Rongide kiirust ei ole võimalik aastaks 2028 plaanitult tõsta | Eesti

Tere tulemast Eestisse! On olnud palju kõneainet selle üle, kas ja kuidas suurendada rongiliikluse kiirust Eestis. Paraku on hiljutised uuringud näidanud, et planeeritud kiiruse tõstmine aastaks 2028 ei pruugi olla võimalik. See tekitab küsimusi tuleviku transpordi arengu kohta siin riigis. Kas uuringud näitavad tõelist olukorda või on siiski võimalik leida lahendusi, mis võimaldaksid rongide kiiremat liikumist? Jätkakem selle teema aruteluga ja uurigem, milline võiks olla Eesti transpordi tulevik.

Riigikontrolli hinnangul on aastaks 2028 plaanitud reisirongide kiiruste tõstmiseks kuni 160 kilomeetrini tunnis vaja täita ohutusnõudeid, kuid selle saavutamiseks on eelarvest puudu umbes 126 miljonit eurot.

“Aastaks 2028 on võimalik lahendada ülesõitudega seonduvad küsimused. Mis puudutab ülekäike, siis see paraku võtab kõik aega. Mis tähendab seda, et need lõigud, kus saab kiiresti sõita on üsna lühikesed,” ütles riigikontrolör Janar Holm.

Mullu karmistati ülekäikudele kehtivaid nõudeid ja Eesti Raudteel puudub täna ülevaade, kui tihedalt ülekäike kasutatakse. Kuid sellest sõltub, kui suuri summasid nende ohutuks muutmine vajab. Eestis on 150 ülekäiku. Esialgsel hinnangul on nende ümberehitamiseks vaja 126 miljonit eurot ja aastaks 2028 ümberehitustega valmis ei jõuta.

“Me arvestame sellega, et seal kus on 160 km/h, seal võib see kategooria tulla päris kõrge. On vaja ehitada kaks tasapinda või siis panna tõkkepuu, mis peab päriselt sulgema ülekäigu, et keegi alt või ülevalt ei saaks minna,” ütles Eesti Raudtee juht Kaido Zimmermann.

Riigikontroll heidab kliimaministeeriumile ette, et ülekäikude tehnokasutuseeskirja muutes jäeti kindlaks tegemata nende turvaliseks muutmise maksumus ning hoolimata lubadustest pole aastal 2028 rongidel tegelikult võimalik sõita 160 km/ tunnis. 

Kliimaministeeriumile jäävad riigikontrolli etteheited arusaamatuks.

“Küsimus on eelkõige ülekäigukohtades ehk seal, kus jalakäija tee ristub rongiga. Need on nagunii linnalised keskkonnad, peatuse juures. Seal on nagunii kiirused all. Suures plaanis on 160 km/h saavutatav ka ilma ülekäigukohtade ja ülesõidukohtade välja ehitamiseta,” ütles kliimaministeeriumi transpordi asekantsler Sander Salmu.

Salmu sõnul valmistatakse ette uut arengukava ja selle järgi saab paika panna ka edasise rahastuse.

Elroni jaoks oli riigikontrolli audit halvaks üllatuseks.

“Need lõigud kipuvad olema sellised, et rong peab kiiruse üles võtma ja siis kohe pidurdama,” ütles Elroni juhatuse liige Märt Ehrenpreis.

Kiiret rongisõitu enne 2033 aastat loota ei ole.

Kokkuvõttes näib, et rongide kiiruse tõstmine aastaks 2028 on Eesti jaoks hetkel liiga suur väljakutse. Kuigi on kavandatud mitmeid infrastruktuuriprojekte, et parandada raudteed ja võimaldada kiiremaid ronge, on siiski selge, et eesmärki ei saavutata. See võib olla pettumus neile, kes lootsid kiiremaid ja efektiivsemaid rongisõite tulevikus. Sellegipoolest on oluline jätkata jõupingutusi raudteetranspordi arendamisel ning leida uusi võimalusi, kuidas parandada rongiliiklust Eestis. Ehk tulevikus õnnestub siiski rongide kiirust tõsta ja muuta rongisõidud veelgi mugavamaks ja efektiivsemaks.