Tervitused Eesti rahvale! Viimased sõnumid Rootsi juhtidelt on tekitanud palju arutelu ja ärevust üle kogu maailma. Rootsi juhid on soovitanud oma rahval valmistuda võimalikuks sõjaks ja kriisiks. See sõnum on kutsunud esile palju küsimusi ja spekulatsioone, eriti meie naaberriigis Eestis. Mis võib olla põhjus selliseks hoiatuseks? Kas peaksime ka meie sellele tähelepanu pöörama ja valmistuma sõjaks? Kuidas see võiks mõjutada meie igapäevast elu? Selles artiklis uurime lähemalt Rootsi juhtide sõnumit ja selle võimalikke tagajärgi.
Rootsi rahvas peab ennast vaimselt valmis panema võimaluseks, et riik sattub sõtta ning tegema ka reaalseid ettevalmistusi sellises olukorras ellu jäämiseks, ütlesid riigi tsiviilkaitse minister Karl-Oscar Bohlin ja relvajõudude juht Micael Bydén.
“Paljud on seda juba enne mind öelnud, kuid lubage mul teha seda ametlikult, otsekoheselt ja alasti selgusega: sõda võib Rootsi tulla,” ütles Bohlin nädalavahetusel Sälenis peetud julgeolekukonverentsil Folk och Försvars (Rahvas ja kaitse) peetud kõnes.
Minister tõdes, et inimlikult on mõistetav soov näha elu sellisena nagu seda soovitakse, mitte sellisena, nagu see tegelikult on. “Sõja ja terrori julmus on [tänapäeval] filtreerimata ligipääsetav kohe, kui võtame oma telefoni taskust välja. Vaatamata sellele vahetule kohalolekule lubavad meie vaimsed kaitsemehhanismid paljudel siiski mõelda, et kõik see toimub kusagil mujal. Seal, aga mitte siin. Rahvale, kellele rahu on olnud meeldiv kaaslane juba ligi 210 aastat, on mugav mõelda, et see [olukord] on muutumatu. Kuid selle järeldusega elamine on muutunud ohtlikumaks, kui see on olnud väga pikka aega,” rääkis ta.
Rootsi tsiviilkaitseminister rõhutas, et ei soovi rahvast hirmutada, vaid pigem tõsta inimeste teadlikkust: “Soovin avada ust, mis on sageli blokeeritud igapäevaelu muredega. Uks, mida paljud rootslased võisid terve elu suletuna hoida. Uks ruumi, kus seisame silmitsi olulise küsimusega: kes sa oled, kui algab sõda?”
Bohlin loetles oma kõnes ülesandeid, millele erinevad võimukandjad, firmajuhid, töötajad ja tavakodanikud peaksid mõtlema ning kuidas võimalikuks kriisiolukorraks valmistuda.
“Igaüks peab enda jaoks läbi tunnetama tõsiasja, et olukord pole siin riigis selline, millega oleme harjunud. Maailm seisab silmitsi julgeolekuolukorraga, mis on suuremate riskidega kui kunagi varem pärast Teist maailmasõda. Seisame Ukraina, oma liitlaste ja reeglitel põhineva rahvusvahelise korra kõrval ning teeme seda demokraatia kaitseks nii sõnades kui tegudes. See kõik nõuab meilt senisest rohkem ja see saab alguse mõistmisest, et Rootsi kaitsmine on meie kõigi asi,” rõhutas minister.
Bohlini esinemist kommenteerinud Rootsi relvajõudude komandör Micael Bydén ütles, et kõik Rootsi kodanikud peavad ennast sõjaks “indiviidi tasandil moraalselt valmis panema”.
“See olukord on väga tõsine ja võib minna veel halvemaks – isegi meie jaoks,” lisas Büden. “Eilset [ministri esitatud info] selgust ei ole võimalik teisiti tõlgendada. Nüüd on aeg minna sõnadelt ja mõistmiselt tegudele,” rääkis kindral esmaspäeval Rootsi TV4 hommikusaates.
In conclusion, the recent recommendation by Swedish leaders for their citizens to prepare for war serves as a reminder of the importance of national defense and readiness. While Estonia may not face the same level of immediate threat, it is crucial for us to remain vigilant and prepared for any potential security challenges. It is also a signal for us to continue building strong alliances with our NATO partners and investing in our defense capabilities. By staying proactive and united, we can ensure the safety and security of our country and our people.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus