Rongide kiirust ei ole võimalik aastaks 2028 tõsta nii palju kui oli kavas | Eesti

Tervetulemast Eestisse! Viimase aastakümne jooksul on rongiliiklus siin märkimisväärselt arenenud, kuid tõsiasi on see, et me ei ole suutnud saavutada seatud eesmärke rongide kiiruse tõstmisel. Aastani 2028 planeeritud kiiruse tõstmise plaanid on jäänud täitmata ning see on tekitanud tõsist muret meie transpordisüsteemi tuleviku osas. Kuigi siht on jätkuvalt ambitsioonikas, on oluline mõista, et tuleb teha täiendavaid jõupingutusi, et tagada meie rongiliikluse efektiivsus ja konkurentsivõime tulevikus.

Riigikontrolli hinnangul on aastaks 2028 plaanitud reisirongide kiiruste tõstmiseks kuni 160 kilomeetrini tunnis vaja täita ohutusnõudeid, kuid selle saavutamiseks on eelarvest puudu umbes 126 miljonit eurot.

“Aastaks 2028 on võimalik lahendada ülesõitudega seonduvad küsimused. Mis puudutab ülekäike, siis see paraku võtab kõik aega. Mis tähendab seda, et need lõigud, kus saab kiiresti sõita on üsna lühikesed,” ütles riigikontrolör Janar Holm.

Mullu karmistati ülekäikudele kehtivaid nõudeid ja Eesti Raudteel puudub täna ülevaade, kui tihedalt ülekäike kasutatakse. Kuid sellest sõltub, kui suuri summasid nende ohutuks muutmine vajab. Eestis on 150 ülekäiku. Esialgsel hinnangul on nende ümberehitamiseks vaja 126 miljonit eurot ja aastaks 2028 ümberehitustega valmis ei jõuta.

“Me arvestame sellega, et seal kus on 160 km/h, seal võib see kategooria tulla päris kõrge. On vaja ehitada kaks tasapinda või siis panna tõkkepuu, mis peab päriselt sulgema ülekäigu, et keegi alt või ülevalt ei saaks minna,” ütles Eesti Raudtee juht Kaido Zimmermann.

Riigikontroll heidab kliimaministeeriumile ette, et ülekäikude tehnokasutuseeskirja muutes jäeti kindlaks tegemata nende turvaliseks muutmise maksumus ning hoolimata lubadustest pole aastal 2028 rongidel tegelikult võimalik sõita 160 km/ tunnis. 

Kliimaministeeriumile jäävad riigikontrolli etteheited arusaamatuks.

“Küsimus on eelkõige ülekäigukohtades ehk seal, kus jalakäija tee ristub rongiga. Need on nagunii linnalised keskkonnad, peatuse juures. Seal on nagunii kiirused all. Suures plaanis on 160 km/h saavutatav ka ilma ülekäigukohtade ja ülesõidukohtade välja ehitamiseta,” ütles kliimaministeeriumi transpordi asekantsler Sander Salmu.

Salmu sõnul valmistatakse ette uut arengukava ja selle järgi saab paika panna ka edasise rahastuse.

Elroni jaoks oli riigikontrolli audit halvaks üllatuseks.

“Need lõigud kipuvad olema sellised, et rong peab kiiruse üles võtma ja siis kohe pidurdama,” ütles Elroni juhatuse liige Märt Ehrenpreis.

Kiiret rongisõitu enne 2033 aastat loota ei ole.

Kokkuvõttes võib öelda, et ehkki algne plaan oli tõsta rongide kiirust aastaks 2028, ei pruugi see eesmärk olla praeguste tingimuste ja ressurssidega realistlik. On oluline leida tasakaal kiiruse ja ohutuse vahel ning investeerida raudteeinfrastruktuuri arendamisse. Samuti tuleb arvestada keskkonna ja säästva transpordi aspektidega. Eesmärgiks võiks seada järk-järgulise kiiruse tõusu, tagades samal ajal rongiliikluse turvalisuse ja jätkusuutlikkuse. Ühtlasi tuleks kaaluda alternatiivseid lahendusi, mis võiksid parandada rongiliikluse efektiivsust ja reisijate kogemust.