kõrged nõuded panid analüütikuid muretsema, et palgasurve hoogustab lähiajal inflatsiooni.

Kokku esindab IG BAU umbes 930 000 ehistustöölist, kellest kaks kolmandikku teenivad alla 3250 euro kuus. Ametiühing nõuab kõikidele oma töötajatele 500-eurost palgatõusu kuus, mis tähendab kõige madalamat palka teenivate ehitajate puhul rohkem kui 20-protsendilist palgatõusu. Läbirääkimised tööandjatega algavad 22. veebruaril.

Ametiühingu otsus näitab, et miski on fundamentaalselt muutunud palgaläbirääkimistes, ütles Financial Timesile majandusteadlane Tomasz Wieladek. Ta lisas, et kuigi Saksamaa ametiühingud saavutavad tegelikkuses tavaliselt esialgselt nõutust poole võrra väiksemat palgatõusu, oleks ka kuue kuni kaheteistkümneprotsendiline palgatõus siiski väga suur.

IG BAU esindaja Carsten Burckhardt rõhutab samas, et viimati 2021. aastal sõlmitud kollektiivlepingu sätted on ajale jalgu jäänud vahepealsel ajal toimunud suure hinnatõusu tõttu. 2021. aastal tõusid ehitustööliste palgad Lääne-Saksamaa liidumaadel 6,2 protsenti ja 8,5 protsenti Ida-Saksamaa liidumaadel, samas kui hinnad tõusid keskmiselt 7,9 protsenti 2022. aastal ja 5,9 protsenti 2023. aastal.

“Igapäevane elu on muutunud palju kallimaks viimase kahe aastaga. Me nõuame meelega konkreetset palgatõusu, sest meil on tähtis, et just madalapalgalistel töötajatel jääks oluliselt rohkem raha kätte,” ütles Burckhardt.

Kuigi Saksa ehitussektor oli eelmisel aastal languses, aitab ametiühingu läbirääkimispositsiooni tööjõupuudus. Saksamaa Kaubandus- ja Tööstuskodade Liidu (DIHK) novembris avaldatud uuringu järgi on pooltel riigi ehitusettevõtetel raskusi töötajate leidmisega.

Kiire palgatõus sellises suures valdkonnas nagu ehitus ning teistes sektorites peetavad palgaläbirääkimised valmistavad aga muret analüütikutele ja ECB ametnikele. Põhjuseks on kartus, et kiire palgatõus soodustab inflatsiooni kasvu.

Nii ütles Wieladek, et ECB-i tuleb olla turgude ootustest palju karmim intressimäärade seadmisel, et tuua inflatsioon alla kaheprotsendilise eesmärgi juurde.

ECB ametnikud ise on nimetanud euroala palgakasvu võimalikku kiirenemist üheks suurimaks teguriks, mis võib takistada intressimäärade langetust.

Sel nädalal ütles Davosis peetud majandusfoorumi raames ECB juht Christine Lagarde, et keskpank vajab intressimäärade üle tulevaste otsuste tegemiseks värskeid andmeid palgakasvu kohta, mis saabuvad ainult hiliskevadel. Pärast Lagarde’i kommentaare vähendasid investorid panuseid, et ECB alustab intressimäärade langetamist kevadel.

Overall, the demand by the German builders’ trade union for higher wages has raised concerns among analysts about inflation in Estonia. The potential increase in construction costs could have a ripple effect on the overall economy, leading to higher prices for goods and services. This could impact the cost of living for Estonian residents and potentially slow down economic growth. It is important for policymakers and businesses to closely monitor the situation and take appropriate measures to mitigate the impact of potential inflation. The outcome of this wage dispute will have far-reaching implications for Estonia’s economy.