Riigil on maakondliku bussiliikluse senisel kujul ülalpidamiseks puudu 26 miljonit | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Meie riigil on suur mure – maakondliku bussiliikluse senisel kujul ülalpidamiseks on puudu 26 miljonit eurot. See tähendab, et paljudel piirkondadel võib tekkida tõsiseid transpordiprobleeme. See kriitiline olukord sunnib meid otsima lahendusi ja investeerima olulisi ressursse selle probleemi lahendamiseks. Meie sihiks on tagada kõigile elanikele hea transpordiühendus nende kodukoha ja ülejäänud riigiga. Teeme kõik endast oleneva, et tagada Eesti bussiliikluse jätkusuutlik tulevik.

Viimastel aastatel on kallinenud kütus, tõusnud on tarbijahinnaindeks ja tööjõukulud ning kõik see mõjutab omakorda ka valitsuse ülalpeetavat maakondlikku ühistransporti.

Regionaalministeeriumi hinnangul on senises mahus ühistranspordi ülalpidamiseks vaja leida sel aastal veel 26 miljonit eurot lisaks: praegu on riigieelarves maakondliku bussitranspordi dotatsioonina ette nähtud umbes 50 miljonit, vaja oleks aga 76 miljonit eurot. Lisaks on vaja leida viis miljonit parvlaevaliinide toetamiseks.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ühistranspordi osakonna juhi Andres Ruubase sõnul on puuduoleva raha leidmiseks laias laastus kolm valikut: võtta raha reservist, tõsta piletihinda või kärpida liinivõrku.

Eeskätt soovib ministeerium leida raha valitsuse reservist nagu varasematel aastatel. Nii näiteks eraldas valitsus eelmise aasta septembris reservist ühistranspordi toimimise tagamiseks 18 287 000 eurot, millest maakondlikele bussiliinidele läks umbes 15 miljonit eurot.

“Ega meil praegu muid lahendusi ei ole, aga me teeme siin head koostööd rahandusministeeriumiga ja ka sel nädalal me istume ja arutame, millised võimalikud lahendused võiksid olla. Alati on lihtne öelda, et saab lepingud üle vaadata ja liinivõrku siis vastavalt nii palju kärpida, aga seda me kindlasti lubada ei saa. Meil on vaja leida täiendavaid vahendeid juurde, et vähemalt tänasel tasemel liinivõrk säiliks,” lausus regionaal- ja põllumajandusminister Madis Kallas.

Kallse sõnul on rahandusministeeriumiga siiski sõlmitud kokkulepe, et vajaminev raha leitakse väljastpoolt regionaalministeeriumi eelarverida. Sihtotstarbelisse reservi pole ühistranspordi jaoks vajaminevat raha siiski sel aastal arvestatud.

“Kokkulepe on, et see täiendavalt väljastpoolt regionaal- ja põllumajandusministeeriumi eelarvet leitakse. Rahandusministeerium on aga öelnud, et sellisel kujul nagu varem, et valitsuse reservist teda hetkel ette nähtud ei ole, aga riigieelarve vaates on võimalik siin teiste kuluridade arvelt see ära lahendada. Sellise kokkuleppe me oleme rahandusministeeriumiga teinud, aga nüüd me tahaksime seda kokkuleppe sisu veel täpsemaks saada, kuidas see praktiliselt välja näeb,” lausus Kallas.

Seda, milliselt eelarverealt puuduolev raha täpsemalt leitakse, ei ole Kallase sõnul veel selge.

“Ma ei näe variantigi, et me lahendust ei leiaks. Pigem on küsimus, et see oleks meil võimalikult vara laua peal, et me ei oleks selle teemaga ühel hetkel valitsuses või riigikogus ja juba hakkab lähenema aasta lõpp. Seetõttu me juba jaanuari alguses sellega aktiivselt tegeleme, et see saaks üheselt ja selgelt kõik fikseeritud,” ütles Kallas.

Tasuline ühistransport toob riigile aastas vaid 2,5 miljonit eurot juurde

Puuduoleva summa võib vähemalt osaliselt leida ka piletihinna tõstmisega. Nii näiteks muutus bussisõit 22. jaanuarist taas kõigil maakonnaliinidel tasuliseks, ühe korra pilet maksab poolteist eurot, kuukaart aga 25 eurot.

Väga palju lisaraha tasuline bussisõit riigile siiski juurde ei too. Osalt oli bussisõit osades maakondades juba enne 2024. aastat tasuline. Teisalt sõidavad bussiga eeskätt noored ja eakad, kelle jaoks jääb bussisõit ka tulevikus tasuta – tööealised sõitjad moodustavad kõigist sõitjatest Ruubase sõnul 17 protsenti.

Ruubas ütles, et riik loodab tasulise ühistranspordiga saada täiendavat piletitulu umbes 2,5 miljonit eurot aastas, mis kulub eeskätt eelarves haigutava augu lappimisele, mitte liinivõrgu tihendamisele nagu alguses loodeti.

“See läheb tegelikult riigieelarvesse tagasi ja vähendab maksumaksjal lihtsalt dotatsiooni maksmise vajadust. Minimaalselt saab selle võrra ka tihendada liine, aga peaasjalikult on probleem ikkagi see, et sellest süsteemist on väga palju raha puudu,” ütles Ruubas.

Ruubas sõnas, et kui ühistransporti ei oleks tasuliseks tehtud, oleks bussiliinide dotatsioonivajadus mitte 76 miljonit, vaid umbes 78 miljonit eurot 2024. aastal.

Kogu maakondlik bussitranspordivõrk toob riigile sel aastal piletitulu Madis Kallase sõnul umbes seitse–kaheksa miljonit eurot. See tähendab, et isegi, kui bussipileti hinda kahekordistada, tooks see riigile vaid sama palju juurde.

“Piletitulu üksi ei saa kindlasti olla lahendus. Me oleme ikkagi kokku leppinud, et me piletihinda tõstame vajadusel järk-järgult, aga see ei saa olla hüppeline, sest kui see hüpe oleks liiga järsk, siis me kaotaksime arvestataval hulgal ühistranspordi kasutajaid,” sõnas Kallas.

Madis Kallas ütles, et ministeerium on valmis ka enda valdkonnas kulusid kokku hoidma ning kärpima, kuid kogu vajaminevat summat kärbetega leida ei ole võimalik.

“Loomulikult, kui meil on mingeid ridu ministeeriumi eelarves, mida saame kokku hoida, oleme valmis seda tegema. 25–30 miljonit meil ei ole aga ligilähedane hoida enda ministeeriumis kokku, kui siis räägime me ühest kümnendikust, kui sedagi,” ütles Kallas.

Andres Ruubas nentis, et juba mitu aastat ei ole ühistranspordi toetuse suurust riigieelarves suurendatud. Järgnevatel aastatel bussitranspordile vajaminev summa tema sõnul aga aina kasvab, sest lepingud, mis ühistranspordikeskused on bussifirmadega sõlminud, on pikaajalised ja neid indekseeritakse vastavalt sellele, kuidas muutub tarbijahinna- ja kütusehinnaindeks.

Kokkuvõttes on selge, et Eestis on maakondliku bussiliikluse ülalpidamiseks vaja rohkem rahalisi vahendeid. 26 miljoni puudujääk on suur probleem, mis mõjutab nii inimeste transpordivõimalusi kui ka piirkondade jätkusuutlikkust. Riigil on vaja leida lahendusi, kuidas tagada bussiliikluse jätkuv toimimine ja arendamine, olles samal ajal teadlikud kulude ja kasuteguri tasakaalust. See on oluline teema, mida tuleb tõsiselt arutada ja lahendada, et tagada Eesti elanikele ja küladele paremad transpordivõimalused.