Riik ei jõua koolitada piisavalt meditsiiniõdesid | uudised

Tervishoiusüsteemi ja meditsiinitöötajate puudus on viimastel aastatel üha enam tähelepanu pälviv teema Eestis. Kahjuks näitab viimane uuring, et riik ei suuda koolitada piisavalt meditsiiniõdesid, et rahuldada tervishoiusüsteemi kasvavat nõudlust. See tähendab, et tulevikus võib Eesti jääda ilma olulisest tervishoiupersonalist, mis võib mõjutada tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. See murettekitav olukord sunnib meid otsima lahendusi ja rakendama meetmeid, et tagada tulevastele põlvkondadele tervislik ja jätkusuutlik tervishoiusüsteem.

Kuigi meditsiiniõe eriala õppekohtade arv on kasvanud ja õpe toimub mitmes Eesti linnas, ei jõuta õdesid vajalikul arvul koolitada.

Pärnus alustas sel aastal kooliteed 30 Tallinna tervishoiukõrgkooli tudengit, kellest kolme ja poole aasta möödudes saavad õed. Aastate jooksul on Pärnu haiglas õeks õppinud ligi 80 inimest, kellest suurem osa on Pärnu haiglasse ka tööle jäänud.

Pärnu haiglas töötab 440 õde ning haigla ravijuhi Veiko Vahula sõnul saadakse suuresti hakkama tänu kohapealsele õppele.

“Kui varem oli meil mitmes osakonnas karjuv tööpuudus, siis täna oleme enam-vähem jõudnud sinnamaani, et saame hakkama. Julgen öelda, et ilma selle koolita ei suudaks me täita Pärnu haiglale pandud keskhaigla kohustusi,” ütles Vahula.

Möödunud suvel Pärnu haiglas õppe lõpetanud ja nüüd sisehaiguste kliinikus õena töötav Liis-Katrin Avandi on kodulähedase õppimisvõimalusega rahul. “Mitu aastat kaalusin, et jätkata meditsiinivaldkonna õpinguid. Aga keeruline on minna Tartusse või Tallinna, kui kodu, elu ja töö on Pärnus,” ütles Avandi.

Tallinna tervishoiukõrgkool koos kohalike haiglatega korraldab meditsiiniõe õpet lisaks Pärnule, ka Kuressaares, Haapsalus ja Kohtla-Järvel.

Kuigi viimased kolm aastat on Tallinna ja Tartu tervishoiukõrgkoolides meditsiiniõe õppekohtade arv kasvanud ja õdesid võetakse kahes koolis aastas kokku vastu üle 700, ei jõuta Eestis vajalikul arvul õdesid koolitada.

“Kui vaadata, milline on tervishoiuteenuste vajaduse kasv, õdede keskmine vanus ja vastuvõetavate õdede arv, siis see ei kata ära tervishoiuteenuse vajadust,” ütles Tallinna tervishoiukõrgkooli rektor Ülle Ernits.

Õdede liidu hinnangul on õdede puuduse leevendamiseks mitu võimalust. “Üks võimalus on suurendada kutsega hooldustöötajate hulka haiglates. Teine on õdede koormuse normaliseerumine ja õiglane suhtumine palkadesse, koolitustesse ning karjäärivõimalustesse,” ütles õdede liidu president Anneli Kannus.

Kokkuvõttes näitab see uudis, et Eestis on meditsiiniõdede puudus ning riik ei suuda piisavalt koolitada uusi õdesid, et rahuldada tervishoiusüsteemi vajadusi. See võib tähendada halvenevat olukorda tervishoius, kuna õdede puudus võib mõjutada patsientide hoolduse kvaliteeti ja tervishoiuteenuste kättesaadavust. On oluline, et valitsus ja tervishoiuorganisatsioonid tegutseksid kiiresti, et leida lahendusi sellele probleemile ja tagada, et Eesti meditsiinisüsteem oleks tugev ja efektiivne.