Ringhäälingumuuseum uuendas Eesti teleajaloo püsinäitust | Muuseumid

Tere tulemast Ringhäälingumuuseumi, kus saab nüüd kogeda uuendatud Eesti teleajaloo püsinäitust! See põnev muuseum pakub külastajatele võimalust sukelduda Eesti ringhäälingu ajalukku ning avastada selle mõju meie kultuurile ja ühiskonnale. Uuendatud näitus tutvustab huvitavaid lugusid Eesti telemaastikul toimunud muutustest ja arengutest. Lisaks saab näha haruldasi eksponaate, vaadata vanu teleülekandeid ning saada parema ettekujutuse sellest, kuidas ringhääling on aja jooksul muutunud. Tule külasta meid ja avasta Eesti teleajaloo põnev maailm!

Türil tegutsevas Eesti Ringhäälingumuuseumis avati meie teleajalugu tutvustav uuenenud püsinäitus, mille ettevalmistamiseks kulus kaks aastat.

Juhan Sihver on ringhäälingumuuseumi juht ja eestvedaja asutamisest saadik ehk peaaegu 25 aastat. Esimene televisiooni näitus avati 2005. aastal ja tutvustas muuseumi kogus leiduvat. Aga uus väljapanek annab põhjaliku ülevaate televisiooni arengust aastani 2021 läbi ajalooliste tehniliste vahendite, foto- ja videomaterjali.

“See ei ole enam selline näitus, et vaadake, mis meil õnnestus koguda, vaid see on ikkagi näitus, kus räägitakse televisiooni ajaloost,” selgitas Sihver.

Esimene telesaade anti Eestis eetrisse 19. juulil 1955, kuid telesignaali hakati püüdma palju varem, juba 1930. aastal.

“Sel ajal ehitati selliseid Nipkowi kettaga kaugenägemise aparaate, millega sai püüda Berliini, Londoni ja Moskva telepilti,” ütles Sihver.

“Kui 1955. aastal alustas Eesti Televisioon, siis muutus televiisor tõeliseks poppesemeks ja kõik tahtsid endale osta. Ajalehes anti nõu, et kui teil on neljaliikmeline pere, siis vot see KVN on täpselt õige ekraanisuurusega. Ja kui jäi ikka väheks, võis osta luubi, panid endale televiisori ette ja nägid 1,5 korda suuremat pilti,” kirjeldas Sihver.

Teleajaloo näitusel saab külastada kolme telestuudiot, väljas on telelukku jälje jätnud inimeste fotod, kaamerad ja palju muud tehnikat. Kuid Juhan Sihver peab väga oluliseks ka tavaliste Eesti inimeste annetatud televiisoreid.

“Rõõmustaksime küll, kui meile tasapisi hakkaksid jõudma ka plasma- ja LCD televiisorid. Enne jäätmejaama või prügikasti viimist võiks meiega ühendust võtta, et äkki meie oleme just see muuseum, kes sellise asja üle rõõmustab ja ka teistele saab näidata,” rääkis Sihver.

In conclusion, the renovation of the Estonian Broadcasting Museum’s permanent exhibition on the history of television is a significant and exciting development for the country. The updated exhibition will provide visitors with a comprehensive and engaging experience, highlighting the evolution of television in Estonia and its cultural and societal impact. By preserving and showcasing the history of broadcasting, the museum plays a vital role in connecting past, present, and future generations. This renewal underscores the museum’s dedication to promoting media literacy and understanding the role of television in shaping Estonia’s identity. Overall, the renewed exhibition promises to be a valuable educational resource and a captivating experience for all who visit.