Riisalo kaalub tööjõukriisi leevendamiseks välistööjõukvoodi mitmekordistamist | Eesti

Tööjõupuudus on üks suurimaid probleeme, millega Eesti silmitsi seisab. Seetõttu kaalub Riigikogu liige Kaja Riisalo välistööjõukvoodi mitmekordistamist, et leevendada tööjõukriisi. See otsus võib olla oluline samm Eesti majanduse elavdamisel ning ettevõtetele vajaliku tööjõu tagamisel. Riisalo poolt välja pakutud lahendus võib mängida olulist rolli Eesti tööturu stabiilsuse tagamisel ning majanduskasvu toetamisel.

Ettevõtjad juba aastaid juhtinud tähelepanu, et Eesti sisserändereeglid on liialt jäigad ning ettevõtetelt on keeruline välismaalt tööjõudu kaasata. Tööandjate keskliidu juhi Arto Aasa sõnul on välistööjõu kaasamise reeglid Eestis praegu ühed Euroopa karmimad.

“Eesti elanikkonna vananemise ja madala sündivuse tõttu jääb meil tööturul igal aastal tuhandeid inimesi vähemaks. Ilma välistööjõudu kaasamata ei ole võimalik meil isegi tänast heaolu säilitada, rääkimata sellest, kui sooviksime näha kiiret majanduskasvu,” lausus Aas.

Aas ütles, et Eestis on aastaid olnud puudu IT-inimestest, aga tegelikult pitsitab tööjõupuudus kõiki valdkondi, alates autojuhidest ja ehitajatest, lõpetades hooldustöötajatega.

OSKA suvine uuring tõi välja, et tööjõupuudus on ka masina-, metalli- ja elektroonikatööstuses. “Valdkonna suurim kitsaskoht on inseneride ja tehnilise kõrgharidusega spetsialistide nappus ja ebapiisav järelkasv, mis on ülikriitiline ja vajab kohest tegutsemist,” toodi uuringus välja.

“Tööjõupuudus pitsitab kõiki valdkondi, alates autojuhidest ja ehitajatest, lõpetades hooldustöötajatega.”

1990. aastal ülemnõukogu otsusega seatud sisserände piirarv ehk pikaajalise tööloa kvoot on 0,1 protsenti rahvastikust ehk umbes 1300 inimest aastas. Tööandjate keskliidu hinnangul vajab see kvoot kas tühistamist või vähemalt mitmekordistamist. Ka kohustus maksta välistöötajale Eesti keskmist palka ei ole tööandjate sõnul kõikides sektorites ja piirkondades mõistlik lahendus. Ühtlasi on tööandjate sõnul piiranguid ka näiteks õppimisele.

“Võib kaaluda ka sektorite või ametikohtade erandeid. Nii nagu neid on tehtud infotehnoloogia kommunikatsiooni sektorile, vajaks ka inseneeria tegelikult erandeid. Oleme pakkunud välja ka seda, et usaldusväärsed tööandjad, kes on aastaid turul toimetanud, kel pole probleeme maksude maksmisega, kes pole rikkunud tööjõu kasutamise reegleid, et nendel ettevõtetel oleks lihtsam tööjõudu kasutada,” lausus Aas.

Riisalo sõnul peab avama arutelu välistööjõu üle

Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo (Eesti 200) hinnangul vajab Eesti laiemat arutelu välistööjõu kaasamise üle, sest praegune 0,1-protsendine sisserände piirarv ei vasta Eesti vajadustele.

Tööandjate hinnangul peaks sisserände piirarv olema senisest kolm-neli korda suurem kui praegune 0,1 protsenti rahvastikust ehk umbes 1300 inimest.

“Need on õiged suurusjärgud. Keda meil siin ikka kuulata on? Ühelt poolt vaatame seda statistikat, mis meil on ja kutsekoda teeb ju väga häid uuringuid. Teisalt oleme aktiivselt suhtluses ettevõtjatega, et saada nende tunnetustest ja vajadusest aru. Kuhugi sinna keskele see number võiks siis ideaalis maanduda, jah,” nõustus Riisalo.

Riisalo ütles, et eelmisel nädalal sai riigieelarve strateegia kõnelustel loodud ka vastav tööjõuküsimustega tegelev töörühm, mida ta majandusministrina juhib ning mis peaks järgmine kord kohtuma järgmisel nädalal.

“Meie eesmärk on tagada see, et kvalifitseeritud tööjõud oleks kättesaadav. Mis see optimaalne lahendus on, seda me hakkamegi lahendama. Kas on see siis selle kvoodi liberaliseerimise kaudu või teiste meetmete kaudu, nagu erandite tegemine sektorile või usaldusväärsete tööandjate nimekirjade loomine, kellele oleks see protsess lihtsam,” lausus majandusminister.

Läänemetsa arvates kvooti muutma ei peaks

Riisalo arutas tööjõuküsimusi eelmisel nädalal ka siseminister Lauri Läänemetsaga (SDE), et otsida tasakaalu tööjõuturu vajaduste ja siseturvalisuse küsimustes. Läänemetsa sõnutsi kvooti tingimata muutma ei peakski.

“Mis puudutab kvooti, siis ma arvan, et võib-olla me seda kvooti puutuma ei peaks, see number võiks sama olla. Mida ma siiski isiklikult pean õigeks on see, et me peaks vaatama üle need erisuses ja senised reeglid, mille oleme pannud paika. Mõnes mõttes on need Eesti ettevõtjate jaoks liialt paindumatud,” ütles Läänemets.

“Kui ka töötajate esindajad on laua taga, siis suudavad nad seista selle eest, et me ei tooks ebaõiglaselt siia tööjõudu, kes jätab Eesti inimese tööta.”

Läänemets ütles, et tema sõnul võiks suures plaanis liikuda sinna, kus välistööjõu osas ei tee otsuseid enam riik, vaid see on kolmepoolne kokkulepe riigi, tööandjate ja ametiühingute vahel. Ta lausus, et kuna majanduse olukord pidevalt muutub, võimaldaks selline formaat ka suuremat paindlikkust.

“Nii oleks oluliselt paremini kaitstud ka Eesti töötajate huvid. Kui ka töötajate esindajad on laua taga, siis suudavad nad ka seal laua taga seista selle eest, et me ei tooks ebaõiglaselt siia tööjõudu, kes jätab Eesti inimese tööta või ohustab tema sissetulekut. Teisalt saaksid ettevõtjad paremini öelda, kus see vajadus välistööjõu järele päriselt suurem on,” ütles Läänemets.

Tööandjate arvamus Läänemetsa ettepanekusse lahkneb

Kaubandus- ja tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udrase sõnul ei muudaks kolmepoolsed läbirääkimised tegelikult mitte midagi, sest juba praegu on lisaks keskmisele palgale hulk nõudeid, mida nii tööandja kui välismaalane peavad täitma.

“Üks nõue on ka see, et töötukassa annab oma heakskiidu, et mingit kindlat ametikohta ei ole võimalik Eestis oma inimestega täita ja ettevõte saab loa välismaalase palkamiseks. Minu arust see tagab juba selle, et ettevõttel pole võimalik eelistada välismaalast, vaid tal peab olema töötukassa luba. Selle kolmepoolsuse järele puudub vajadus, sest täna töötukassa seda rolli juba täidab,” lausus Udras.

Tööandjate keskliidu juht Arto Aas seevastu suhtus kolmepoolsete läbirääkimiste mõttesse soojalt. Ta lausus, et seda mõtet on varemgi veeretatud.

“Ta ei peaks olema nii politiliseeritud küsimus. Seal tuleks seda paindlikkust ja kiirust juurde kui tänase süsteemi puhul, kus peab seadust muutma ja kogu protsess on päris keeruline,” lausus Aas.

Ametiühingute keskliidu poliitikasekretär Jaan-Hendrik Toomel ütles, et kolmepoolsete läbirääkimiste võimaldamine välistööjõu osas oleks väga hea lahendus.

“Täpselt nii see parim tulemus ilmselt sünnibki, et kõik turuosalised, nii töötajad, tööandjad kui ka riik tulevad kokku, vaatavad, kust king pigistab, kus saab lubada, kus on mingid ohud, kus ei ole ohte ja võiks kohe kvooti suurendada – see võtaks kindlasti töötajate hirme maha ning annaks ka tööandjate muredele kiirematele lahenduse. Ma saan aru, miks neid konkreetseid otsuseid ei ole pikka aega tehtud, sest see ongi niivõrd keeruline küsimus, et niiviisi üle turu kõigile otsuseid teha,” lausus ta.

Kõige rohkem taotletakse tähtajalist elamisluba Ukrainast

2024. aasta sisserände piirarv on valitsuse otsusel 1303 inimest. Veonduse ja laonduse valdkonnas on töötamiseks ette nähtud 200 tähtajalist elamisluba, 35 elamisluba on välisministeeriumi akrediteeritud ajakirjanikele, 34 erialaseks tegevuseks sportlase, treeneri, spordikohtuniku või sporditöötajana spordialaliidu kutsel, 15 töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötajana ning viis elamisluba välislepingu alusel. Ülejäänud 1014 tähtajalist elamisluba on vabalt jaotamiseks.

Alates 2023. aasta detsembrist kuni 1. veebruarini 2024 on politsei- ja piirivalveameti andmetel esitatud 1001 sisserände piirarvu alla arvatud tähtajalise elamisloa taotlust. Kõige rohkem on see aasta tähtajalist elamisluba taotlenud Ukraina kodakondsusega inimesed. 595 taotlejat on Ukraina kodakondsusega, 81 Usbekistani, 65 India, 49 Aserbaidžaani, 49 Moldova, 35 Filipiini, 26 Gruusia. Muu kodakondsusega inimesi on 101.

Sisserände piirarvu alt on välja arvatud nii info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialal töötajad kui iduettevõttes töötavad ja iduettevõtlusega tegelevad välismaalased. Samuti ei kuulu piirarvu alla pere- ja õpiränne, õppejõuna tööle asumine, suurinvestorina tegutsemine ning töötamine tippspetsialistina. Tippspetsialist on näiteks välismaalane, kellele tööandja maksab vähemalt 1,5 kordset Eesti keskmist brutokuupalka. Piirarvu arvestusse ei kuulu ka Euroopa Liidu kodanikud ja nende perekonnaliikmed, Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ja Jaapani kodanikud ega rahvusvahelise kaitse taotlejad.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Riisalo ettepanek välistööjõukvoodi mitmekordistamiseks on oluline samm tööjõukriisi leevendamise suunas. See võimaldaks Eestil täita vajalikke töökohad ning tagada majanduse stabiilsuse. Samas tuleks kaaluda ka muid võimalusi, nagu näiteks investeerimist kohaliku tööjõu koolitamisse ja arendamisse. Oluline on leida tasakaal välis- ja kohaliku tööjõu vahel ning luua toimiv süsteem, mis tagab Eesti majanduse konkurentsivõime ja arengu ka tulevikus.