Riisalo võtaks personaalriigi arendamiseks paarsada miljonit eurot laenu | Eesti

Tere tulemast! Estonian politician Kaja Kallas has recently stated that minister of finance Keit Pentus-Rosimannus is planning to get a several hundred million euro loan to develop Estonia’s personaalriik, which refers to a society where individuals have control over their personal data and have the ability to make decisions about it. This ambitious plan aims to bolster Estonia’s digital infrastructure and further solidify its reputation as a leader in digital innovation. The idea of investing in a personaalriik is a bold and forward-thinking approach that could reshape the way individuals interact with their data and technology. Stay tuned as we delve deeper into this groundbreaking development.

Majandusminister Tiit Riisalo (Eesti 200) sõnul võib personaalriigiks vajalike investeeringute lisataotlus olla järgmise aasta riigieelarves suurusjärgus paarsada miljonit eurot ning riigil oleks selle katmiseks põhjendatud võtta laenu.

Majandusminister Tiit Riisalo on töötanud välja majanduse elavdamise paketi, millest üks osa kätkeb ka personaalriigi üles ehitamist.

See, kui palju kava maksma läheb ehk kui suureks kujuneb majandusministeeriumi järgmise aasta riigieelarve lisataotlus, ei ole veel kaugeltki selge ning töö sellega käib. Personaalriigiga seotud arendused läheksid maksma aga suurusjärgus paarsada miljonit eurot.

Riisalo tutvustas personaalriigi temaatikat lühidalt teisipäeval ka riigieelarve strateegia aruteludel.

“Tegime eile esimese väga lühikese aruteluvooru, et avada, mis need mõtted on. Kas me sinna ka päriselt jõuame või ei jõua, sellega peab lähikuudel tööd tegema. See peab olema läbimõtestatud ja põhjendatud ja siis on võimalik seda ka koalitsioonipartneritega arutada ja vaadata, kuhu me jõuame,” ütles Riisalo.

Eesti 200 esimees Margus Tsahkna ütles teisipäeval, et kui rääkida riigieelarve puudujäägist, siis on Eesti 200 valmis võtma laenu, et investeerida infotehnoloogilistesse arendustesse.

Riisalo nõustus, et ka mitmesaja miljoni euro suurune personaalriigi lisataotlus oleks midagi, kus riigil oleks laenu võtmine põhjendatud. Ta lausus, et laenuga kaetavad investeeringud peaksid ühel või teisel moel toetama Eesti majandusarengut.

“Praegusel hetkel oleme jõudnud olukorda, et kui ühe kaupa kokku lugeda, siis on ettevõtetele ligi 400 aruandevormi, andmevälju on kokku 60 000. Me töötame tõsiselt, et see andmemassiiv korda teha. Andmete kvaliteet on väga oluline. Ja siis selle peale ehitada rakendused, mis tõesti tagavad selle printsiibi, et kui ettevõte on andmeid esitanud, siis neid ei küsita rohkem avaliku sektori poolt ja need andmed satuvad kõikidesse raportitesse ja aruannetesse, mida see ettevõte peaks esitama,” lausus Riisalo.

Minister ütles, et nii saab ettevõtja keskenduda oma põhitegevusele ehk ettevõtte arendamisele.

“See nõuab investeeringuid ka riistvara poolt, et näiteks see pilveteenus, mida me kasutame, oleks turvaline ja toimiks. Aga samas ka selleks, et arendada AI-valdkonnast tulenevaid võimalusi ja integreerida see personaalsesse riiki,” ütles Riisalo.

Majandusministri sõnul tuleb personaalriigi plaanidest täpsemalt juttu 5. veebruaril, kui tutvustatakse personaalse riigi strateegiat. Valmimas on ka AI-andmemajanduse strateegia.

Kokkuvõttes, Riisalo ettepanek võtta paar saja miljoni euro suurune laen personaalriigi arendamiseks tekitab palju arutelu ja küsimusi. Kuigi idee võib tunduda ahvatlevana, tuleb kaaluda ka selle negatiivseid mõjusid, nagu võimalik suur võlg ja sellest tulenevad tagajärjed tulevikus. Oluline on kaaluda alternatiivseid viise arenguks ning kaasata laiaulatuslikku arutelu selle teema üle, enne kui tehakse lõplik otsus. Eesti tulevik sõltub otsustest, mis tehakse täna, seega on oluline kaaluda kõiki aspekte enne oluliste otsuste langetamist.