Riigikohus: kaebused raielubade keelamiseks ei tohi olla liiga üldised | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Riigikohus on hiljuti teinud olulise otsuse seoses raielubade keelamisega. Selgub, et kaebused selle vastu ei tohi olla liiga üldised. See on tekitanud suurt arutelu ja vastukaja üle kogu riigi. Raielubade küsimus on olnud Eestis alati väga tundlik teema ning Riigikohtu otsus mõjutab otseselt meie looduskaitset ja metsandust. Sellel teemal arutletakse ja vaidleme jätkuvalt ning see on kahtlemata oluline samm meie riigi keskkonnapoliitika kujundamisel.

Riigikohtu halduskolleegiumi rõhutas kohtumääruses, et kuigi keskkonnaühendused võivad ühe kaebuse esitada korraga paljude raielubade andmise keelamiseks, tuleb vaidlusaluste metsade paiknemine geograafilises ruumis konkreetselt ära tähistada.

Kohtuasjas oli vaidluse all küsimus, kas Päästame Eesti Metsad MTÜ esitatud kaebuse alusel saaks kohus keelata keskkonnaametil registreerida metsateatisi, mille puhul ei ole raiete mõju Natura 2000 võrgustiku alale asjakohaselt hinnatud.

Halduskohus jättis kaebuse läbi vaatamata ja sellega nõustus ka ringkonnakohus. Kohtu hinnangul poleks sellise kaebuse korral kohtuotsuse resolutsioon arusaadav ja täidetav.

Riigikohtu halduskolleegiumi kolmapäevase kohtumäärusega rahuldati Päästame Eesti Metsad määruskaebus ning tühistati varasemad kohtute määrused. Seetõttu jätkub menetlus halduskohtus.

Kolleegium nõustus kohtutega, et kaebaja nõue on liiga üldine, jättes ebamääraseks, millistes metsades kaebaja õigupoolest Natura hindamist nõuab. Kaebaja tähistas need metsad ära üldiste tunnuste alusel, kuid kohtuasja korrakohaseks lahendamiseks ja kohtuotsuse mõju selgeks piiritlemiseks peavad vaidlusalused metsad olema piiritletud üheselt geograafilisel alal. Metsad võib kaebaja tähistada näiteks katastriüksuste loetlemise või ka piisavalt täpse kaardimaterjali abil.

Tegemist on samas põhimõtteliselt kõrvaldatava puudusega, märkis kolleegium. Riigikohtu hinnangul on mõistlik, et halduskohus annab kaebajale uue tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Halduskolleegium märkis ka, et vältida ülisuurt hulka kaebusi veel andmata haldusaktide peale, oleks menetlusosaliste ja kohtu ressursse säästvam algatada pilootvaidlused tüüpjuhtumite osas, mille lahendused oleksid siduvad tulevikus ka teistele sarnastele juhtumitele.

Kokkuvõtvalt võime öelda, et Riigikohtu otsus raielubade keelamise kaebuste kohta on oluline samm Eesti metsanduse reguleerimisel. See näitab, et kaebused peavad olema konkreetsemad ja põhjendatumad, et neid tõsiselt võetaks. Samuti rõhutab see metsanduse ja keskkonnakaitse tasakaalu olulisust ning seda, et otsuste tegemisel tuleb arvestada nii majanduslike kui ka keskkonnaalaste aspektidega. Loodame, et edaspidi suudetakse leida veelgi paremaid lahendusi, mis toetaksid nii metsasektori arengut kui ka loodushoidu Eestis.