Riik laiendab suure huvi tõttu eesti keele eksami tegemise võimalusi | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Oleme rõõmsad teatada, et riik laiendab eesti keele eksami tegemise võimalusi suure huvi tõttu. See tähendab, et nüüd on rohkem võimalusi õppida eesti keelt ja saada ametlikult tunnustatud eksamitulemus. Eesti keele oskus on oluline osa meie kultuurist ja ühiskonnast ning see avab uusi uksi nii hariduses kui ka tööl. Ära maga maha võimalust õppida eesti keelt ja sukelduda sügavamalt Eesti kultuuri!

Kui seni toimusid riigikeele eksamid kord kvartalis, siis tänavu on huvi eesti keele tasemeeksami vastu nii suur, et aprilli lõpus toimuvad lisaeksamid. Ka venivad riigikeele eksamid mitmele päevale, sest hindajad ei suuda kõiki eksamil osalejaid samal päeval ära kuulata.

Huvi riigikeele eksami tegemise vastu on märkimisväärselt kasvanud ning seda kõikidel tasemetel. Kui mullu esimeses kvartalis tegi kõrgtaseme ehk C1 eksamit 450 inimest, siis tänavu on neid 600. Kesktaseme eksamil käis toona 630 inimest, tänavu 950.

Aprilli lõpus tehakse lisaeksamid venekeelsetele õpetajatele, et kõik soovijad jõuaksid enne eestikeelsele haridusele üleminekut oma riigikeele oskust tõendada. Lisaks haridustöötajatele on eksamitegijate seas hiljuti Eestisse kolinuid, aga ka neid, kes on siin pikalt elanud ja pole varem riigikeele eksami tegemist vajalikuks pidanud.

“Kõige rohkem eksaminande on meil B1 tasemel, mis on esimene tase selleks, et hakata taotlema Eesti kodakondsust. Kodakondsust saab hakata taotlema ka kõrgemate tasemetega, aga B1 on miinimum. Seal on meil registreerunuid üle 1200 inimese, aga tegi natukene alla 1000. See oli ikka väga suur osalejate arvuga,” rääkis haridus- ja noorsooameti riigikeele hindamisvaldkonna juht Auli Udde.

Tema sõnul on tähelepanuväärne, et eksaminandide arv on suurenenud kõigis eksamipunktides, mitte ainult Tallinnas. Eksameid saab lisaks pealinnale teha Tartus, Narvas, Jõhvis ja Pärnus.

Ühe pealinna keelekooli mitmed õpilased käisid eelmisel nädalavahetusel riigikeele eksamil ning nende sõnul oli seal tunda kiirustamist, näiteks suulise osa puhul ei antud aega rollikaartidega tutvumiseks, vaid kästi kohe rääkima hakata. Nii mõnigi ei saanud eksamit ühe päevaga tehtud, sest suulise osa vastamiseks aega ei jagunud.

“See puudutab B1 eksamit, kus meil tõesti oli pea 1000 eksaminandi ja me ei suutnud seda teha ühe päeva jooksul nagu meil tavapäraselt on. Kõigepealt alustame kirjaliku osaga ja siis tuleb suuline osa. Me pidime jagama Tallinnas eksaminandid erinevate päevade peale, sest lihtsalt üle kaheksatunniseid tööpäevi ei saa komisjoni liikmetelt nõuda,” selgitas Udde.

Kahe aasta eest Ukrainast Eestisse kolinud Aljona Ozerova oli üks neist, kes laupäeval käis Tallinnas tegemas B2 taseme eksamit. Temal vedas, sest tema sai ühe päevaga eksami tehtud.

“Kuulamine oli raske, eriti viimane osa. Ma kartsin väga rääkimist, aga see oli lihtne. Ma olin üllatunud, aga lihtne. Kirjutamine oli kõige lihtsam. No lugemine, see viimane osa oli ka raske,” rääkis Ozerova “Aktuaalsele kaamerale”.

Tema sõnul oli keeruline, see, et teemad ei olnud isiklikud, vaid sellised, mida tavaelus väga palju ei kasutata nagu ametlikud kirjad, graafiku analüüsimine.

Kui varem selgusid eksamitulemused kuu aja jooksul, siis nüüd tuleb neid oodata 40 päeva, sest eksami kirjalikku osa ei jõuta kiiremini ära kontrollida. 

Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti riik laiendab eesti keele eksami tegemise võimalusi suure huvi tõttu. See on oluline samm keeleoskuse ja identiteedi säilitamiseks ning edendamiseks. Uute võimaluste loomine aitab kaasa eesti keele kui riigikeele väärtustamisele ning säilitamisele. Samuti annab see võimaluse rohkematele inimestele osaleda eesti ühiskonnas ja kultuuris. Eesti keele eksami tegemise võimaluste laiendamine näitab, kui oluline on eesti keele oskus Eesti ühiskonnas ja kui tähtis on riigi ja rahva keele hoidmine ja arendamine.