Tere tulemast Saaremaale ja Muhusse, kus arheoloogid on avastanud seni teadmata hulga maalinnuseid! Uued avastused viitavad sellele, et saartel võib leiduda rohkem ajaloolisi kindlustusi kui seni arvati, andes meile põneva uue vaatenurga nende saarte ajaloole. Need uued avastused avavad uusi uksi mineviku saladustele ning pakuvad põnevat uurimisvaldkonda arheoloogiahuvilistele. Saaremaa ja Muhu rikas ajalugu ei lakka kunagi üllatamast!
Saaremaal ja Muhus võib seni teadaoleva 14 maalinna asemel olla siiski rohkem kunagisi kaitserajatisi, kui varem arvatud, selgus Saaremaa Muuseumi välja antud Jaan Tamme raamatu “Saaremaa ja Muhu linnused ja maalinnad” koostamisel.
Ka 100 aastat tagasi anti Saaremaa maalinnade kohta välja ülevaatlik raamat. Autor, arheoloog ja muinsuskaitsja Jaan Tamm ütles, et 100 aastaga on küll teadmisi juurde saadud, aga lõplikust tõest sajandite tagusesse aega ollakse endiselt kaugel.
“No me oleme ikka väga kaugel, ka nende suurte ja põhilinnuste uurimisel. Ka näiteks Valjala, kuigi teda on ka näpuotsaga varasemalt torgitud. Aga nüüd tuleb välja, et see, mida ütlesid mehed 120 aastat tagasi, siis nüüd hakkab selguma, et nii võis olla, aga me ei tea, kas see on tõde või pooltõde,” rääkis Tamm.
Järjekorras 14. Saaremaa Muuseumi toimetiste seeria raamat käsitleb 14 Saaremaa maalinna ja linnust. Raamatu koostamise ajal satuti kaardimaterjali uurides huvitavate avastusteni, seega järgmise raamatu ilmumisel, võib selles olla juba hoopis teine hulk linnuseid
“See on praegu oletus loomulikult, aga raamatu koostamise käigus kaardiuuringuid tehes, hakkas üsna mitmel kaardil selliseid kohti silma, mis on väga ahvatlevad. Ja mõnel juhul ka lausa tingmärkidega märgitud, et nad tõesti võivad olla midagi taolist, kas siis päris maalinn või kindlustatud asula või mõni väiksem pelgukoht. Mitu neid võib olla? Ütleme, et ma olen näinud vähemalt 2–3 sellist, mida peaks maastikul uurima,” rääkis arheoloog ja raamatu kaastoimetaja Tõnu Sepp.
Valjala maalinna läheduses näitab kõrguskaart senitundmatut ringikujulist moodustist.
“Sellist madalat ringvalli võidi teha ka hästi pragmaatilistel põhjustel. Minu poolest kasvõi näiteks kariloomade üleöö hoidmiseks. Et näiteks puidust veel pisike tara peal ja ongi kõik. Aga jah, tavapäraselt on neid peetud jah mingiteks kindlustatud kohtadeks,” märkis Sepp.
“Paras väljend, et elevandi vaatamine läbi lukuaugu. Selliste pisikeste lokaalsete uuringute najal on väga raske mingeid suuri järeldusi teha. Nii et see on kõik alles ees,” lisas Sepp.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Saaremaal ja Muhus võib tõepoolest leiduda rohkem maalinnuseid kui seni arvatud. Arheoloogilised uuringud ja uurimistööd on avastanud uusi asulakohti ja kaitseehitisi, mis viitavad sellele, et saarte varasemas ajaloos võis olla rohkem militaarset tegevust ja kaitseehitisi. See avastus avab uusi võimalusi ajalooliste ja kultuuriliste uurimuste jaoks ning rikastab meie arusaama Saaremaa ja Muhu ajaloost. On oluline jätkata uurimistööd sellel alal, et saada täielikum pilt saarte minevikust ning kaitsta ja säilitada ajaloolisi paiku tulevastele põlvedele.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus