Sajad ettevõtted on ootamatult sattunud auditeerimisnõude alla | Eesti

Töötades Eestis, on oluline tagada, et ettevõtte raamatupidamine ja finantsaruandlus vastavad seaduslikele nõuetele ja standarditele. Hiljutine areng, kus sadu ettevõtteid on ootamatult sattunud auditeerimisnõude alla, on pannud paljusid ettevõtjaid muretsema nende finantsprotsesside üle. See areng paneb rõhku korrektse aruandluse tähtsusele ning kutsub üles kõiki ettevõtteid tagama, et nende raamatupidamine vastab rangematele auditeerimisnõuetele. See artikkel uurib, miks see areng on toimunud ja kuidas ettevõtted saavad oma finantsprotsesse paremaks muuta, et vältida ootamatuid auditeerimisnõudeid tulevikus.

Kolmapäeval kajastas mitu meediakanalit elamuskingituste müüja Kingitus.ee OÜ kustutamist äriregistrist, mida register põhjendas 2022. aasta majandusaasta aruande esitamata jätmisega. Ettevõttele, kellel tekkis see kohustus esimest korda, oli niisugune kogemus uus ja auditi läbiviimiseks kulus plaanitust kauem aega.

Probleem on aga laiem kui ainult konkreetse ettevõtte põhine. Paljud ettevõtted on saanud kohustuse oma majandustulemusi auditeerida esimest korda. Nimelt ütleb seadus, et et audit on kohustuslik neile, kel on täidetud kaks tingimust kolmest: müügitulu neli miljonit eurot, varade maht kaks miljonit eurot ja töötajate arv 50. Igal juhul tuleb audit teha üle 12 miljoni euro suuruse müügituluga ettevõtteil.

Ülevaatuskohustuse puhul on tingimuseks müügitulu ulatumine 1,6 miljoni euroni, varade maht 0,8 miljonit eurot ja töötajate arv 24 – kui kaks tingimust neist kolmest on täidetud, tuleb ka aruanne lasta üle vaadata. Viimaste aastate kiire hinnatõusu tingimustes on neile tingimustele vastavate ettevõtete arv kiiresti kasvanud, sest ülevaatuse piirmäärad pole tõusnud.

Eesti kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras ütles ERR-ile, et ettevõtjad on korduvalt selle murega nende poole pöördunud. Udrase sõnul tuleks piirmäärasid tõsta, et vähendada raamatupidamiskohustuslaste kulusid ja töökoormust. Sellise ettepaneku tegi kaubandus-tööstuskoda juba eelmisel kevadel rahandusministeeriumile, viidates, et praegused piirmäärad on püsinud muutumatuna alates 2016. aastast.

Udras tõi välja, et varasemalt on rahandusministeerium lähtunud põhimõttest, et auditi või ülevaatusega hõlmatud raamatupidamise aastaaruannete osatähtsus tuleb hoida umbes 80 protsendi juures majanduse käibest ja varade mahust.

“2021. aasta andmed näitavad, et 2021. aastal oli auditi või ülevaatusega kaetud 88 protsenti ettevõtete varadest, mis viitab, et liiga suur osa majandusest võib olla kaetud auditite ja ülevaatustega,” tõdes ta.

Lahendust ootavad olukorrale ka audiitorid. Audiitorkogu president, vandeaudiitor Märt-Martin Arengu ütles, et audiitorkogu on probleemi kujunemist juba pikalt näinud ja ka selle lahendamiseks samme astunud. Ka audiitorkogu tegi eelmise aasta juunis rahandusministrile ettepaneku piirmäärasid tõsta ning seda juba sama aasta kohta koostatavate raamatupidamise aastaaruannete jaoks. Paraku ei leidnud riik võimalust sellist kiiret muudatust teha.

Audiitoreid on tema sõnul Eestis küll piisavalt – umbes 350, kuid paljud neist ei osuta aktiivselt audiitorteenuseid. Seetõttu on audiitorkogu kutsunud oskustega audiitoreid, kes mõne aja aktiivsest teenuse osutamisest eemal olnud, taas kaaluma audiitorteenuste osutamist. Samuti tõi Arengu kitsaskohana välja selle, et audiitorettevõtteid on viimase 15 aastaga jäänud ligikaudu poole vähemaks.

Audiitoritele on uusi kliente hüppeliselt lisandunud

Arengu sõnul on regulatiivsed nõuded audiitortegevusele suurenenud, samas kui sellega pole kaasas käinud vajalikku hinnakasvu, et end ja oma töötajaid koolitada ning uusi inimesi palgata.

“Teadupoolest on Eestis olnud aastaid Euroopa ühed madalamad auditeerimishinnad, mistõttu pole audiitorettevõtjad endale ka tagavaravõimekust tekitanud, lihtsalt juhuks, kui peaks tulema uusi kliente,” tõdes ta. “Ja uusi kliente on tõepoolest tulnud hüppeliselt juurde – varem aastaid stabiilselt ligikaudu 8500 ettevõtte teenindamise asemel tuleb alates möödunud aastast teenindada ligikaudu 9500 ettevõtet.”

Süsteemse lahendusena on audiitorkogu välja töötamas ühise assistendi teenust, mis võimaldaks audiitorfirmadel teatud rutiinsete protseduuride jaoks kasutada välist teenusepakkujat ja seeläbi kokkuvõttes teenindada rohkem kliente.

Nii kaubandus-tööstuskoja kui audiitorkoguni on jõudnud info, et rahandusministeerium plaanib piirmäärasid tänavu kevadel muuta, mis tähendab, et see hakkab kehtima 2024. aasta kohta koostatavate raamatupidamise aastaaruannete kohta.

“Seni loodame muuhulgas ka äriregistri mõistvale suhtumisele, kellele samuti juba 2023. aasta juunis selgitasime olukorra tausta ning võimalikke saabuvaid lahendusi,” sõnas Arengu.

Lisaks on kaubandus-tööstuskoda palunud rahandusministeeriumil analüüsida, kas auditi või ülevaatusega hõlmatud raamatupidamise aastaaruannete osatähtsus tuleb hoida ilmtingimata 80 protsendi piires majanduse käibest ja varade mahust või on võimalik seda osakaalu ka vähendada.

Ministeerium: uued piirmäärad jõuavad peatselt kooskõlastamisele

Rahandusministeeriumi rahandusteabe osakonna juhataja Rainer Osanik ütles, et majandusaasta aruannete esitamine on Eestis olnud probleemne juba palju aastaid, sest tähtajaks on aruandeid esitanud vaid pisut rohkem kui pooled äriühingutest. See pole aga tema sõnul seotud mitte auditeerimiskohustuse, vaid pigem ettevõtjate hooletusega.

“Seetõttu otsustaski riik rakendada meetmeid aruannete mitteesitajate distsiplineerimiseks,” sõnas ta. “Paraku pole paljud ettevõtjad pööranud tähelepanu seadusandlusest tulenevale auditeerimise vajadusele ning avastavad sellise kohustuse tekkimise alles siis, kui majandusaasta on läbi või mis veel hullem, alles majandusaasta aruande äriregistrile esitamisel. Kuna kevad on audiitoritele kõige kiirem periood, siis loomulikult ei ole võimalik eelnimetatud ettevõtetel viimasel hetkel audiitorit leida.”

Osaniku kinnitusel jälgib rahandusministeerium audiitorkontrolli kohustusega ettevõtjate osakaalu, samuti seda, et kohustus oleks võimalikult vähestel, kuid kontrollitud saaks võimalikult suur osa majandustegevusest.

“Tänasel päeval on audiitorkontrolliga kaetud ca 3,8 protsenti raamatupidamiskohustuslastest ning nende ettevõtete müügitulu moodustab 80 protsenti kõigi raamatupidamiskohustuslaste müügitulust,” sõnas ta.

Eelmise aasta lõpus tegi rahandusministeerium põhjaliku analüüsi, mille tulemusena ning ka kaubandus-tööstuskoja ning audiitorkogu ettepanekuid arvestades otsustas auditi ja ülevaatuse kohustuse piirmäärasid tõsta.

“Vastava seadusemuudatuse ettepanek on ministeeriumi poolt juba koostatud ning liigub lähinädalail kooskõlastamisele. Uued auditi ja ülevaatuse piirmäärad on planeeritud jõustada alates 2025. aastast ning need kehtiks 2024. aasta majandusaasta aruannetele,” kinnitas Osanik.

Aruande esitamisega viivitanud ettevõtete trahvimine ja registrist kustutamine kuulub justiitsministeeriumi haldusalasse. Justiitsministeeriumi kohturegistrite talituse juhataja Margit Veskimäe ütles, et neile, kes on ise taotlenud pikendamist põhjusel, et pole leidnud audiitorit, on registrist kustutamise vältimiseks aruande esitamise tähtaega pikendatud kuni selle aasta aprilli lõpuni.

“Mis puudutab õigeks ajaks aruande esitamisega viivitanud ettevõtete järelevalvet, siis esmalt olgu aga öeldud, et mitte kellelegi ei tehta kohe automaatselt trahvi ega kustutata registrist, vaid antakse kolm kuud täiendavalt tähtaega. Aruande esitamise tähtaeg on pea kõigile 30.06 ning see kohustus on sellisena kehtinud juba aastaid,” sõnas Veskimäe.

Ta lisas, et kui seni saadi aruande esitamisega põhjendamata viivitada ja oodata, kuni lõpuks järelevalve järg konkreetse isikuni jõuab, siis nüüd seda võimalust enam pole ja ettevõtluskeskkonna usaldusväärsuse tagamiseks on see oluline samm.

“Saame aru, et üleminek uuele süsteemile, mis ongi varasemast konkreetsem, vajab veel harjumist. Samas panen südamele, et täna peaksid ettevõtted aktiivselt tegelema juba 2023. aasta aruannete koostamisega,” lausus Veskimäe.

Kogu soovib uutele audiitorite otsijatele kannatlikku meelt

Audiitorkogu president ütles, et enamikule ettevõtetest, kellele on audiitorkontroll kohustuslik, ei ole audiitori leidmine või täpsemalt hoidmine mingi probleem, sest kui ettevõtte arvestuskvaliteet on paigas ning eesmärk on audiitoriga ühine – kajastada raamatupidamisandmeid aastaaruandest õigesti ja õiglaselt, siis enamasti jätkub koostöö ühe audiitorettevõttega aastaid.

“Kelle eesmärgid audiitoriga alati ei ühti, võivad praegu olla raskustes. Kahju on aga ennekõike uutest, esmakordselt audiitorit otsivatest ettevõtjatest, kel varasem edukas koostöö ja kontaktid audiitoritega puuduvad. Neile soovitan kannatlikku meelt ja oma tuttavate ettevõtjatega suhtlust, leidmaks õige audiitorfirma,” ütles Arengu.

Ta märkis, et kui audiitorid saavad praegusel kibekiirel tööajal pöördumise täiesti tundmatult ettevõttelt, ei leita sageli võimalust neid teenindada. Kui aga ettevõtja oskab näiteks viidata ühistele koostöösidemetele firmaga, millega audiitoril juba kokkupuude olemas, võib see ka positiivselt mõjutada audiitori otsust uus klient vastu võtta.

Kingitus.ee teatas kolmapäeval pressiteate vahendusel, et on esitanud avalduse, et ettevõte äriregistrisse ennistataks ning jätkab seni oma igapäevategevust.

Kokkuvõttes on oluline märkida, et sadu ettevõtteid Eestis on ootamatult sattunud auditeerimisnõude alla. See võib olla väljakutse nii ettevõtetele kui ka auditeerijatele, kuid see on samuti oluline protsess äriõigluse ja usaldusväärsuse tagamiseks. On oluline, et ettevõtted mõistaksid nende auditeerimisnõuete vajalikkust ja järgiksid neid regulaarselt, et tagada nende tegevuse läbipaistvus ja usaldusväärsus nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. See võib aidata Eesti ettevõtetel luua tugevamaid suhteid klientide, investorite ja teiste sidusrühmadega ning edendada riigi ärikeskkonda tervikuna.