Riik tahab ülevõtmistehingutelt rohkem makse koguma hakata | Majandus

Tere tulemast Eestisse! Viimastel aastatel on Eesti majandus kasvanud kiiresti ning riik on püüdnud oma maksusüsteemi täiustada, et tagada tulude suurenemine. Üks selline meetmeplaan on suurendada maksustamist ülevõtmistehingute puhul. See samm on põhjustanud palju arutelu ettevõtete seas, kuid valitsus usub, et see aitab suurendada maksutulu ning toetada riigi majandusarengut. Käimasolevad muudatused maksusüsteemis loovad huvitavaid võimalusi nii kohalikele ettevõtetele kui ka rahvusvahelistele investoritele.

Muudetav maksujuhend puudutaks tehinguid, mida nimetatakse debt pushdown’iks. Kui investorid soovivad osta ettevõtte, siis loovad nad eraldi selle omandamiseks ärilise keha, mida kutsutakse inglise keeles special purpose vehicle’iks ehks SPV-ks.

Loodud SPV-sse laenatakse sisse raha, näiteks omanikelt, mille eest soovitud ettevõte omandatakse. Pärast omandamist ühendatakse ettevõte SPV-ga ja omandamiseks kulunud raha makstakse ühendettevõttest investoritele tagasi laenu tagasimaksetena koos intressidega.

Oluline on, et sellist skeemi kasutades ei teki investoritel maksukohustust ettevõtte ostmiseks kasutatud raha ostetud ettevõttest välja võtmisel.

Nüüd plaanib maksuamet koostöös rahandusministeeriumiga süsteemi muuta ja levinud skeemi ära lõpetada.

Uue maksujuhendi kohaselt ei tohiks enam selliselt raha omandatud ettevõtest välja võtta, ütles ERR-ile rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler ja endine maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi.

Uue maksujuhendi kohaselt oleks ka edaspidi täiesti korrektne asutada ettevõtete ostmiseks või ülevõtmiseks eraldi ettevõte ehk SPV. Samuti oleks täiesti lubatud ka sellele ettevõttele raha laenamine, et laenatud raha eest tehing läbi viia. Samas ei oleks Liivamägi sõnul enam korrektne ettevõttete ühendamine, seniks kuni laenatud raha ei ole tagastatud.

Ehk siis tuleviku vaates näeks maksu- ja tolliamet, et kui investoritel on huvi omandatud ettevõttest kapitali välja võtta, peaks omandatud ettevõte maksma dividende, tasuma dividendidelt tulumaksu ja alles selliselt välja võetud kapitaliga saaks SPV laene tasuda.

Kui SPV-sse võetud laen on tagasi makstud, oleks täiesti lubatud ka SPV ja omandatud ettevõtte ühendamine.

Kui palju võiks muudatusest eelarvesse lisatulu oodata, Liivamägi täpselt öelda ei osanud, kuid hindas suurusjärku aastas kuskil kümne miljoni euro suuruseks. “See ei ole see koht, mis katab ära kogu riigieelarve miinuse, mida me peame leidma,” ütles Liivamägi.

Plaanitavad muudatused on arusaadavalt teinud murelikuks riskikapitalistid ja investorid. Viimati 10. jaanuaril saatsid Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon, finantssektori esindusorganisatsioon Finance Estonia ja pankade esindusorganisatsioon Eesti Pangaliit poliitikutele kirja, kus nad plaanitavat muudatust kritiseerisid.

Esindusorganisatsioonide hinnangul mõjutaks muudatus koheselt negatiivselt Eesti investeerimiskeskkonda. Organisatsioonide hinnangul satuksid koheselt löögi alla laenuvõimendusega tehtud väljaostuinvesteeringud ehk leveraged buyout tehingud.

“Eelkirjeldatud investeeringuid tehakse reeglina laenuraha abil, mistõttu võib praktikas teatud olukordades, näiteks välisriigi fondide puhul, olla debt pushdown struktuuri kasutamine krediidiasutuste jaoks möödapääsmatu lahendus tehingu finantseerimiseks,” märgivad organisatsioonid oma pöördumises.

Samuti võiks organisatsioonide hinnangul ära jääda investeeringuid aastas 100-150 miljoni euro ulatuses.

Ettevõtlusorganisatsioonid ütlevad veel, et muudatus toob tõenäoliselt endaga kaasa hulgaliselt kohtuvaidlusi, mis veelgi halvendavad Eesti investeerimiskliimat.

Liivamägi jällegi ütleb, et kuigi juhendit muudetakse, ei hakka maksu- ja tolliamet seda juba tehtud tehingute osas rakendama. Kujundlikult kui sa veel täna lood SPV, sinna raha laenad, ostad mõne ettevõtte ja selle oma SPV-ga ühendad, siis see oleks veel ok. Ka tuleviku vaates. Samas juhendi muutumise järgselt seda enam teha ei tohiks.

Eesmärk on Liivamäe sõnul sättida suunda edaspidiseks, et neid tehinguid selliselt enam ei tehtaks. “Tagasiulatuvalt midagi juhtuma ei hakka. Tulevikuvaates lihtsalt ärge rohkem ühendage asju, millelt ei ole tulumaksu ära maksnud,” märkis Liivamägi.

See ei tähenda, et Liivamägi ütleks, et kõik agressiivsed maksuplaneerimise viisid on kuidagi lubatud, vaid varasemalt majanduslikku sisu omanud tehingute puhul maksu- ja tolliamet ei asu kohe kammi turja lööma.

“Kes on teinud tehinguid puhtalt ärilistest eesmärkidest lähtuvalt ja selliselt, et äriühingu kohustused kaetakse tema enda tulude ja varade arvelt, nemad ei peaks muretsema. Aga need, kes on teinud tehinguid nii, et ühe äriühingu kohustused võiks saada kaetud teise äriühingu tulude ja varade arvelt, nemad võiksid muretseda,” ütles Liivamägi.

Ettevõtjate esindusorganisatsioonid väljendasid ka muret, et kas nii ulatuslikud muutused peaksid juhtuma maksu- ja tolliameti juhendi muutmisel. Organisatsioonide hinnangul peaks selliseid muutusi tegema valitsus ja riigikogu peale laiemat arutelu, mitte maksuhaldur.

Liivamägi sõnul jällegi maksu- ja tolliametil on täielik õigus seadust tõlgendada ja seda ka avalikult kommunikeerida. “Kõiki reegleid, mis igas elu juhtumis võiksid esile tulla, ei saagi seadusesse kirjutada. Seaduses ongi paljudel juhtudel üldised põhimõtted ja siis maksuhaldur oma tõlgendusega ja kohtud oma tõlgendustega neid sisustavad,” rääkis Liivamägi.

Kuigi maksu- ja tolliamet on juhendi muudatust juba pikalt välja töötanud, esimene versioon valmis juba suvel, pole ettevete esindusorganisatsioonid ja juhendi väljatöötajad veel kohtunud. Sisendit on võetud advokatuurilt ja maksunõustajatelt. Kava kohaselt toimub esimene kokkusaamine ettevõtjate esindusorganisatsioonidega teisipäeval.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti valitsus plaanib muuta maksusüsteemi, et koguda rohkem tulu ülevõtmistehingutelt. See otsus võib aidata suurendada riigi maksutulu ja toetada majanduse arengut. Samas võib see ka mõjutada ettevõtete investeerimisotsuseid ning kaasa tuua mõningaid väljakutseid ärikeskkonnale. Oluline on leida tasakaal maksukogumise ja ettevõtluse arengu vahel, et tagada majanduse jätkusuutlik kasv ja soodustada investeeringuid Eestisse. Tulevikus tuleb jälgida, kuidas need muutused mõjutavad majandust ning vajadusel kohandada maksupoliitikat vastavalt olukorrale.