Riik ei jõua koolitada piisavalt õdesid | uudised

Tervitused Eesti elanikele! Viimastel aastatel on Eestis olnud õdede puudus ning see mure on viimase aja uudiste pealkirjade all silma paistnud. Riik ei suuda koolitada piisavalt õdesid, mis kahjustab tervishoiusüsteemi efektiivsust ja ohustab patsientide heaolu. See on murettekitav olukord, mis vajab kiiret lahendamist, et tagada Eesti inimestele kvaliteetset tervishoiuteenust. Tuleb leida viise, kuidas innustada rohkem noori õppima õeks ning toetada olemasolevaid tervishoiutöötajaid. Üheskoos saame lahendada selle väljakutse ja tugevdada meie tervishoiusüsteemi.

Kuigi õe eriala õppekohtade arv on kasvanud ja õpe toimub mitmes Eesti linnas, ei jõuta õdesid vajalikul arvul koolitada.

Pärnus alustas sel aastal kooliteed 30 Tallinna tervishoiukõrgkooli tudengit, kellest kolme ja poole aasta möödudes saavad õed. Aastate jooksul on Pärnu haiglas õeks õppinud ligi 80 inimest, kellest suurem osa on Pärnu haiglasse ka tööle jäänud.

Pärnu haiglas töötab 440 õde ning haigla ravijuhi Veiko Vahula sõnul saadakse suuresti hakkama tänu kohapealsele õppele.

“Kui varem oli meil mitmes osakonnas karjuv tööpuudus, siis täna oleme enam-vähem jõudnud sinnamaani, et saame hakkama. Julgen öelda, et ilma selle koolita ei suudaks me täita Pärnu haiglale pandud keskhaigla kohustusi,” ütles Vahula.

Möödunud suvel Pärnu haiglas õppe lõpetanud ja nüüd sisehaiguste kliinikus õena töötav Liis-Katrin Avandi on kodulähedase õppimisvõimalusega rahul. “Mitu aastat kaalusin, et jätkata meditsiinivaldkonna õpinguid. Aga keeruline on minna Tartusse või Tallinna, kui kodu, elu ja töö on Pärnus,” ütles Avandi.

Tallinna tervishoiukõrgkool koos kohalike haiglatega korraldab õe õpet lisaks Pärnule, ka Kuressaares, Haapsalus ja Kohtla-Järvel.

Kuigi viimased kolm aastat on Tallinna ja Tartu tervishoiukõrgkoolides õe õppekohtade arv kasvanud ja õdesid võetakse kahes koolis aastas kokku vastu üle 700, ei jõuta Eestis vajalikul arvul õdesid koolitada.

“Kui vaadata, milline on tervishoiuteenuste vajaduse kasv, õdede keskmine vanus ja vastuvõetavate õdede arv, siis see ei kata ära tervishoiuteenuse vajadust,” ütles Tallinna tervishoiukõrgkooli rektor Ülle Ernits.

Õdede liidu hinnangul on õdede puuduse leevendamiseks mitu võimalust. “Üks võimalus on suurendada kutsega hooldustöötajate hulka haiglates. Teine on õdede koormuse normaliseerumine ja õiglane suhtumine palkadesse, koolitustesse ning karjäärivõimalustesse,” ütles õdede liidu president Anneli Kannus.

Kokkuvõttes näeme, et Eestis on õdede koolitusega probleeme ning riik ei suuda piisavalt õdesid koolitada. See on tõsine mure, kuna tervishoiusüsteem vajab kvalifitseeritud meditsiinipersonali nõudluse rahuldamiseks. Peame leidma viise, kuidas rohkem inimesi innustada õeks saama ning parandama koolitussüsteemi, et tagada tulevikus piisavalt õdede olemasolu. Samuti tuleb tõsta õdede töötingimusi ja palka, et nad tunneksid end väärtustatuna ja motiveerituna oma tööd jätkama.