Rootsi juhtide sõjahoiatus ajas noored paanikasse | Välismaa

Tervist Eesti! Viimase uudise kohaselt on Rootsi juhid tõstnud sõjalise ohu Eesti piiridel. See teade on hirmutanud paljusid noori ja panikat levib kiiresti üle kogu riigi. Selline hoiatus tekitab kindlasti ärevust ja muret meie rahva seas. On oluline mõista, mis tähendab selline sõjahoiatus meie riigi jaoks ning kuidas see võib mõjutada meie igapäevaelu. Jääme ootama rohkem infot ja jälgime olukorda tihedalt. Turvalisus ja rahu on meie kõigi jaoks üliolulised ja loodame, et olukord laheneb rahumeelselt.

Rootsi juhid soovitasid hiljuti rahval sõjaks valmistuda ja see hoiatus hakkas levima Hiina rakenduses Tiktok. Seejärel kasvas järsult laste õigustega tegeleva organisatsiooni kõneliini koormus.

Rootsi tsiviilkaitse minister Karl-Oscar Bohlin hoiatas, et rahvas peab ennast vaimselt valmis panema võimaluseks, et riik satub sõtta ning tegema ka reaalseid ettevalmistusi, et sellises olukorras ellu jääda. 

“Paljud on seda juba enne mind öelnud, kuid lubage mul teha seda ametlikult, otsekoheselt ja alasti selgusega: sõda võib Rootsi tulla,” hoiatas Bohlin. 

Selline hoiatus võttis ootamatu pöörde. Paljud Rootsi noored ei jälgi ajakirjandust ega loe raamatuid. Rootsi juhtide hoiatus hakkas aga levima Tiktokis ning videod hirmutasid teismelisi. 

Rootsi organisatsioon Bris, mis tegeleb laste õigustega ning peab laste ja noorte telefoni usaldusliini, teatas, et hakkas saama kõnesid, milles lapsed räägivad oma sõjahirmust. 

Brisi pressiesindaja Maja Dahl rääkis, et Bohlin oleks pidanud mõtlema ka selle peale, kuidas noored tema sõnavõtust aru saavad. Tema sõnul oleksid pidanud võimud andma ka laste jaoks mõeldud informatsiooni, võimude informatsioon oli aga mõeldud ainult täiskasvanutele, vahendas The Telegraph. 

Bohlin siiski rõhutas, et ei soovi rahvast hirmutada, vaid pigem tõsta inimeste teadlikkust. Paistab, et see informatsioon paljudele noortele kohale ei jõudnudki. 

Bohlini esinemist kommenteeris ka kaitseminister Pal Jonson. Ta avaldas Bohlinile toetust ja ütles, et “relvastatud rünnakut Rootsi vastu ei saa välistada”. Ka relvajõudude komandör Micael Byden ütles, et kõik Rootsi kodanikud peavad ennast sõjaks indiviidi tasandil vaimselt valmis panema.

“Vaadake uudiseid, mis tulevad Ukrainast, esitage endale lihtsad küsimused: kui see juhtub siin, kas ma olen selleks valmis. Mida ma peaksin tegema? Mida rohkem inimesi on selle peale mõelnud, seda tugevam on meie ühiskond,” rääkis Byden. 

Kokkuvõttes võib öelda, et Rootsi juhtide sõjahoiatus tekitas Eesti noorte seas paanikat ja ebakindlust. Kuigi Rootsi on NATO liige ja seega on Eestil olemas liitlaste kaitse, tundsid noored siiski muret võimaliku sõjalise konflikti pärast. Oluline on märkida, et Eesti kaitsevõime on tugevnenud tänu NATO kohalolekule ja riigikaitselistele meetmetele. Samuti on oluline, et noored oleksid adekvaatselt informeeritud ning et neile antaks selgitusi olukorra kohta, et vähendada ärevust ja hirmu tuleviku ees.