Riigikogu toetas Eesti ja Venemaa õigusabilepingu lõpetamist | Eesti

Tensions between Estonia and Russia have reached a boiling point as Riigikogu, the Estonian parliament, has voted to terminate the legal assistance agreement between the two countries. This decision marks a significant shift in the relationship between the neighboring nations and raises questions about the future of their diplomatic ties. The move comes amidst escalating political and security challenges in the region, signaling a new chapter in Estonia’s foreign policy. As the dust settles on this controversial decision, the impact on both countries and the wider international community remains to be seen.

Riigikogu kiitis kolmapäeval heaks Eesti ja Venemaa õigusabilepingu lõpetamise.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades denonsseerimise seaduse (362 SE), millega denonsseeritakse 1993. aastal Moskvas alla kirjutatud ja 1995. aastal jõustunud Eesti ja Venemaa vaheline õigusabileping.

Denonsseerimise ajendiks on Venemaa jätkuv sõjaline agressioon Ukraina vastu.

Eesti ja Venemaa vaheline õigusabileping pikeneb automaatselt viie aasta võrra. Lepingu denonsseerimiseks tuleb sellest teisele lepingupoolele teada anda vähemalt kuus kuud enne viieaastase kehtivusperioodi lõppu. Praegune viieaastane periood saab läbi 18. märtsil 2025, seega tuleb denonsseerimise noot edastada Venemaale enne 18. septembrit.

Riigikogus läbirääkimistel võtsid sõna Valdo Randpere Reformierakonna, Kalev Stoicescu Eesti 200 ja Eduard Odinets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmist toetas 52 riigikogu liiget.

Justiitsminister Kalle Laanet ütles mullu sügisel, te õigusabileping peaks olema riigiga, kelle kohtu- ja justiitssüsteemi me saame usaldada. “Venemaa kohtusüsteem töötab läbi Kremli. Me ei usalda Venemaa kohtuorganeid, need on Kremli poolt kallutatud,” lisas ta.

Peamiselt puudutab kehtiv õigusabileping igapäevases elus elatisrahasid ja ettevõtete vahelisi suhteid. Kui seni on Eesti kohtud pidanud Venemaa kohtuotsuseid kohaldama üsna automaatselt, siis vastastikuse õigusabilepingu lõpetamine muudab mängu.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Riigikogu otsus toetada Eesti ja Venemaa õigusabilepingu lõpetamist peegeldab riigi soovi säilitada oma suveräänsust ja väärtusi. See samm võimaldab Eestil seista kindlalt oma õigusliku süsteemi ja rahvusvahelise õiguse põhimõtete eest ning tagab selge suuna tuleviku suhetele Venemaaga. Kuigi lepingu lõpetamine võib tekitada teatud ebakindlust ja pinget suhetes Venemaaga, on see siiski oluline samm Eesti julgeoleku ja iseseisvuse tagamiseks.