Riik pingutab, et Eestis oleks rohkem elektrilisi veokeid | Eesti

Eestis on pinge õhus, kui riik kiirendab jõupingutusi, et suurendada elektriliste veokite arvu teedel. Järjest rohkem ettevõtteid ja organisatsioone võtavad kasutusele rohelisemad transpordivõimalused, et vähendada keskkonnamõju ja sõltuvust fossiilkütustest. See samm mitte ainult ei aita vähendada heitgaase, vaid toob kaasa ka majanduslikud eelised ning muudab Eesti liikumisviisid jätkusuutlikumaks. Eestil on kindel eesmärk saada elektriliste veokite juhtivaks eestvedajaks piirkonnas ning see visioon muudab riigi tuleviku helgemaks ja puhtamaks.

Riik plaanib viie miljoni euro eest rajada järgmise aasta lõpuks elektriveokitele kaks laadimispunkti. Praegu on elektrilisi veokeid Eesti teedel vaid kaks.

Riik on võtnud endale suured kohustused, kuidas suurendada Eesti teedel elektriliste sõidukite osakaalu. Kui praegu on transpordiameti hinnangul teedel sõitvatest masinatest elektrilised ligi neli protsenti, siis järgmise aasta lõpuks peaks eesmärgi järgi elektrilised olema juba kümnendik registreeritud sõidukitest.

Lisaks autodele pingutab riik ka selle nimel, et aina enam raskeveokeid sõidaksid elektrijõul.

“Elektriveoautosid Eesti turul on vist umbes kaks praegu. Selles osas kindlasti erasektoril niivõrd suurt huvi ei ole. Kuna see on mahukas töö ka just elektri liitumiste osas, siis me oleme CO2 vahendeid planeerinud nende välja arendamiseks,” lausus kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna juhataja Eva Killar.

Killar rääkis, et esimeses järgus luuakse järgmise aasta lõpuks kaks elektrilistele veoautodele mõeldud laadimisjaama.

“Transpordiamet on kaardistanud mitmeid kohti. Üks võimalik asukoht on Rae valda Venekülasse rajatud turvaparkla. Teine on ilmselt Nurme piirkond Tallinna-Pärnu maanteel. Riik kindlasti ei soovi ise hakata elektrilaadimisäri ajada, seal me teeme ikkagi tugevat koostööd erasektoriga,” lausus Killar.

Killar ütles, et 2030. aastaks peaks elektriliste veokite laadimise võimalus olema põhivõrguteedel iga 60 kilomeetri tagant, üldteede võrgul aga iga 100 kilomeetri tagant.

Riigis ehitatakse välja ka elektriautode laadimistaristut. Siin on plaan tugineda eeskätt erasektorile, näiteks tanklatele, kes peaksid järgmise aasta lõpuks rajama Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu-Ikla maanteele iga 60 kilomeetri tagant võimaluse elektriautot laadida.

“2025. aasta lõpus on meil kohustus üle-Euroopalise transpordivõrgustiku teede äärde rajada sõiduautodele ka laadimisjaamad. Hetkel tundub, et see nõue saab täidetud. Kui aeg on lähemal ja tundub, et seal tekkib turutõrge, siis me vaatame, kas peaks seal sekkuma või mitte. Hetkel pole seda vajadust näha,” lausus Killar.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti valitsus teeb jõupingutusi selleks, et populariseerida elektrilisi veokeid riigis. Elektriliste sõidukite rohkem kasutamine aitab vähendada õhusaastet ning liiklusest tingitud mürataset. Lisaks aitavad elektrilised veokid kaasa ka keskkonnasõbraliku transpordi arendamisele ning aitavad Eestil saavutada oma keskkonnakaitse eesmärke. See näitab, et Eesti on pühendunud jätkusuutliku transpordi arendamisele ning liigub edasi rohelisema tuleviku suunas.